2-08-68500/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-68500

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-68500 Tsiviilasi O Zhagi A Š`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja O Z(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja I Bušujeva (SA SAK Fond, Keldrimäe 9, 10113 Tallinn, elektronpost saakfond@hot.ee) Kostja A Š (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A Š`ilt O Z kasuks lapse K Š`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks elatusraha summas 3 700 (kolm tuhat seitsesada) krooni kuus alates 01.10.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. 3. Tagaseljaotsus kuulub elatise osas viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud A Š`i kanda. 2. Välja mõista A Š`ilt O Z kasuks menetluskuluna välja õigusabikulud summas 5 900 (viis tuhat üheksasada) krooni 3. Välja mõista A Š`ilt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna välja riigilõiv summas 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002

2-08-68500

2 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Asjaolud ja menetluse käik O Z(edaspidi hageja) esitas 17.10.2008 Harju Maakohtule hagi A Š`i (edaspidi kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad pooled alates 2008 aastast eraldi ning hagiesitamisele eelnenud kuu eest kostja lapse ülalpidamiseks raha andnud ei ole. Hageja igakuised kulutused lapsele moodustavad keskmiselt 6 262 krooni kuus, millest eluasemekulud on 937 krooni, kulutused toidule 2 000 krooni ja transpordile 500 krooni, sidekulud 300 krooni, kulutused tervishoiule 100 krooni, kulutused hügieenitarvetele 120 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 1 460 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 695 krooni, vältimatud püsikulutused (peod) 150 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 700 krooni (koos käibemaksuga) kuus tagasiulatuvalt alates 01.10.2008.a.

Hageja esitas 29.04.2009 kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 17.12.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2 175 krooni). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS

2-08-68500

3 § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu 5 900 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 5 900 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast. Tulenevalt TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks 33 300 krooni (9 x 3 700), millelt tuleb RLS § 56 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõiv 7 500 krooni. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Riigilõiv summas 7 500 krooni kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Raivo Einula kohtunik