2-09-10356/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mail 2009.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-10356 Tsiviilasi L S (S) hagiavaldus S T vastu lapsele elatusraha nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L S, isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxxxx Kostja: S T, isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 4. mai 2009.a kohtuistungil, millest võtsid osa L S ja S T RESOLUTSIOON Hagiavaldus rahuldada. Välja mõista S T L S kasuks alates 1. veebruarist 2009.a igakuuliselt 3630 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend) krooni tütre E, sündinud xxxxx, ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 13.01.2015, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud miinimum. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamatult täidetavaks igakuise makse osas alates 4.05.2009.a. KOHTUKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hagi nõue ja asjaolud L S esitas 11.03.2009.a hagi S T vastu lapsele elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatusraha 3630 krooni (koos tulumaksu arvestusega) tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2009.a kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kostja ei anna regulaarselt tütre ülalpidamiseks raha. Tütrele kulub kuus 6000 krooni. Kostja kirjalik vastus

2 Kostja hagi täies mahus ei tunnista. Püsivat sissetulekut ja vara ei oma. Senini on maksnud 1500 krooni kuus. Menetluse käik ja poolte seisukohad. Kohtuistungil jääb hageja nõude ja ülalpidamiskulude juurde. Kostja töötab oma isa talus ja koos nad varjavad tulusid. Ülalpidamise kulud on põhjendatud. Kostja ei ole 1500 krooni kuus maksnud, kuigi on maksnud erinevaid rahasummasid, viimati tasus jaanuaris 2009.a 1200 krooni. Elatis tuleb välja mõista käesoleva aasta veebruarist, sest sellest ajast pole ta midagi maksnud. Kostja ei vaidlusta lapsele kuluvat rahaarvestust ja samuti seda, et tuleb maksta ülalpidamiseks raha. Kuid on ikkagi töötu ja ei suuda nõutavat rahasummat maksta. Elatusraha maksmise vähendamise muid aluseid tal ei ole. Kohtuistungi käigus pidas kostja praeguses olukorras, kus ta on töötu, võimalikuks elatist maksta siiski miinimummääras. Põhjendatud on elatise maksmise alguse tähtaeg 1. veebruar 2009.a. Kostja võttis omaks, et töötab oma isa talus, mis on äriregistrisse kantud, ja millel on haritavat maad 101 ha. Kuid töötasu ei saa, töötab ainult söögi eest. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale (Riigikohtu 23.04.2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04; 30.11.2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04; 9.03.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05) ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3000 krooni, millele lisandub 21% tulumaksu, tütre ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni, kuna kostja ei maksa regulaarselt elatist. Hageja on esitanud lapse ülalpidamiskulude arvestuse, mille kohaselt kuluvat 12-aastase lapse ülalpidamiseks 6000 krooni kuus. Kostja on võtnud omaks, et ta ei võta osa lapse kasvatamisest ega suhtle lapsega. Samuti ei vaidlustanud lapsele kuluvat ühe kuu raha 6000 krooni. Kostja kinnitas, et vaatamata töötusele on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 2175 krooni tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2009.a.

Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

3

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2009.a. PKS § 70 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne elatisenõude esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Seega võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kuna tõendatud on, et kostja tasus viimati elatist 2009.a jaanuarikuus ning kostja on omaks võtnud maksmise vajaduse 1. veebruarist 2009.a, siis kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt märgitud ajast.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on oma varalist seisundit tõendanud. Ta on esitanud töötasu andmed. Teadaoleval saab vanem iga kuu toetust veel riigilt. Seega hageja varaline seisund on kohtule teada. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hageja kirjalike materjalidega ning hinnanud kohtuistungil antud poolte seletusi ning kontrollinud kostja väidet tasuta töötamise kohta isa äriregistrisolevas talus, millel on 101 ha haritavat maad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja tasuta töötamist ei pea kohus põhjendatuks ja tõendatuks kostja poolt. Kostja on jäänud paljasõnaliseks. Äriregistrikaardi järgi on kostjal olulised volitused Udu talu, mille suurus on 101 ha maad, majandustegevuse juhtimisel. Seega on tal võimalus mõjutada rahalise tasu saamist ja samuti töölepingu sõlmimist töötasu saamiseks. Seega on olemas reaalne võimalus saada töötasu ja täita lapse ülalpidamise kohustust. Kui kostja on nõustunud maksma lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras vaatamata töötasu mitteomamisele, siis tuleb tal teha kõik, et tema poolt õigeks peetud lapsele kuluv ühe kuu elatusraha saaks hüvitatud tema poolt 3000 krooni ulatuses, mis koos tulumaksu arvestusega on 3630 krooni, sest isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Selgituseks tuleb märkida, et PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel edaspidi elatise suurust muuta.

Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik