Legislator Case Law & Legislation
2-04-1952/3 AI generated

2-04-1952/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-04-1952/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu menetluses on M M’i hagi M M`i vastu else nõudes. Vastavalt 30. märtsi 2009.a. telefonogrammile teatas hageja oma soovist loobuda hagist ning palus menetlus lõpetada. Hageja palus tagastada ka pool tasutud riigilõivust. Kohus sas 30.03.2009.a. kostjale kirja, milles kohus kohustas kostjat esitama oma seisukoht hagist loobumise suhtes. Kostja sai kohtu 30.03.2009.a. kirja kätte isiklikult 02.04.2009.a., kuid vastust kohtu kirjale kohtu määratud tähtajaks ei ole esitanud.

Legislator headnote

AI generated

2-04-1952/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Vastavalt 30. märtsi 2009.a. telefonogrammile teatas hageja oma soovist loobuda hagist ning palus menetlus lõpetada. Hageja palus tagastada ka pool tasutud riigilõivust. Kohus sas 30.03.2009.a. kostjale kirja, milles kohus kohustas kostjat esitama oma seisukoht hagist loobumise suhtes. Kostja sai kohtu 30.03.2009.a. kirja kätte isiklikult 02.04.2009.a., kuid vastust kohtu kirjale kohtu määratud tähtajaks ei ole esitanud.

Keywords

AI generated
compliance with statement requirements lack of signature purchase off-plan doorstep selling duty to produce documents offer to contract
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-04-1952

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2009.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-04-1952 Tsiviilasi M M’i hagi M M`i vastu else nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, poole tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M M (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja: M M (isikukood xxx, elukoht xxx). RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-04-1952.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada M M`ile riigilõiv summas 150 (ükssada viiskümmend) krooni ning kanda nimetatud summa M M`i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedpank AS-is.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on M M’i hagi M M`i vastu else nõudes. Vastavalt 30. märtsi 2009.a. telefonogrammile teatas hageja oma soovist loobuda hagist ning palus menetlus lõpetada. Hageja palus tagastada ka pool tasutud riigilõivust. Kohus sas 30.03.2009.a. kostjale kirja, milles kohus kohustas kostjat esitama oma seisukoht hagist loobumise suhtes. Kostja sai kohtu 30.03.2009.a. kirja kätte isiklikult 02.04.2009.a., kuid vastust kohtu kirjale kohtu määratud tähtajaks ei ole esitanud.

2-04-1952

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse M M’i hagis M M`i vastu else nõudes. Hageja on hagi esitamisel tasunud 23.12.2004.a. riigilõivu 300 krooni. Summa on tasutud hageja arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele nr 221013264340 (viitenumber 1201167). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 150 krooni.

Tulenevalt TsMS § 174´ lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole palunud menetluskulude väljamõistmist hagejalt, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Peeter Pällin Kohtunik