2-08-18602/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus abielu lahutamise vaidluses

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja koht 8. mail 2009.a. kell 15.00, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-18602 Tsiviilasi G P hagi S P vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja korteriomandi ülalpidamiskulude väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G P (i.k xxx, elukoht xxx) Kostja: S P (i.k. xx, elukoht xxx) Kostja esindaja Martin Kirsipuu Kohtuistungi toimumise aeg 28.04.2009.a.

RESOLUTSIOON

Lahutada G P ja S P abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tallinna linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xxx.

Menetluskulude jaotus. Jätta G P menetluskuluks olev riigilõiv abielulahutuse hagilt hageja enda kanda.

Jätta S P kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Lk 2 (2) on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1. 12.05.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja S P vahel sõlmitud abielu, jagada poolte ühisvara ja välja mõista pool poolte ühisvaraks oleva korteriomandi ülalpidamiskuludest.

2. Hageja põhjendab oma hagi abielu lahutamiseks sellega, et pooltevahelised abielulised suhted on alates 2005.aastast lõppenud.

3. Kohtuistungil avaldas hageja lootust, et pooled saavad ühisvara jagada kokkuleppel, müües ära poolte ühisvaraks oleva korteriomandi ja jagades raha pooleks.

4. Kostja esindaja väidetel käivad tõepoolest poolte vahel ühisvara jagamiseks kokkuleppel läbirääkimised. Kostja esindaja taotles lahutada poolte abielu osaotsuse tegemisega ja anda pooltele võimalus leida korteriomandile ostja.

5. Hageja ei vaielnud vastu osaotsuse tegemisele abielu lahutamise asjas.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, kuulanud kohtuistungil hageja seletuse ja kostja esindaja seisukoha, asub seisukohale, et juhindudes Perekonnaseaduse (PkS) §-s 29 lg 2 sätestatust kuulub poolte abielu lahutamisele kuna abielu jätkamine pooltel on võimatu, sest mõlemad soovivad abielu lahutamist.

Menetluskulud.

Juhindudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust kannab hagilises perekonnasjas iga menetlusosaline oma menetluskulud ise.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 25.000.- krooni.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks on 25.000.- krooni, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 25.000.- krooni.

Kohtunik: