2-09-4266/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-4266

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

05. mai 2009.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-4266 Tsiviilasi M Z`i hagiavaldus A Z`i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

19 350,00 krooni Asja läbivaatamine

03. aprill 2009.a, avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M Z (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: A Z (isikukood XXX elukoht XXX). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Z`ilt hageja M Z`i kasuks ülalpidamiseks elatis 2 150,00 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuus alates 14.10.2008.a kuni alus (s.o õppimine gümnaasiumis) ülalpidamise saamiseks ära langeb.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta A Z`i kanda.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama

2-09-4266

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Asjaolud ja hageja nõue

03.02.2009.a esitas M Z kohtule hagiavalduse A Z`i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja M Z (sündinud XXX.a) kostja tütar. Hageja on 18. aastane aga õpib Gümnaasiumis. Hageja lõpetab gümnaasiumi kevadel. Hageja soovib kostjalt elatise maksmist kuni kooli lõpuni, kuna hageja õpib ja ei käi tööl. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 2 150,00 krooni kuus ning elatise võlgnevuse summas 50 000,00 krooni.

Menetluse käik Kostja 03.04.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtuistungil hageja loobus elatise võlgnevuse nõudest, kuna nimetatud võlgnevus 50 000,00 krooni on tekkinud ajast, mil kostja oli kohustatud maksma elatist hageja emale hageja ülalpidamiseks. Hageja täpsustas, et ta nõuab kostjalt igakuist elatusraha alates XXX.a, s.o alates ajast kui hageja sai täisealiseks.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 63 lg 1 järgi mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes perekonnaseaduse §-s 61 sätestatust. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus arvestades vanemate varalist seisundit ning lapse vajadusi igakuise elatusrahana. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis 2 150,00 krooni kuus alates XXX.a kuni alus (s.o õppimine gümnaasiumis) ülalpidamise saamiseks ära langeb.

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

2-09-4266

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt. Lepingulist esindajat hagejal ei olnud. Menetluskulude väljamõistmist kostjalt hageja kohtuistungil ei taotlenud. Seega esitabki kohus käesolevas lahendis vaid menetluskulude üldise jaotuse.

Kohtunik Epp Haabsaar