2-08-81599/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-81599

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mail 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-81599 Tsiviilasi, hageja nõue N B hagi Y B vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind

15 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N B (isikukood: xxx; elukoht:xxx) Kostja: Y B (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 29.04.2009.a, avalik kohtuistung Resolutsioon

1. Rahuldada N B hagi.

2. Lahutada N B ja Y B abielu, mis on sõlmitud 24.11.2000.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 322.

3. Jätta N B perekonnanimi „B“.

4. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtusse saabus 02.12.2008.a N B hagi Y B vastu abielulahutuse ja lapsele elatise nõudes. Viru Maakohtu 11.05.2009.a määrusega lõpetas kohus menetlus N B nõudes Y B vastu

2-08-81599

2(2) lapsele elatise väljamõistmiseks seoses sellest loobumisega. Menetlusse jäi N B nõue Y B vastu abielu lahutamiseks.

Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 24.11.2000.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 322. Pooltel on ühine laps A B, sünd. xxx, kes elab hagejaga. Hageja palub lahutada poolte abielu ning peale lahutust palub jätta perekonnanimeks B.

Kostja nõustus kohtule 28.01.2009.a esitatud vastuses abielu lahutamisega ning teatas, et alates 2008.aasta märtsikuust on abielusuhted lõppenud ja sellest ajast alates ei ole pooltel ühist majapidamist ega perekonnaeelarvet. Kostja leiab, et perekonna säilitamine on võimatu ning abielu on otstarbekaks lahutada.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 29.04.2009.a kohtuistungi. Hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Peale lahutust palub taastada tema varem perekonnanimi B. Kostja avaldas istungil, et samuti ei pea võimalikuks abielusuhete jätkamist ning soovib abielu lahutamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et N B ja Y B on abiellunud 24.11.2000.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 322 (abielutunnistus AL 0083807). Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilitada N B abielu ajal kantud perekonnanimi B.

Kooskõlas PkS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 31.12.2008.a kehtinud TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15 000 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov