2-07-32663/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-32663

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-07-32663

Tsiviilasi

AS SEB Liising (endine ärinimi AS SEB Ühisliising) hagi

OÜ Bürgerson ja Valdo Ruttas vastu 43 381,50 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

43 381,50 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767; asukoht

Tornimäe 2, 10150 Tallinn);

• hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach (Lindorff

Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn);

• kostja 1 OÜ Bürgerson (registrikood 10687825; asukoht

Koidula 10, 10125 Tallinn); seaduslik esindaja juhatuse

liige Pärt Ruttas;

• kostja 2 Valdo Ruttas

Kohtuistungi toimumise aeg

8. aprill 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata AS SEB Liising hagi OÜ Bürgerson ja Valdo Ruttas vastu 43 381,50

krooni ja viiviste väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu.

Otsus saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud AS SEB Liising kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja 1 sõlmisid 10.05.2001. a kapitalirendilepingu nr L01103066, mille kohaselt

kostja 1 kohustus tasuma sae Giuntini T-400 ja JKF imuri SB3 eest rendimakseid vastavalt lepingus

kokkulepitule ning maksegraafikule. Lepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja 2 samal päeval

käenduslepingu vastutamaks kostja 1 võetud kohustuste täitmise eest. Kostjad ei ole lepingujärgseid

kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjate võlgnevus 31.08.2007. a seisuga on 86 762 krooni

(43 381,50 krooni kahjum vara müügist ja 43 380,50 krooni viivis). Hageja palub mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja võlanõue 43 381,50 krooni ja viivitusintress 43 380,50 krooni.

KOSTJA 1 VASTUS

Vastuse kohaselt pooled leppisid 12.09.2001. a kokku lepingu ennetähtaegses lõpetamises. Kuni

selle ajani tasus kostja 1 igakuised rendimaksed (12 053,07 krooni) ja avansilise rendimakse

(89 650,09 krooni) vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja 1 hoiustas rendil olnud seadet

omal kulul kuni 28.11.2001. a, mil seade toimetati hageja poolt näidatud aadressile ja sõlmiti selle

üleandmise-vastuvõtmise akt. Kuna rendiobjekt oli tagastatud ja rendileping lõpetatud, olid poolte

kohustused sellega teineteise ees täidetud ning hageja lõpetas rendiarvete esitamise. Mingeid

erikokkuleppeid ei sõlmitud. Kostja 1 leiab, et hageja nõue tema vastu on aegunud ning kuna

kostja 2 käendus on lõppenud, siis on hageja nõue kostja 2 vastu alusetu.

HAGEJA VASTUS KOSTJA 1 VASTUVÄIDETELE

Kuna hagejale tekkinud kahju muutus sissenõutavaks 2005. aastal, siis ei ole hageja nõue kostjate

vastu aegunud.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, Eerika Erlach’i, selgituse kohaselt sõlmiti 10.05.2001. a

kapitalirendileping ja selle tagamiseks käendusleping. Rendiobjekt tagastati hagejale 28.11.2001. a

ja müüdi edasi 24.10.2003. a. Sellest ajast on teada vara müügikahjum. Kostjad leiavad ekslikult, et

rendiobjekti tagastamisega lõppesid kostjate kohustused. 19.05.2004. a kirjas on hageja selgitanud,

et 15.10.2001. a ja 15.11.2001. a renti maksma kohustavad arved on tühistatud, kuid müügikahjum

koos viivistega kuulub tasumisele. Eelnev kiri saadeti 26.04.2004. a ja pankrotihoiatus

23.11.2004. a. Kuna kostja oli valesti aru saanud sellest, mida temalt nõutakse, selgitas hageja, mis

kohustused on kostjal täitmata. Olles müügikahjust teadlikud ei ole kostjad kohustust kuni tänase

päevani täitnud, kuigi hageja on andnud täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks. Hageja ei

nõustu kostjate väitega nõude aegumisest. Hageja on pidanud kostjatega läbirääkimisi kuni hagi

esitamiseni 31.08.2007. a, saates selgitavaid kirju ja arveid nõude tasumiseks. Läbirääkimisi tuleb

tõlgendada laiendavalt ja sellel ajal nõude aegumine peatub. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub

hagi rahuldada.

