3-08-1234/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1234 Haldusasi S.M. i kaebus haridusja teadusministri 23.05.2008 käskkirja nr 569 p-de 1 ja 2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.M. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – S.M. , esindaja Ants Kuningas Vastustaja – Haridusja Teadusministeerium RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2008 otsus. Teha uus otsus millega rahuldada S.M. i kaebus ning tühistada haridusja teadusministri 23.05.2008 käskkirja nr 569 punktid 1 ja 2. Mõista Haridusja Teadusministeeriumilt S.M. i kasuks välja menetluskulud summas 5682 (viis tuhat kuussada kaheksakümmend kaks) krooni ja 48 senti. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Haridusja teadusministri 23.05.2008 käskkirjaga nr 569 „Eesti Mereakadeemia Merekooli atesteerimiskomisjoni otsuse ja direktori käskkirja kehtetuks tunnistamine“ otsustati Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 93 lg 2 p 3 alusel: 1. Tunnistada Eesti Mereakadeemia Merekooli atesteerimiskomisjoni 25.03.2008 otsus, millega on omistatud vanempedagoogi ametijärk S.M. ile tagasiulatuvalt 07.05.2007, kehtetuks.

2 2. Tunnistada EMA Merekooli direktori 25.03.2008 käskkir nr 1-31/16, millega on omistatud vanempedagoogi ametijärk S.M. ile, kehtetuks.

Käskkirja põhjenduste kohaselt on EMA Merekooli atesteerimiskomisjoni 25.03.2008 (protokoll nr 4-17/01) otsusega omistatud vanempedagoogi ametijärk S.M. ile, mis on vastuolus haridusministri 02.10.2002 määruse nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord) § 9 lg-ga 3. Selle kohaselt saab vanempedagoogiks atesteerida vaid pedagoogi, kes on esitanud enne 5 aasta möödumist ametijärgu omistamisest taotluse vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks, mille alusel pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni. Uut taotlust ametijärgu säilitamiseks S.M. atesteerimiskomisjonile esitanud ei ole. Atesteerimiskomisjoni 25.03.2008 otsuse põhjal on kooli direktori 25.03.2008 käskkirjaga 1-31/16 ennistatud tagasiulatuvalt 07.05.2007 vanempedagoogi ametijärk S.M. ile. Otsuse põhjenduse osas on toodud menetlustähtaja ennistamise aluseks TsMS §-d 67 ja 68, mis ei reguleeri pedagoogide atesteerimise tingimusi ja korda. Ennistamisel ei ole järgitud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 34 sätestatut.

2. S.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada haridusja teadusministri 23.05.2008 käskkirja nr 569 p-d 1 ja 2. Kaebaja oli seisukohal, et haridusja teadusminister on kehtetuks tunnistanud nii atesteerimiskomisjoni otsuse kui ka EMA Merekooli direktori käskkirja, mis on aga vastuolus kehtiva õigusega, kuna ministril puudub selleks pädevus. Vastustaja on välja toonud ka alusetu põhjenduse, et kaebaja ei ole esitanud ametijärgu säilitamiseks õigeaegselt taotlust. S.M. on esitanud 25.03.2008 EMA Merekooli atesteerimiskomisjonile taotluse vanempedagoogi ametijärgu menetlustähtaja ennistamiseks ning pädev haldusorgan – EMA Merekooli atesteerimiskomisjon - on menetlustähtaja ennistanud. Ministri käskkiri ei vasta p 2 osas faktilistele asjaoludele ja ei ole seega samuti aluseks EMA Merekooli direktori käskkirja kehtetuks tunnistamisele. Kuigi atesteerimiskomisjoni otsuses oli ekslikult viide TsMS sätetele, on tegelikult tegemist ennistamisega HMS alusel, kuna ennistamine toimus pädeva organi poolt ja sisuliste asjaolude hindamise ning kaebaja poolt esitatud dokumentide järgi HMS §-s 34 sätestatud tähtaja piires. Kaevatavas käskkirjas puudub ka HMS § 56 nõuetele vastav põhjendus, faktiline ja õiguslik alus. Samuti ei nähtu käskkirjast, kas S.M. ile 25.03.2008 omistatud vanemõpetaja ametijärk huvijuhina on kehtiv või mitte.

3. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Korra § 9 lg 2 kohaselt omistatakse vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk 5-ks aastaks, seega on ametijärgu omistamise otsuse näol tegemist tähtajalise haldusaktiga. Korra § 9 lg 3 seob omistatud ametijärgu tähtaja pikenemise uue taotluse esitamisega. Kaebaja ei taotlenud atesteerimist esmakordselt. Seega oli ta teadlik kogu atesteerimise läbiviimise menetluskorrast ning ametijärgu säilitamise või uue ametijärgu taotlemisega seonduvatest tähtaegadest. Merekooli atesteerimiskomisjoni 25.03.2008 koosoleku protokoll sisaldab olulisi puudusi ning on vastuolus Korraga. Merekooli direktori 25.03.2008 käskkirjas nr 1-31/16 puudub kaalutlusotsuse faktiline põhjendus. Lisaks sellele on käskkirja p-s 2 kinnitatud kaebajale huvijuht-vanempedagoogi ametijärk, millist ametijärku Kord ette ei näe. Ministri vaidlustatud käskkiri nr 569 on õiguspärane ja antud VVS §-de 93 ning 95 alusel.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 16. detsembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on EMA Merekooli atesteerimiskomisjon 25.03.2008 S.M. i taotluse läbi vaadanud ning Merekooli direktor on oma käskkirjaga vastavalt atesteerimiskomisjoni 25.03.2008 otsusele kinnitatud S.M. ile vanempedagoogi ametijärgu tagasiulatuvalt 07.05.2007 ja huvijuht-vanempedagoogi ametijärgu alates 25.03.2008.

3 VVS § 93 lg 1 kohaselt valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seadusandlikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. Tulenevalt VVS § 93 lg 2 on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. Eelnimetatust tulenevalt on minister järelvalvemenetluse käigus tunnistanud õigesti kehtetuks Merekooli atesteerimiskomisjoni 25.03.2008 otsuse ja Merekooli direktori 25.03.2008 käskkirja nr 1-31/16. Tulenevalt Korra § 9 lg-st 2 omistatakse vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk 5-ks aastaks, mis omistatakse haldusaktiga, kus on sätestatud konkreetne tähtaeg ja pärast tähtaja saabumist ei ole tähtajaliselt väljaantud haldusakt enam kehtiv. Korra § 9 lg 3 järgi juhul, kui pedagoog, kellele on omistatud vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk, esitab enne 5 aasta möödumist ametijärgu omistamisest taotluse vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks, pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaja ennistada kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul, mis on takistanud tähtajast kinnipidamist. Kaebajal tulnuks HMS § 34 lg 2 järgi esitada tähtaja ennistamise taotlus kahenädalase tähtaja jooksul arvates 01.11.2007. S.M. on aga alles 11.03.2008 esitanud taotluse Merekooli atesteerimiskomisjonile vanemõpetaja ametijärgu omistamiseks tagasiulatuvalt 07.05.2007 koos tähtaja ennistamise taotlusega. Õige on vastustaja väide, et puudub motiveeritud otsustus menetlustähtaja ennistamise kohta. Vastustaja on üheks Merekooli direktori käskkirja puuduseks märkinud ka selle, et S.M. ile kinnitatud huvijuht-vanempedagoogi ametijärku Kord ette ei näe, samuti on protokollis läbisegi ning vastuolus Korraga kasutatud mõisted „vanemõpetaja, „vanempedagoog“, „vanempedagooghuvijuht“ ning nõuetele ei vasta protokolli vormistus. Kaevatav ministri 23.05.2008 käskkiri on õiguspärane ja vastab HMS §-de 54 ja 56 nõuetele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. S.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta halduskohtu otsus HKMS § 25 ja TsMS § 442 lg 8 nõuetele, sest kohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis, ei ole tuvastanud asjaolusid ja ei ole otsustanud, millist õigusakti tuleb kohaldada. Esimese astme kohtu otsus on tehtud materiaalõiguses sätestatut eirates, esitatud tõendid on jäetud sisuliselt hindamata. Kohtu poolt on haldusakti andja pädevus jäetud üldse välja selgitamata, kuigi halduskohtu kohustuseks on kõigi asjas oluliste asjaolude tuvastamine. Lisaks on kohus sisuliselt andnud hinnangu mitte vaidlustatud haldusakti menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse kohta, vaid on hinnanud vaidlustatud haldusaktiga tühistatud haldusaktide sisulist põhjendatust, mis ei ole halduskohtumenetluses (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-18-08) lubatud. Järelevalve korras puudus haridusministril õigus EMA Merekooli direktori käskkirja ja EMA Merekooli atesteerimiskomisjoni protokollilist otsust kehtetuks tunnistada, sest EMA Merekooli direktor ei kuulu VVS § 95 loetletud isikute ringi. EMA Merekooli direktor ei ole hallatava riigiasutuse juht, vaid hallatava riigiasutuse struktuuriüksuse juht. Samuti puudus ministril HMS § 68 lg 2 ja VVS § 95 lg 1 kohaselt pädevus ja õigus kehtetuks tunnistada EMA Merekooli atesteerimiskomisjoni otsust, sest seaduses puudub vastav volitusnorm. Ministril oleks olnud õigus teha ettekirjutus direktori käskkirja muutmiseks või

4 kehtetuks tunnistamiseks, kuid tal puudus õigus viidatud haldusakte oma käskkirjaga kehtetuks tunnistada. Järelevalve korras haldusakti tühistamiseks on VVS-ga ministrile küll antud üldvolitus, kuid HMS § 68 lg 2 kui erinorm sätestab nõude, et muu isik peale haldusakti andja saab haldusakti kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul. Vaidlustatud haldusaktis ei ole viidatud seaduses sätestatud juhule, mis oleks haridusja teadusministrile andnud õiguse EMA Merekooli direktori käskkirja ja EMA Merekooli atesteerimiskomisjoni otsuse kehtetuks tunnistada. Seega on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vaidlustatud ministri käskkirjast ei nähtu samuti, et selle andmisel oleks kaalutlusõigust teostatud, samuti ei ole kaalutud kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajale. Vaidlusaluse ministri käskkirjaga tunnistati kehtetuks EMA Merekooli direktori käskkiri põhjusel, et selle põhjenduses on väidetavalt toodud ennistamise aluseks TsMS §-d 67 ja 68, mis ei reguleeri pedagoogide atesteerimise tingimusi ja korda ning et ennistamisel ei ole järgitud HMS § 34 sätestatut. EMA Merekooli direktori käskkirjas puudub viide TsMS-le ja ennistamisele. Käskkiri üksnes kinnitab pädeva kollegiaalorgani – atesteerimiskomisjoni - poolt tehtud otsuseid. EMA Merekooli atesteerimiskomisjon oli pädev otsustama S.M. ile vanempedagoogi ametijärgu omistamist Korra alusel. Kuigi halduskohus on tuvastanud, et 11.03.2008 kirjalik taotlus kaebaja poolt tähtaja ennistamiseks ja vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks esitati, on kohus jätnud hindamata ministri käskkirja p 1 aluse õiguspärasuse. Seega ei ole kohus hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Kohus on samuti jätnud kõik kaebaja väited ja õiguslikud põhjendused tähelepanuta, rikkudes TsMS 442 lg 8 sätestatut, mis on samuti aluseks kohtulahendi tühistamiseks. Kaebaja esitas halduskohtule ka EMA Merekooli atesteerimiskomisjoni otsuse, millega atesteerimiskomisjon parandas varasemas protokollis ennistamisviite ja sisulised ebatäpsused. Kohus on nimetatud dokumendi kui tõendi jätnud arvestamata ja otsuses kajastamata.

6. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellant vääralt tõlgendanud teenistusliku järelevalve sisu ning ebaõigesti kohaldanud VVS sätteid, leides, et ministril puudus pädevus EMA Merekooli direktori ja atesteerimiskomisjoni otsuse kehtetuks tunnistamiseks. VVS §-ga 93 lg 1 ja rakenduskõrgkooli seaduse §-ga 30 nähakse ette teenistusliku järelevalve teostamine rakenduskõrgkooli kui terviku tegevuse üle, mitte ei piirduta üksnes rakenduskõrgkooli juhi tegevuse üle järelevalve teostamisega. EMA Merekooli direktor on õppeasutuse juht kes allub Eesti Vabariigi haridusseaduse § 30 lg 1 kohaselt HTM-le. Tavapäraselt toimub teenistusliku järelevalve teostamine tõepoolest hierarhiliselt, s. t ministeerium ei teosta teenistuslikku järelevalvet hallatavate riigiasutuste struktuuriüksuste antavate haldusaktide üle, ent kui teenistusliku järelevalve teostamisel ilmnevad hallatavas riigiasutuses õigusrikkumised, mida hallatava asutuse direktor ei ole kõrvaldanud, siis on HTM-il VVS § 93 lg 1 tulenevalt õigus ning kohustus tunnistada tuvastatud õigusvastane haldusakt kehtetuks. Haridusja teadusministri 23.05.2008 käskkiri nr 569 on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Käskkiri sisaldab nii selle andmise õigusliku aluse kui ka faktiliste asjaolude kirjelduse. Merekooli direktori käskkirja ning atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistamise tingisid kaks asjaolu – esmalt taotluse esitamise tähtaja ületamine (käskkirja p 1) ning teiseks menetlustähtaja ennistamise aluste väär kohaldamine (käskkirja p 2). Kuna vanempedagoogi ametijärgu tagasiulatuv ning menetlustähtaja ennistamist hõlmav kinnitamine on erand üldisest ametijärgu kinnitamise korrast, siis peab EMA Merekooli direktori käskkiri ning selle aluseks olev atesteerimiskomisjoni otsus olema eriti põhjalikult motiveeritud, kumbki akt aga hea motiveeringu kriteeriumitele ilmselgelt ei vasta.

5 Vastustaja ei ole ei haridusja teadusministri 23.05.2008 käskkirja nr 569 ega ka halduskohtule esitatud seisukohtades esinenud väitega, nagu puuduks EMA Merekooli atesteerimiskomisjonil menetlustähtaja ennistamise pädevus. Siiski ei ole vastava pädevuse olemasolu piisav õiguspärase otsuse tegemiseks, kuna tulenevalt HMS §-st 54 peab õiguspärane haldusakt olema lisaks antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastama vorminõuetele. Menetlustähtaja ennistamist käsitlev EMA Merekooli atesteerimiskomisjoni 25.03.2008 otsus ning sellele järgnenud EMA Merekooli direktori käskkiri olid vastuolus kehtiva õigusega, kuna mõlema otsuse tegemisel ei järgitud menetlustähtaja ennistamise suhtes HMS-st tulenevaid nõudeid. Korra § 3 lg 1 loetleb õpetajale omistatavad ametijärgud (noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk), lg 2 aga kasvatajale ja huvijuhile omistatavad ametijärgud (noorempedagoogi, pedagoogi või vanempedagoogi ametijärk). Korra § 3 lg 4 kehtestab üldise põhimõtte, mille kohaselt atesteeritavale omistatakse üks ametijärk, mistõttu ei ole ametijärgu osaline andmine nõnda, nagu EMA Merekooli direktor seda oma käskkirjas on teinud, õige.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2008 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab S.M. i kaebuse ning tühistab haridusja teadusministri 23.05.2008 käskkirja nr 569 p-d 1 ja 2. Tulenevalt HKMS §-st 93 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust ja mõistab haridusja teadusministeeriumilt S.M. i kasuks välja menetluskulud summas 5682,48 krooni.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et haridusja teadusministril puudus teenistusliku järelevalve korras seadusest tulenev õigus EMA Merekooli direktori käskkirja ja EMA Merekooli atesteerimiskomisjoni otsuse kehtetuks tunnistamiseks, sest EMA Merekooli direktor ega ka atesteerimiskomisjon ei kuulu VVS § 95 loetletud isikute ringi, kelle akte on ministril õigus kehtetuks tunnistada. VVS § 95 lg 1 järgi valvab minister ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tunnistab minister teenistusliku järelevalve korras kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega. Eesti Mereakadeemia on oma põhimääruse §-de 1 ja 2 järgi rakenduskõrgkool ning Haridusja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Põhimääruse § 25 järgi on EMA Merekool mereakadeemia struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. VVS §-dest 93 lg 1 ja 95 lg 1 tuleneb üldvolitus teenistusliku järelevalve teostamiseks ning VVS §-st 95 lg 2 tuleneb ministrile pädevus teenistusliku järelevalve teostamisel, millest aga ei nähtu, et ministril oleks teenistusliku järelevalve korras õigus tühistada ka ministeeriumi hallatavate riigiasutuste struktuuriüksuste juhtide ning nende poolt moodustatud atesteerimiskomisjonide akte ja toiminguid. HMS § 68 lg 2 järgi otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul. Ministri 23.05.2008 käskkirjas on selle andmise alusena viidatud üksnes VVS §-le 93 lg 2 p 3, mille kohaselt teenistusliku järelevalve teostamisel annavad valitsusasutused ning ametiisikud üksikakte. Vaidlusaluses käskkirjas ei ole viidatud ühelegi VVS §-le ega seaduses sätestatud juhule, mis oleks haridusja teadusministrile andnud õiguse EMA Merekooli direktori käskkirja ja EMA Merekooli atesteerimiskomisjoni otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

6 VVS § 95 lõike 1 kohaselt valvab minister küll ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, kuid nimetatud sättest ei tulene ministrile pädevust tunnistada kehtetuks ministeeriumi hallatava riigiasutuse struktuuriüksuse juhi poolt tehtavaid otsuseid või viimase poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni otsuseid. Nagu juba märgitud, sätestab ministri konkreetse pädevuse hallatavate riigiasutuste juhtide aktide ja toimingute kehtetuks tunnistamiseks VVS § 95 lg 2. Ringkonnakohus leiab, et haridusja teadusministrile ei anna pädevust tunnistada kehtetuks ministeeriumi hallatava riigiasutuse struktuuriüksuse juhi poolt tehtavaid otsuseid või viimase poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni otsuseid ka vastustaja poolt viidatud rakenduskõrgkooli seaduse § 30, mille kohaselt ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teostab rakenduskõrgkooli tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ega haridusseaduse § 30, mille kohaselt alluvad riigiharidusasutused Haridusja Teadusministeeriumile.

Kuna ringkonnakohtu arvates on ministri käskkiri p-de 1 ja 2 osas antud pädevust ületades, mis iseenesest on haldusakti tühistamise aluseks, kuna haldusakt ei vasta sellisel juhul HMS §-s 54 loetletud õiguspärasuse eeldustele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks asuda täiendavalt hindama ka ministri 23.05.2008 käskkirja nr 569 p-de 1 ja 2 sisulist vastavust selle andmise ajal kehtinud õigusele, haldusakti põhjendatust jne.

HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on S.M. i menetluskuluks esimese astme kohtus olnud riigilõiv 80 krooni ning apellatsiooniastmes on kaebaja menetluskuluks olnud riigilõiv 250 krooni ning tasu õigusabi eest 5352,48 (koos käibemaksuga) krooni. Õigusabi osutaja poolt koostatud taotluse kohaselt seisnes kaebajale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi esimese astme kohtu otsuse analüüsis, apellatsioonkaebuse koostamises ja vormistamises ning kohtule edastamises milleks kulus 4,2 tundi (tunnihind 1200 kr). Ringkonnakohus leiab, et sellise sisuga ja sellises suuruses kantud õigusabikulusid saab HKMS § 93 lg 5 mõttes pidada vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks, mis kuuluvad seega vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Kokku kuulub haridusja teadusministeeriumilt seega S.M. i kasuks väljamõistmisele 5682,48 (80+5352,48+250) krooni.

Ivo Pilving Agu Timmi

Maili Lokk