2-09-1098/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-1098

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-1098 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2009, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi K.T.i hagi P.K. vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Hagi hind 19 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 22. aprill 2009 Hageja: K.T. (IKxxx) Menetlusosalised Kostja: P.K. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista P.K.lt K.T.i kasuks elatis alaealise lapse T.K. (IK xxx) ülalpidamiseks alates 20. jaanuarist 2008 kuni 20. jaanuarini 2026 igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses P.K. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-09-1098

2(4)

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Viru Maakohtule 12. jaanuaril 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx sündinud poeg T.. Pooled koos ei ela ja kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-2); koopia hageja passist (t.l.-3); sünnitunnistus (t.l.-4).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel ei oma ta sissetulekut ning ei ole suuteline nõutavat elatusraha maksma.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja avaldas, et soovib elatist alaealisele lapsele seadusega sätestatud miinimummääras ning tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuna lapse isa materiaalselt ei ole teda lapse ülalpidamisel toetanud.

Kostja jäi oma seisukoha juurde ja hagi ei tunnista, kuna ta on praegu töötu. Kostja nõustub, et peab oma last ülal pidama, kuid hetkel puuduvad selleks võimalused ja vahendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates lapse sünnist igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Kostja esitas vastuväite, et ta on töötu ning ei oma vahendeid lapsele elatise maksmiseks.

Kohtus on kostja väitnud, et töötas ajutiselt Norras, seal lõpetati temaga töösuhe. Kostja ei ole tegutsenud aktiivselt töö otsimisel, oli eelmisel aastal tööbörsil arvel, kuid arvelt võeti maha, kuna ei käinud kohal. Praegu on kodus ja töö otsimisega ei tegele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Vaidlust ei ole, et alaealine laps põlvneb kostjast ja on hageja ülalpidamisel.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

2-09-1098

3(4)

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja ja kostja varalisele seisundile ning hageja vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja on esitanud vastuväite, et ta on töötu ning seetõttu ei ole võimeline maksma lapsele elatist.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 6 p 1-3, kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19. juuni 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et „…üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. /---/ …kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine.“.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu või esineksid objektiivsed asjaolud, mis ei võimalda tal uut töökohta leida. Kohus on seisukohal, et üldine tööpuuduse kasv riigis ei saa olla ettekäändeks, et kostjal ei ole võimalik tööd leida. Kohus ei tuvastanud ka, et lapsel oleks piisav sissetulek. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud ning seega puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära.

Kohu leiab, et elatis alaealisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista elatusraha miinimummääras summas 2175 krooni igakuiselt.

Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates lapse sünnist s.o alates 20. jaanuarist 2008. Kostja ülalpidamiskohustuse eelneva täitmise osas vastuväiteid ei esitanud.

Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates 20. jaanuarist 2008. Hagi on esitatud kohtule 12. jaanuaril 2009. s.o hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt vähem kui ühe aasta eest. Kohus tuvastas, et kostja ei ole vähemalt 2008.-2009. aasta osas ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Kostja on kohtuistungil seda ka ise kinnitanud. Kohus ei tuvastanud kostja osas ka PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et kostjal ei olnud võimalik täita ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Seega tuleb elatis alaealisele lapsele mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt, s.o alates 20. jaanuarist 2008.

2-09-1098

4(4) Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates 20. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 20. jaanuaril 2026 igakuise elatusrahana summas 2175 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagihind

Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hagihind moodustab seega 9 x 2175 = 19 575 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik