2-08-63055/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-63055 Otsuse kuupäev 11.mai 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

AR(isikukood XXX, XXX) hagi GK(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes

22 500 krooni Asja läbivaatamise kuupäev

Istungil osalenud isikud 17.aprill 2009

hageja AR ja kostja G K

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista G K elatusraha poja P K (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) ja poja KGK (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) tagasiulatuvalt alates 01.oktoobrist 2007 kuni laste täisealiseks saamiseni AR kasuks.

Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue Poolte kooselust on sündinud XXX poeg P K ja XXX poeg KGK . Poolte vahelised suhted lõppesid 2003. Lapsed jäid elama koos hagejaga. Kostja on küll korduvalt lubanud maksta laste ülalpidamiseks elatist, kuid oma lubadust ta ei ole täitnud. Kuna kostja lapsi materiaalselt ei toeta, palub hageja kostjalt välja mõista elatis 3630 krooni kuus kummagi lapse kohta tagasiulatuvalt alates oktoobrist 2007. Kohtuistungil vähendas hageja elatise suurust 2 500 kroonini kummagi lapse kohta.

Kostja arvamus

2 Kostja hagi ei tunnista. Kostja väite kohaselt jäi pärast poolte kooselu lõppemist oli pooltel suusõnaline kokkulepe, et poolte ühine eluase, kolme toaline korter aadressil XXX, jääb hagejale ja lastele elatise katteks ning sellega on kostja kohustused laste ees täidetud. Pärast 2008 kevadel läbi elatud insulti elab ta koos vanematega ning arstide ettekirjutuse kohaselt peab ta vältima stressirohkeid olukordi, mistõttu töötab osalise töökoormusega. Kostja töötab majahoidjana ning tema palk on 3 000 krooni. Kostja nõustub elatise välja mõistmisega kahele lapsele kokku 1 500 krooni.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole laste ülalpidamiseks hagejale pärast poolte lahku minekut 2003 aastal elatist maksnud.

Viide poolte vahelisele suulisele kokkuleppele elatise mittemaksmiseks, kuna poolte ühine eluase jäi hagejale, on alusetu. Vastavalt VÕS § 200 lg 1 p 1 ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada varaliste nõuetega.

Kostja leiab, et tema varanduslik seis ei võimalda tal tasuda elatist suuremas summas kui 1 500 krooni kuus. Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on nimetatud summa 2 175 krooni.

PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja on esitanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloost, millest nähtub, et kostja kukkus kodus abstinentsiperioodi epileptilise krambihoo ajal ja lõi pea ära, mis põhjustas ajutise kõnehäire. Kostjal on ka eelnevalt esinenud epileptilisi krambihooge. Kostja enda seletuse kohaselt peaks ta arstide soovitusel hoiduma stressirohketest olukordadest. Kohus leiab, et kostjat ei saa pidada töövõimetuks isikuks, väljavõtte haigusloost ei tõenda kostja püsivat töövõime kaotust. Samas tuleb kostjaga nõustuda selles, et mitte iga töö ei ole temale tervislikust seisundist lähtuvalt sobiv. Kuna aga kostjal on kohustus oma laste ees, siis peab ta leidma võimaluse, kuidas laste ülalpidamiskohustus täita.

Eelnevalt lähtudes loeb kohus põhjendatuks hageja nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruses 2 175 krooni kuus kummagi lapse kohta.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Elatishagi on esitatud 29.septembril 2008. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.

3 Kohtuistungil väitis hageja, et kostja ei ole laste ülalpidamiseks elatist maksnud alates 2003 aastast. Hageja väidet ei ole kostja ümber lükanud ega ka vastupidist väitnud. Kuna asja arutamisel ei ole leidnud tõendamist PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolude ilmnemine ning kostja ei ole elatist alates poolte kooselu lõppemisest 2003 maksnud, siis on põhjendatud hageja nõue elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole kanda võrdsetes osades.

Koidula Laurisaar kohtunik