2-08-88075/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-88075

Ärakiri K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

12. juunist 2009.a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juunil 2009.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-88075 Tsiviilasi ES (elukoht XXX, isikukood XXX) hagi A S´i (elukoht XXX isikukood XXX) vastu elatise saamiseks laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E S ja tema lepinguline esindaja O Smirnova;

kostja A S. Kohtuistungi toimumise aeg

28. aprillil 2009.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt E Shagi A S`i vastu elatise saamiseks alaealiste laste ülalpidamiseks.

Mõista välja A S´ilt ES kasuks alaealise poja GS´i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 3 135 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend viis) krooni (koos tulumaksuga) kuni poja täisealiseks saamiseni XXX.a. alates 01.08.2008.a.

Mõista välja A S´ilt ES kasuks alaealise tütre P S ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni (koos tulumaksuga) kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a. alates 01.08.2008.a.

Menetluskulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna ning õigusabikuludena jätta A S`i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse

30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 12.06.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 19.12.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu XXX. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust sündisid pooltel XXX.a. poeg GS ning XXX.a. tütar P S . Hagiavalduse kohaselt elavad mõlemad lapsed koos hagejaga. Alates 2008.a. augustikuust ei toeta kostja hagejat laste ülalpidamisel materiaalselt. Suulist kokkulepet elatise maksmiseks hageja kostjaga saavutanud ei ole ning hageja on sunnitud laste huvides nende seadusliku esindajana esitama hagi elatise saamiseks kohtusse. Hageja kuupalk on 7 500 krooni, peretoetus 600 krooni ning garaažirendist saadav tulu 400 krooni. Kulud poja ülalpidamiseks ühes kuus moodustavad hageja arvestuse kohaselt kokku 4 954 krooni, millest eluasemele 850 krooni, toidule 1700 krooni, transpordile 100 krooni, sidekuluks 333 krooni, tervishoiule 693 krooni, hügieenitarvetele 150 krooni, lapse koolikohustuse täitmisele 528 krooni, riietele ja jalatsitele 450 krooni, muudele vältimatutele püsikulutustele 150 krooni. Kulud tütre ülalpidamiseks ühes kuus moodustavad hageja arvestuse kohaselt kokku 6 742 krooni, millest eluasemele 850 krooni, toidule 1 550 krooni, transpordile 100 krooni, sidekuluks

334 krooni, tervishoiule 848 krooni, hügieenitarvetele 120 krooni, lapse koolikohustuse täitmisele

220 krooni, riietele ja jalatsitele 750 krooni, muudele vältimatutele püsikulutustele 1 970 krooni. Eeltoodut aluseks võttes taotleb hageja kostjalt välja mõista poja ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2 477 krooni + 21 % tulumaksu, s.o. kogusummas 3 135 krooni ning tütre ülalpidamiseks igakuine elatis summas 3 371 krooni + 21 % tulumaksu, s.o. kogusummas 4 267 krooni. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 22.01.2009.a. tunnistab hagi, kuid pole nõus rahasummadega, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Kostja leiab, et ravikuludena on hageja hagis märkinud kahele lapsele kokku 1 541 krooni ning kulude tõendamiseks esitanud Cavalli kaubamärki kandvate prillide arve. Samas Statistikaameti andmetel on ravikulu ühele pereliikmele kuus 156,8 krooni, seega kahele pereliikmele kulub ravikuludeks 313,6 krooni. Hageja on märkinud eluasemekuludena 2-le lapsele kokku 1 700 krooni. Hageja elab 110 m2 suuruses korteris, mis on kostja arvates pillav ning seotud suurte kuludega ja kostja ei pea õigeks maksta kinni hageja ebamajanduslikke eluasemekulusid. Hageja ei ole täpsustanud igakuulist hügieenivahendite kulu. Kulutustena riietele ja jalatsitele on hageja oma hagis märkinud kokku 1 200 krooni. Võrdluseks Statistikaameti andmetel on kulutused riietele ja jalatsitele pereliikme kohta ühes kuus 293,5 krooni. Ka selle kuluartikliga on hageja kostja arvates liialdanud. Ka sidekulude puhul leiab kostja, miks peaksid tema laste sidekulud olema suuremad, kui on statistiline keskmine. Kuludeks koolikohustuse täitmisele ja muude kuludena on hageja kahele lapsele kokku märkinud 2 120 krooni. Kostja leiab, et nimetatud kulud on hageja poolt sisustamata ning tõendamata. Kostjal endal on ülalpeetavaid, kelle huvidega peab ta arvestama.

Hageja vastus kostja vastuväidetele Hageja esitas 18.03.2009.a. kostja vastuväidetele kirjaliku vastuse. Ravikulude osas mitmete optikakaupluste andmetel maksavad prilliklaasid alates 1 380 kroonist paar, millele lisandub raamide hind. Raame on poja näo anatoomiliste iseärasuste tõttu väga raske valida. Garantii prillidele antakse vaid juhul, kui nii klaasid kui raamid on tellitud ühest firmast. Seega pole pojale võimalik osta prille 1 012 krooni eest, nagu väidab kostja. Hageja elab koos kahe lapse ja invaliidist vanaemaga 4-toalises korteris. Tubade arv korteris vastab pereliikmete arvule. Kummalgi lapsel on oma tuba. Korteris on loodud vajalikud tingimused seal elava piiratud liikumisvõimega invaliidi vajadusteks. Seega kostja väide, et hageja eluaseme puhul on pillajaliku ja ebavajaliku eluasemega, on väär. Eluasemekulud 1 pereliikme kohta: kulutused korterile perioodil aprill 2008.a. – märts 2009.a. moodustavad kokku 39 017 krooni. Seega kulu 1 pereliikme kohta kuus keskmiselt moodustab 813 krooni. Kuluks lapse kohta on hageja arvestuse kohaselt 850 krooni seetõttu, et laste eluaseme kuludele on lisatud veeja elektrikulud, sest antud kulud on laste osas mõnevõrra suuremad (peab sageli pesu pesema, käiakse rohkem duši all jne). Selles kalkulatsioonis on vaid osaliselt arvestatud kommunaalkulude hinnatõusuga. Hügieenivahendite kulu moodustavad seep, šampoon ja teised juuksehooldusvahendid, dušigeel, hambahari, hambapasta, habemajamisvahendid, näovesi, kätekreem, hügieenisidemed, deodorant jne. Suuremat osa nendest vahenditest kasutab tsiviliseeritud inimene igapäevaselt. Statistikaameti andmetest lähtuvalt (295,5 krooni kuus x 12 = 3 522 krooni aastas) lähtudes on võimalik osta Tallinna kauplustest pojale talvejope (995 krooni), kingad (1439 krooni), teksad (435 krooni), T-särk (135 krooni). Dresside ostuks (899 krooni) raha enam ei jätkuks. On arusaadav, et neist ülalnimetatud asjadest selleealisele lapsele aastaks ei jätkuks. Sidekulude osas peab hageja vajalikuks selgitada, et siia kuuluvad kulud internetile 50 krooni lapse kohta, lauatelefon 50 krooni lapse kohta, mobiiltelefon 190 krooni lapse kohta ja televisioon

40 krooni lapse kohta. Koolikohustuse täitmise ja muude vältimatute kulude osas on hageja märkinud, et hageja on hagiavalduses piisavalt üksikasjalikult peatunud sedalaadi kulutustel ja esitanud ka oma põhjendused. Hageja jääb oma hagis esitatud nõuete juurde ja palub kohtul hagi rahuldada.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse §-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud pojale ühes kuus kokku 4 954 krooni ning hageja taotleb kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 135 krooni (koos tulumaksuga) kuni poja täisealisuseni.

Kohtu arvates on hageja poolt hagis pojale ühes kuus kantavate kulutuste arvestus mõistlik, aluseks võttes asjaolu, et tegemist on peagi 18-aastaseks saava noormehega, kelle vajadused on oluliselt suuremad kui väikelastel ning huvialadki seotud samuti oluliste väljaminekutega. Kostja vastuväited erinevate kululiikide osas ei ole kohtu arvates põhjendatud. Hageja on oma kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele esitanud täiendavad selgitused ja põhjendused poja vajaduste osas ning midagi ülemäärast hagis märgitud kulude osas kohus ei täheldanud.

Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud tütrele ühes kuus kokku 6 742 krooni ning hageja taotleb kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 4 267 krooni (koos tulumaksuga) kuni tütre täisealisuseni. Kohtu arvates on hageja poolt hagis tütrele ühes kuus kantavate kulutuste arvestus mõistlik, välja arvatud muud vältimatud püsikulutused summas 1 970 krooni, sest tütar P puhul on tegemist teismelise tütarlapsega, kellel on välja kujunenud oma huvid ja vajadused, millised on tema vanusest seotud suuremate välja minekutega. Vältimatute püsikulutuste osas ülalmärgitud ulatuses leiab kohus, et kulutusi lapsele tehakse vastavalt võimalustele.

