3-09-532/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2009, Jõhvi Kohtuasja number

3-09-532 Kohtuasi

J. P kaebus Viru Vangla 21.11.2008 käskkirja nr. 1905-KP ja Justiitsministeeriumi 27.02.2009 vaideotsuse nr. 11-7/325 tühistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

28. aprill 2009 Kohtuistungil osalenud isikud

J. P ning Viru Vangla esindaja Eve Kangro

Resolutsioon 1.Tühistada Viru Vangla 21.11.2008 käskkiri nr. 1905 KP. 2.Tühistada Justiitsministeeriumi 27.02.2009 vaideotsus nr. 11-7/325. 3.Mõista Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt võrdsetes osades välja Tiiu Plaati poolt tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 21.11.2008 käskkirjaga nr. 1905-KP (tl. 42-43) karistas Viru Vangla direktor kinnipeetav J. P vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.8 nõuete rikkumise eest kaheks nädalaks töölt eemaldamisega. 27.02.2009 vaideotsusega nr. 11-7/325 (tl. 48) jäeti käskkirja peale esitatud vaie (tl. 44) rahuldamata. 11.03.2009 esitas J. P Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-2) ning palus, et kohus tühistaks tema kohta tehtud käskkirja ja vaideotsuse. Kaebaja väitis, et vanglaametnikud on oma seletustes valetanud, sest tal oli luba karistuse põhjustanud PVC põrandakatte tüki töölt kaasa toomiseks, ta ei viinud seda oma kambrisse vaid paigutas päevaruumi lauale, sest sellel doomino mängimine tekitab helistamist ja teleri vaatamist häirivat kolinat. Vaideotsuse osas märkis kaebaja, et kuna vangla jättis vaide edastamise teatise saatmata, polnud tal võimalik ennast selgituste ja vastuväidetega kaitsta.

Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 31-32) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ning väideti, et kaebaja oli kohustatud täitma vangistust reguleerivate õigusaktide nõudeid, ta teadis, et töökohalt asjade toomine on keelatud ning vanglaametniku vastav luba ei vabasta teda vastutusest. Karistuse valikut põhjendati sellega, et rikkumine pandi toime seoses tööga, millega kindlustamine eeldab usaldust ja rikkumistest hoidumist ning lisati, et kuna vaides sisalduvad seisukohad, on ta saanud oma õigusi teostada. Justiitsministeeriumi kirjalikus vastuses (tl. 26) nõustuti vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamisega seoses selle hilinemisega, kuid märgiti haldusmenetluse seaduse § 58 tuginedes, et see ei mõjutanud asja otsustamist. Kohtuistungil jäi J. P oma väidete ja nõuete juurde, esitas ema poolt tasutud 250 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ning väitis, et polnud teadlik Argo Soolepi seletuskirjast ja kuna selle sisu ei vasta tegelikkusele, oli pilt vaide menetleja jaoks moonutatud. Ka Viru Vangla esindaja Eve Kangro jäi kirjalikult esitatu juurde, kuid pidas kummaliseks, et põrandakattele ei pööratud tähelepanu varem. Justiitsministeerium nõustus kirjalikus vastuses kaebuse lahendamisega tema esindaja osavõtuta ega saatnud kedagi kohtuistungile, selle toimumise aeg ja koht olid talle teatavaks tehtud (tl. 20 ja 22).

KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise kord, kinnipeetavate õigused ja kohustused ning nende distsiplinaarkorras karistamise alused on kehtestatud vangistusseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Vaidlusaluse käskkirja (tl. 42-43) kohaselt on Jaanus Plaati karistatud vangistusseaduse § 67 p 1 ning Viru Vangla kodukorra punktile 11.1.8 tuginedes selle eest, et ta tõi 23.10.2008 töölt kaasa tüki põrandakatet. Nimetatud sätted kohustavad kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ning keelavad töölt kaasa võtta tööriistu ja teisi tööülesannete täitmiseks antud vahendeid.

J. P pole eitanud, et võttis töökohalt kaasa tüki põrandakatet, kuid väidab, et see toimus meistrite teadmisel ja vangivalvurite loal (tl. 34-35). Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl. 40-41) nähtub, et vaidlusalune käskkiri koostati üksnes põrandakatte päevaruumi toomise fakti nentiva ettekande (tl. 33), J. P seletuste (tl. 34-35) ja fotode (38-39) alusel. Selleks ajaks oli küll olemas ka valvur Ülo Juusu seletuskiri (tl. 50), kus ta tunnistab, et lubas põrandakatte viimist, kuid protokoll ja käskkiri seda asjaolu ei kajasta. Distsiplinaarmenetluse materjalidesse võetud fotod kinnitavad, et põrandakatte tükk polnud peidetud ja oli sedavõrd suur, et selle sektorisse toomine ei saanud kuidagi jääda vanglaametnikele märkamatuks. Seda möönis kohtuistungil ka vangla esindaja (tl. 61). Seega ei saa Argo Soolepi hiljem materjalidesse lisatud väited tõele vastata. Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.10 kohaselt tulevad kinnipeetavad töölt tagasi ainult vanglaametniku saatel ning otsitakse vanglaametniku poolt läbi. Vastavas seletuskirjas (tl.

51) tunnistab Argo Soolep, et tõi 23.10.2008 kinnipeetavad koos Ülo Juusuga sektorisse ja seda toimingut tehes pidi ta igal juhul nägema, et ühel kinnipeetaval on käes suur ese. Vangistusseaduse § 1’ lg 1 kohaselt tuleb selle seaduse alusel ettenähtud haldusmenetlustele kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguma selleks vajalikud tõendid. J. P rikkumise puhul ei ole Viru Vangla seda kohustust piisava hoolikusega täitnud, sest üks tema süüd kergendada võiv asjaolu on jäänud tähelepanuta ja kuna olid olemas ka teised, pidi see oluliselt mõjutama kohaldatavat karistust.

Kinnipeetav on küll kohustatud vangla sisekorraeeskirju täitma, kuid neis kehtestatud nõuete rikkumise eest karistuse määramisel on oluline nii süü kui kõigi seda kergendavate asjaolude tuvastamine ning määratav karistus ei tohi olla süü ulatuse ja teo asjaolude suhtes ebaproportsionaalne. Lisaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale on J. P vaidlustanud ka selle kohta Justiitsministeeriumis tehtud vaideotsuse. Haldusmenetluse seaduse § 87 lg 1 p 3 sätestatu lubab vaideotsuse vaidlustamist üksnes juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

Kohtuistungil põhjendas J. P vaideotsuse tühistamise nõuet asjaoluga, et ta ei teadnud midagi Argo Soolepi seletuskirjast ega saanud selle tõepärasuse suhtes oma seisukohti esitada ning väitis, et seetõttu oli vaide menetlejal asjast moonutatud ettekujutus. Haldusmenetluse seaduse § 6 tulenev uurimiskohustus laieneb ka vaidemenetlusele. Lisaks näeb selle seaduse § 83 lg 2 otseselt ette kohustused uurida vaide läbivaatamisel dokumentaalseid tõendeid, kuulata ära asjast huvitatud isiku seletused ning vaadelda asitõendeid. Vaideotsuse (tl.

48) väidetest nähtuvalt olid nii karistatu kui mõlema asjas seletusi andnud vanglaametniku väited Justiitsministeeriumile teada, kuid nende tõepärasus jäi hindamata ning lisaks lähtuti eeldusest justkui olnuks põrandakate ette nähtud kinnipeetava eluruumi sisustamiseks ega arvestatud veel ka vanglaametnike osa toimunus. Viimatinimetatud asjaolu on aga eriti suure tähendusega, sest olukorras, kus vanglaametnikele pole selge kõik enda ja kinnipeetavate õigustesse ja kohustustesse puutuv, ei saa kinnipeetavalt eeldada, et ta suudaks asjaolusid õigesti hinnata ja ametnikest õiguspärasemalt toimida.

Haldusmenetluse seaduse § 83 lg 1 sätestatu kohaselt on vaidemenetluse eesmärgiks vaidlustatud haldusakti andmise õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollimine. Vaideotsus, mille tegemisel pole kõik karistuse määramist põhjustanud teo olulised asjaolud välja selgitatud ega arvesse võetud, ei ole õiguspärane ja rikub karistatu õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Eeltoodust tulenevalt on J. P kaebus mõlema selles esitatud nõude osas põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses rahuldada.

Kaebuse esitamisel tasus 250 krooni suuruse riigilõivu kaebaja eest Tiiu Plaat (tl. 14). See summa tuleb Viru Vanglal ja Justiitsministeeriumil võrdsetes osades kanda halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema SEB panga arveldusarvele nr. 10502014577004. Vastustajate võimalikud kulud jäävad sama sätte alusel nende endi kanda.

Raili Randlane Kohtunik