Kostja 1 seadusliku esindaja, Pärt Ruttas’e, selgituse kohaselt on kapitalirendileping lõpetatud

2001. aastal. Kuni septembri kuuni maksti rendimakseid. Hagejaga lepiti kokku selles, et kostja 1

hoiab rendiobjekti seni enda juures, kuni omanik annab teada, kuhu ja kuna saag viia. Oktoobri ja

novembri kuu eest saadeti esialgu arved, kuid need tühistati poolteise kuu jooksul. Juttu oli ka

sellest, et kostjal on tuttavaid, kes on saest huvitatud, kuid kostjale öeldi, et sellega pole kostjal vaja

tegeleda. Kirjavahetus algas 2004. aastal. Siis hageja leidis oma kreeditarved üles ja ütles, et sellega

on kõik korras. Kui müük toimus 24.10.2003. a, siis 19.05.2004. a kirjas sai kostja esimest korda

teada müügikahjust. Kostja vastas hageja kirjale ega nõustunud selles tooduga, keeldudes

igasugustest hüvitistest ja kokkulepetest. Kostja 1 ei kinnita hageja väidet läbirääkimiste pidamisest

ja leiab, et hageja nõue on aegunud.

Kostja 2, Valdo Ruttas’e, selgituse kohaselt hageja tühistas rendiarved, kui sai aru, et neil ei ole

õigust rendimakseid võtta. Liisingueseme väärtus selle üleandmise hetkel ületas kõik kulutused ja

kostjatesse ei puutu, et hagejal ei õnnestunud saagi müüa objekti jääkväärtuse hinnaga. Kostjatel

endal oleks olnud ostja järgmisel päeval, kuid hageja ütles, et see ei ole kostja saag ja et neil on

tahtjatest järjekord ukse taga. Kostjad said aru, et rendiobjekti tagastamisega lõppesid ka nende

kohustused. Kostjaid hoiti teadmatuses kuni 2004. aasta mai kuu lõpuni. Poolte vahel olnud

kirjavahetust ei saa pidada läbirääkimisteks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

- hageja ja kostja 1 sõlmisid 10.05.2001. a kapitalirendilepingu nr L01103066 (tl 6, 7-10),

mille alusel kohustus hageja omandama sae ja andma selle lepingu alusel kostja 1 valdusesse

ja kasutusse, kostja 1 kohustus aga tasuma selle eest hagejale lepingus ettenähtud makseid

maksegraafiku alusel (tl 11) ning võis maksete eest sae lõpuks omandada;

-

kapitalirendilepingust

tulenevate

kostja 1

kohustuste

täitmiseks

sõlmis

hageja

10.05.2001. a käenduslepingu kostjaga 2 (tl 12);

- kostja 1 tagastas sae hagejale 28.11.2001. a (tl 35);

- hageja müüs sae 24.10.2003. a (tl 14).

2. Kapitalirendileping sõlmiti enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist 01.07.2002. a. Hageja

üldtingimustel sõlmitud kapitalirendileping vastab VÕS-s sätestatud tüüpilistele liisingulepingu

tingimustele.

Liisingulepingule

kui

kestvuslepingule

kohaldatakse

võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS)

§ 12 lõike 1 kohaselt alates 01.07.2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja VÕS-s

sätestatut. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ega piira esimeses lõikes sätestatu

lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a. Kestvuslepinguga seotud

asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse

senikehtinud seadust.

Kuna hageja nõude näol on tegemist liisingulepingu ülesütlemise järgse hüvitisnõudega ja nõude

suurus (kahjum vara müügist) selgus 24.10.2003. a toimunud müügi järgselt, tuleb asjas kohaldada

VÕSRS § 12 lõike 1 kohaselt alates 01.07.2002. a kehtinud TsÜS-i ja VÕS-i sätteid.

3. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 86 762 krooni, mis koosneb 43 381,50 krooni suurusest

müügikahjumist (lepingu punkt 12.2) ja 43 380,50 krooni suurusest viivisest (lepingu punkt 6.7).

Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud.

4. Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada hagi aegumise kohaldamine. TsÜS § 143 kohaselt

kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on taotlenud

aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud

tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

5. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamist. Tehingust tuleneva nõude TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg

algab TsÜS § 147 lõike 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Riigikohus on 20.04.2009. a

kohtuotsuse nr 3-2-1-33-09 punktis 10 leidnud, et „Liisingulepingu ülesütlemise korral muutub

liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja

pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast.

Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist

kohtuväliselt.“

Asja materjalidest nähtuvalt on liisinguese hagejale üle antud 28.11.2001. a (tl 35) ja hageja on

liisingueseme müünud edasi 24.10.2003. a (tl 14), seega peaaegu kahe aasta möödudes

liisingueseme valduse saamisest. Kohus on seisukohal, et liisinguandjal on kohustus teha kõik

endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja

kiireim tulemus. Kohus leiab, et liisingueseme võõrandamiseks kulunud ajavahemikku, arvestades

sealjuures liisingueseme olemust, ei saa pidada mõistlikuks.

Isegi kui nõustuda, et liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele kuluv aeg oli mõistlik, siis muutus

hageja nõue sissenõutavaks müügikahju teadasaamisele järgnevast päevast, s.o 25.10.2003. a.

Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 25.10.2006. a kell 24.00. Käesolevas asjas

on hagi maakohtule esitatud 03.09.2007. a, seega pärast nõude aegumist, mil kohustatud isikud

(kostjad) võivad keelduda oma kohustuse täitmisest, sest hageja nõuded käendaja vastu (VÕS

§ 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu.

Hageja on esitanud kohtule nõude kostjatelt solidaarselt viivitusintressi summas 43 380,50 krooni

väljamõistmiseks. Kuna hageja põhinõue on aegunud, tuleb aegumise kohaldamisel arvestada ka

TsÜS §-ga 144, mille järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest

tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

6. Hageja väitel toimusid hageja ja kostjate vahel alates 26.04.2004. a kuni 31.08.2007. a

(hagiavalduse koostamise kuupäev) läbirääkimised. Kohus leiab, et toimikus olevat poolte

kirjavahetust (tl 36, 50, 53, 62) ja hageja poolt kostjatele esitatud arveid (tl 13, 51, 52) ei saa

käsitleda TsÜS § 167 lõigete 1 ja 2 mõttes läbirääkimistena, mille ajal nõude aegumine peatub.

Kohtule esitatust nähtub, et kostjad on pidanud pooltevahelist kapitalirendilepingut lõppenuks ja

oma kohustusi hageja ees täidetuks rendiobjekti tagastamisega hagejale 2001. aastal. Kostjad ei ole

kunagi nõustunud müügikahju tasuma (ka mitte osaliselt), leides, et hageja nõuded on alusetud.

Seega pidi hageja aru saama, et vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole võimalik, mistõttu tuli

hagejal nõudeõiguse teostamiseks esitada kohtule hagi, et vältida võimalikke vastuväiteid nõude

aegumise pinnalt.

7. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja nõuded on aegunud ja et aegumine ei olnud peatunud

ning kohustatud isikud on taotlenud aegumise kohaldamist, siis jätab kohus AS SEB Liising hagi

OÜ Bürgerson ja Valdo Ruttas vastu 43 381,50 krooni ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata

nõude aegumise tõttu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi aegumise kohaldamisega tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jätta

hageja kanda.

Kohtunik