2-09-12694/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mai 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-12694 Tsiviilasi JT hagi VL vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JT (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja VL (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). Kohtuistungi toimumise aeg

04. mai 2009

RESOLUTSIOON

Välja mõista VLlt JT kasuks alates 24. märtsist 2009 elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus poeg ALi (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

VL tagab elatise laekumise JT pangakontole hiljemalt iga kuu 10. päevaks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Kohtukulude jaotus

VLi kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et pooltel on ühine lapsxxxxxxxxxxxx xxxx sündinud poeg AL. 2007.a. juulikuust on kooselu lõppenud ja laps on sellest ajast olnud hageja juures. Kuni 2007.a. lõpuni tasus kostja lapse ülalpidamiseks vastavalt kokkuleppele 2000 krooni kuus. 2009.a. jaanuaris ja veebruaris on hageja pidanud raha saamiseks kostja poole korduvalt pöörduma. Küsimiste peale tasus kostja jaanuaris 2000 krooni ja veebruaris 1000 krooni. Hageja soovib tagada lapsele normaalset ja stabiilset elu ning palub kostjalt seepärast välja mõista elatise 3000 krooni kuus. Nimetatud summa aitaks tasuda eluaseme eest ja kataks osa kuludest poja toitmiseks, riietamiseks ja koolitamiseks.

Kostja seisukoht

Kostja kinnitab, et ta on poega toetanud ka käesoleval aastal. Ta sattus makseraskustesse ja teatas sellest hagejale. 2009.a. jaanuaris või veebruaris oli ta terviserikke tõttu töövõimetu ega saanud töötasu, sissetulekuks oli ainult toetus. Laps käib juba aasta aega lasteaias ja seepärast võiks hageja tööle minna. Kostja ei ole nõus katma hageja üürikorteri kulusid, kuna seal elab ka hageja uus elukaaslane. Kooselu ajal võtsid pooled koos pangalaene, millised on praegu täielikult kostja kanda, mistõttu on tema pangakonto arestitud ja saab kätte vaid miinimumi. Kostjal on teine laps ja abikaasa ei tööta. Jaanuarikuust on abikaasa sissetuleluks vaid toetus 600 krooni ja seepärast on ka abikaasa kostja ülalpidamisel. Kostja elab üürikorteris ja üür on 3000 krooni kuus. Kostja kinnitab, et ta oleks suutelina maksma elatist 1500-2000 krooni kuus, hageja poolt nõutavat summat ta maksta ei suudaks. Pealegi ei ole hageja võimaldanud tal lapsega kokku saada.

Hageja vastus kostja seisukohale

Kostjal ei saa olla üürikulu, kuna üürilepingu järgi on üürnikuks tema abikaasa. Laenud on võetud tema poolt ainuisikuliselt, hageja ei ole kaaslaenaja ja laenude eest ostetud tehnika võttis kostja lahkudes kaasa. Kostja pangakonto on küll arestitud, kuid tema töötasu pidi kantama abikaasa arvele. Hagejal on lapsega oma elu ja plaanid vaba aja veetmiseks, 2008. aastal tõi kostja lapse koju ebakaines olekus ja lapsega kohtumisteks ei ole ta piisavalt aegsasti ete teatanud. Hageja elukaaslane KR töötab Soomes ja tema sissetulek on piisav hageja pere eluk korraldamiseks, seega ei tasu kostja hageja üürikulusid.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Vaatamata asjaolule, et kuni 2008.a. lõpuni tasus kostja elatist vabatahtlikult kokkuleppe alusel, on hagejal õigus nõuda elatise väljamõistmist, kuna jaanuari ja veebruarikuus pidi hageja raha saamiseks kostja poole pöörduma ja märtsi ja aprillikuus ei ole kostja midagi maksnud. PkS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kostja tööandja poolt antud teatise kohaselt on kostja netopalk olnud 2008.a. oktoobrikuust kuni märtsikuuni olnud vahemikus 4449.85 kuni 12765.90 krooni (t.l. 15), pangakontole (t.l. 17) on laekunud tööandjalt veebruarikuus 1625.85 krooni ja 1412 krooni ning aprillikuus 6794.80 krooni. Kostja seletustest nähtub, et töötasust tehakse kohtutäituri korralduse alusel kinnipidamisi pangalaenu tagastamiseks, tema ülalpidamisel on 22.augustil 2008.a. sündinud teine poeg. (t.l. 16). Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks on vajalik elatis 3000 krooni kuus. Samas on hageja kinnitanud, et ta ei ole ise pidanud vajalikuks tööle asuda.

Neil põhjustel kohus leiab, et antud juhul ei ole alust elatise väljamõistmiseks PkS § 61 lg 4 ette nähtud alammäärast ei kõrgemana ega madalamana. Elatise kehtiv alammäär on praegu 2175 krooni kuus. PkS § 61 lg 6 p-de 1-3 alusel võib elatise välja mõista sellest madalamana, kui kohustatud vanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmneb muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Niisuguseid aluseid antud juhul ei esine. Kostja poolt varem võetud laenukohustusi ja sellest tingitud pangakonto aresti ei saa antud juhul elatise suuruse määramisel arvestada. PkS § 70 lg. 1 kohaselt mõistab kohus reeglina elatise välja alates hagi kohtusse esitamise päevast, kuid sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. 2009.a. märtsi ja aprillikuus ei ole kostja lapse ülalpidamiseks materiaalset abi andnud ja seepärast tuleb elatis välja mõista alates 01.märtsist 2009.a. Hageja esitas kohtuistungil taotluse määrata kohtuotsuses kindlaks, milliseks kuupäevaks kostja elatise hagejale tasub. Kohus leiab, et niisuguse kuupäeva määramine on võimalik. TsMS § 445 lg.

1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva, samuti otsuse viivitamatu täitmise. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab seda antud juhul vajalikuks teha kogu elatise summa ulatuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse

Indrek Saar Kohtunik