2-09-6425/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Tsiviilasi nr 2-09-6425

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-6425 Tsiviilasi Vxxxxxxx Mxxxxx hagi Mxxxx Uxxxxxxxx vastu lastele elatise väljmõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Vxxxxxxx Mxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Kostja: MxxxxxUxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Vxxxxxxx Mxxxxx ja kostja Mxxxx Uxxxxxxxx vahel sõlmitud ja 29.04.2009.a kohtuistungil protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: MxxxxxUxxxxxxxx kohustub maksma Vxxxxxxx Mxxxxxxx laste Exxxx-Mxxxxxx Uxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Axxxx-Axxxxx Uxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist kahe lapse peale kokku 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates aprillist 2009.a. Mxxxx Uxxxxxxxx kohustub kokkulepitud elatise maksma Vxxxxxxx Mxxxxxxxxiga kuu 25.-naks kuupäevaks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-6425 menetlus Vxxxxxxa Mxxxxx hagis Mxxxx Uxxxxxxxx vastu lastele elatise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15

2 (2) (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Vxxxxxxx Mxxxx esitas 17.02.2009.a. kohtule hagiavalduse Mxxxx Uxxxxxxxx vastu elatise nõudes. Vxxxxxxx Mxxxx palus hagiavalduses MxxxxxUxxxxxxxxxx välja mõista laste Exxxx-Mxxxxxx Uxxxxxxxxxja Axxxx-Axxxxx Uxxxxxxxx ülalpidamiseks elatis seadusega ettenähtud alammääras alates 01. veebruarist 2009.a.

Kostja teatas 13.03.2009.a. kirjalikus vastuses hagile, et tunnistab nõuet osaliselt. Kostja teatel on ta nõus maksma lastele elatist, kuid mitte hageja poolt nõutavas summas. Kostja tegi ettepaneku sõlmida elatise tasumise kohta kokkulepe, et tema maksaks laste ülalpidamiseks kahe lapse kohta kokku 2000 krooni kuus nagu ta seda senini maksnud on.

29.04.2009.a. kohtuistungil teatas hageja, et on jõudnud kostjaga elatise maksmise osas kokkuleppele. Kompromiss protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja kohtumenetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

3 (2) Maimu Laumets Kohtunik