Kui hagejal on võimalus lubada tütrele sellises ulatuses igakuiseid väljaminekuid, on see tema õigus, kuid igal juhul ei ole selliste kulutuste kandmine kohtu arvates igakuuliselt mõistlik ja põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulu võiks kohtu arvates olla 700 – 800 krooni kuus tütre osalemiseks kultuuriüritustel ja vaba aja veetmiseks. Seega põhjendatud ja vajalikud kulud tütre ülalpidamiseks ühes kuus on kohtu arvates 5 572 krooni. Ülemääraste kulutuste kostja kanda jätmine ei ole siinkohal õigustatud. Kulutuste osas toidule kummagi lapse osas kostja asjas vastuväiteid ei esitanud.

Lapsed üldteadaolevalt vajavad kasvamiseks ja arenguks mitmekesist toitu, rõivaid ja jalatseid ning samuti õpinguteks koolitarbeid. Igati vajalik on arendada nende kehalisi võimeid neile võimaluste loomise teel sportimiseks jms. Seda kõike peavad oma lapsele kindlustama nende vanemad ning seejuures pole oluline, kas nad elavad koos lastega või mitte. Perekonnaseaduse §-i 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ning samas lg. 2 sätte kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ning lapse vajadusest.

Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on kostja vastu esitatud õiguslikul alusel, sest asjas puudub vaidlus selles, et poolte alaealised lapsed elavad peale poolte abielu lahutamist koos hagejaga ning kostja on kohtuistungil omaks võtnud asjaolu, et ta pole vanemana oma alaealiste laste ülalpidamiseks maksnud vabatahtlikult elatist alates 2008.a. augustikuust. Kostja väidete kohaselt lõpetas ta hagejale elatise maksmise põhjusel, et talle ei meeldi see, kuidas hageja lastele mõeldud raha kulutab. Hageja pole kunagi olnud rahul rahasummadega, mida kostja on talle laste ülalpidamiseks maksnud.

Algul maksis kostja hagejale 10 000 krooni kuuus, hiljem 7 000 krooni. Kostja teatas kohtuistungil, et on nõus kahele lapsele kokku maksma elatist 2 750 krooni kuus. Samas teatas kostja kohtule, et temaga koos elavale abikaasa lapsele eelmisest abielust kulutab kostja keskmiselt 3 000 krooni kuus. Siinkohal leiab kohus, et kostja suhtumine enda kui vanema kohustuste täitmisesse laste ülalpidamiseks on eeltoodut aluseks võttes vastuolus seaduse nõuetega ning pahatahtlik ja vastutustundetu, sest kostjal ei ole oma abikaasa lapse ees seadusest tulenevat kohustust seda last ülal pidada.

Perekonnaseaduse §-i 70 lg. 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse §-i 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse §-i 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

Kostja seletuse kohaselt on ta hagejale maksnud 2 lapse ülalpidamiseks vabathtlikult 10 000 krooni, hiljem 7 000 krooni. Siit teeb kohus järelduse, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta laste ülalpidamiseks elatusraha ulatuses, mis on vajalik laste vajaduste rahuldamiseks. Kostja enda seletuse kohaselt kohtuistungil pole ta elatist laste ülalpidamiseks maksnud alates 2008.a. augustikuust. Seega tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks Perekonnaseaduse §-i

70 lg. 2 alusel alates 01.08.2008.a.

Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks poolte alaealise poja G ülalpidamiseks igakuine elatis summas 3 135 krooni koos tulumaksuga ning poolte alaealise tütre P ülalpidamiseks igakuine elatis summas 3 500 krooni koos tulumaksuga kuni laste täisealiseks saamiseni ja alates 01.08.2008.a. Kostja kanda tuleb jätta ka asja menetluskulud riigilõivuna elatisehagilt ning välja mõista antud summa kostjalt riigituludesse juhindudes Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2, mille kohaselt on elatise hagides hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud ning TsMS §-dest 129 lg. 1 ja 179 sätteist. Samuti tuleb jätta kostja kanda hageja võimalikud õigusabikulud aluseks võttes TsMS §-de 162 lg. 1 ja 173 lg. 1 sätteid.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.06.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik