2-08-6165/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-08-6165 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.05.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi OA hagi S A vastu abielulahutuses ja ühisvara jagamises Asja läbivaatamise kuupäev 21.04.2009 Menetlusosalised Hageja: OA, isikukood XXX elukoht XXX Hageja esindaja: R Vaiksaar

Kostja: S A , isikukood XXX, elukoht XX Kostja esindaja: V Kosteitšuk Resolutsioon Hagi rahuldada.

Lahutada OA ja S A vaheline abielu, milline sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.

Jagada poolte ühisvara järgmiselt:

Tunnustada S A omandiõigust XXX mõttelisele osale maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana on eluruum nr 10, üldpinnaga 35,4m ², asukohaga XXX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, väärtusega 350 000 krooni.

Välja mõista kostjalt S A hageja OA kasuks hüvis 175 000 krooni enamsaadud vara arvelt.

Anda S A le tema soovil tagasi abielueelne perekonnanimi R .

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne XXX. Abielust sündinud lapsed elavad kostja juures ja ülalpidamise üle vaidlus puudub. Perekondlikud suhted lõppesid 2004, hagejal on uus perekond. Koos abielulahutusega soovib hageja jagada poolte ühisvara, milleks on korteriomand XXX ja mille väärtuseks hageja hindab 700 000 krooni. Hageja soovib, et korteriomand jääks kostjale ja talle määrataks hüvitis.

Kostja vastuväited.

Kostja hagi ei tunnista ühisvara jagamise osas, korteriomand on tegelikkuses kostja lahusvara ja ka selle väärtus on madalam kui see, mille hageja on esile toonud. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja juba mitu aastat ei ela nad koos. Kostja hinnangul on korteri väärtus 400 000 krooni. Kõrvale tuleks kalduda poolte võrdsuse printsiibist ja jätta hüvitis hagejale maksmata, kuid korter kostja ainuomandisse.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend.

Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et poolte seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu jätkamist ei pea kumbki võimalikuks, hagejal on uus perekondlik suhe. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud lapsed: XXXsündinud poeg V ja XXXsündinud poeg V jäävad ema kasvatada. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

S A on avaldanud soovi tagasi võtta abielueelne perekonnanimi R . Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara PKS § 14 lg 1 kohaselt, teise lõike kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhtete lõppemise aja seisuga. Hageja väidetel lõppesid suhted 2004 aastal algul, kui ta lahkus ühisest kodust, kostja on esmases vastuses märkinud, et pooled ei ela juba mitu aastat koos (tlk 26), hiljem lisanud, et hageja elab aastast 2000 eraldi eluruumis ja aastast 1997 elab koos teise naisega (tlk 56). Kohus leiab, et kostja ei ole oma hinnangutes perekondlike suhete lõppemise aja osas olnud järjepidev, korter tuleb lugeda ühisvaraks ning jagada esitatud ettepanekute kohaselt.

Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda perekonnaseaduse § 18 lg 1 kohaselt. Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse tulenevalt perekonnaseaduse § - st 19 lg 1 nende osad võrdseks, kohtule esitatud asjaolud, ei ole tõendatud, et neid tuleks arvesse võtta poolte võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks. Hageja soovib jagada ühisvara ja jätta omandiõigus kostjale, milleks on XXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana on eluruum nr 10, üldpinnaga 35,4 m ², asukohaga XXX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX . Kostja vastuväidete kohaselt anti korter kostja kasutusse, kui ta töötas kohaliku omavalitsuse ettevõttes, samuti tasus ta korteri erastamisel lahusvaraks olevate EVP-ga. Hageja palub kõrvale kalduda võrdsuse printsiibist, sest lapsed elavad koos temaga ning hageja ei osalenud korteri omandamisel. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et korter erastati 12.06.1997 ( tlk 66) vallasasjana pärast abielu sõlmimist ehk pärast XXX. Kohtu hinnangul puudub poolte võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks alus, asjas ei saa tähtsust omada Maardu Linnavalitsuse XXX korraldus nr XXX, mis oli aluseks üürisuhtele. Kehtinud elamuseaduse kohaselt oli üürniku perekonnaliikmetel õigus eluruumi kasutada, samuti otsustasid täisealised perekonnaliikmed, kelle nimele korteri erastamine vormistatakse vastavalt eluruumi erastamise seadusele. Kostja on ise kinnitanud kohtule, et koos hagejaga otsustati, et korter erastatakse kostja nimele, kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kolmandate isikute (kostja ema) panust korteri eest tasumisel erastamisel .

Nimetatud korteriomand on 23.10.2001 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.01.2002 omanikuna S A . Pooltel ei ole vaidlust, kellele jääb pärast abielu lahutamist korter, vaid kas esinevad alused poolte võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks. Poolte puudub vaidlus vara väärtuse osas, sest 21.04.2009 toimunud kohtuistungil on nad saavutanud kokkuleppe ning korteri väärtuseks on 350 000 krooni. Tulenevalt perekonnaseaduse § -st 19 lg 4 mõistab kohus teisele abikaasale rahalise hüvituse, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras. Perekonnaseaduse § 19 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, ühisvara jagamisel tuleb tunnustada S A ainuomandiõigust korteriomandile ja välja mõista OA kasuks hüvis 175

000 krooni.

Menetluskulude jaotus.

TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Vastavalt TsMS § - ke 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Liili Lauri kohtunik