Legislator Case Law & Legislation
2-09-3747/2 AI generated

2-09-3747/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-3747/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

mai 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-3747 Tsiviilasi OÜ K (registrikood xxx) sundlõpetamine Istungi toimumise aeg mai 2009.a Istungil osalenud isikud Istungile puudutatud isik ei ilmunud RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-09-3747/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Asjaolud Registriosakond pöördus kohtu poole OÜ K sundlõpetamiseks kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 176 nõutele.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-3747 Tsiviilasi OÜ K (registrikood xxx) sundlõpetamine Istungi toimumise aeg

05. mai 2009.a Istungil osalenud isikud Istungile puudutatud isik ei ilmunud RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada OÜ K likvideerimismenetluseta.

2. Kustutada OÜ K registrist.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud Registriosakond pöördus kohtu poole OÜ K sundlõpetamiseks kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 176 nõutele.

Kohus andis äriühingu esindajale võimaluse olla ära kuulatud. Äriühingu esindaja istungile ei ilmunud. Menetluse käigus selgus, et äriühingu juhataja on surnud.

Kohus leidis Kohus lahendab antud tsiviilasja tuginedes registriosakonna andmetele.

Vastavalt ÄS § 136 „osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.“ Tuginedes ÄS § 176 „kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.“ ÄS § lg järgi „osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui: 1) osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; 2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel.“

Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara vähem kui nimetatud osakapitali suurus. Registriosakond on nimetatud puudusele äriühingu tähelepanu juhtinud, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Seetõttu leiab kohus, et äriühing ei vasta seaduse nõuetele ja kuulub sundlõpetamisele.

Vastavalt ÄS § „osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek.

604 lg 2 järgi „/.../ kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.“

Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.

Vastavalt ÄS § 218 lg 2 „kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“

Meelis Eerik Kohtunik