2-07-18102/21 · 2-07-18102/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-07-18102

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-18102 Tsiviilasi J.Z. hagi O. Z. vastu abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning O. Z. hagi J.Z. vastu elatise saamiseks abikaasale. Apellatsioonkaebuse hind 19 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.05.2008 osaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.Z. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad J. Z. (ik XXXXXXXXXXX; XXX XX-X XXXXXXX) ja tema esindaja Kristina Suvalova; O. Z. (ik XXXXXXXXXXX; XXXXX XX-X XXXXXXX) ja tema esindaja Natalia Lausmaa; Alaealise lapse D. Z. määratud korras esindaja advokaat Talvi Vaske; Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu; Punane 16, Tallinn) ja tema esindaja Eva Vau

RESOLUTSIOON 1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 20.mai 2008 otsus punkti 6 osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. 2. Sõnastada otsuse resolutsioon alljärgnevas sõnastuses: 2.1. Lahutada J.Z. ja O. Z. abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXXX. 2.2. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. 2.3. Poolte XX.XX.XXXX sündinud poeg D. Z. jätta elama ema O. Z. juurde. 2.4. Välja mõista J.Z.lt O. Z. ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 11.05.2007 kuni 02.12.2007(incl).

2(5) 2.5. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamata täitmisele. 2.6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Menetlusabi andmise kord TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

J.Z. nõue ja põhjendused Poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXXX. Poolte abielust sündis XX.XX.XXXX poeg D. Z.. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja kooselu jätkamine on võimatu ning pooled elavad lahus. Hageja palus 08.05.2007 esitatud hagis lahutada poolte abielu. 15.10.2007 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

O. Z. vastus Kostja kirjalikke vastuväited abielulahutamise nõudele ei esitanud.

O. Z. nõue ja põhjendused J. Z. lahkus 08.10.2006 perekonna juurest ja asus eraldi elama. 2007 märtsini toetas J. Z. perekonda materiaalselt, alates aprillist 2007 ta enam perekonda ei toeta. O. Z. tööl ei käi ning tema sissetulekuks on vanemahüvitis 3600 krooni, mis on talle määratud kuni 08.08.2007. Muid sissetulekuid tal ei ole. O. Z. palus 11.05.2007 esitatud hagis J.Z.lt välja mõista igakuine elatis lapse ülalpidamiseks 1800 krooni ja enda ülalpidamiseks 3600 krooni kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

J.Z. vastuväited J. Z. hagi elatise väljamõistmiseks O. Z. ülalpidamiseks ei tunnista ja palus jätta selle rahuldamata.

O. Z. sissetulekuks on 3600 krooni kuus. Ta elab koos oma vanematega, kes teda materiaalselt aitavad. J. Z. maksab O. Z.le kohtuotsusega väljamõistetud elatist 1800 krooni kuus poja ülalpidamiseks. J.Z. varaline seisund ei võimalda O. Z. ülalpidamist ning paneks J.Z. üliraskesse seisundisse. O. Z. hagi elatise saamiseks enda ülalpidamiseks on tõendamata, ta ei esitanud ühtegi tõendit oma kulutuste kohta. O. Z.l on võimalus asuda tööle, kuna tema eriala võimaldab kodus töötamist, samuti on poolte vanemad nõus lapse järele vaatama.

09.12.2007 esitas J. Z. kohtule tõendid töölepingu lõpetamise kohta alates 01.11.2007 ning 27.11.2007 töötuna arvele võtmise otsuse ja töötutoetuse määramise otsuse.

Maakohtu otsuse põhjendused

3(5) Harju Maakohus rahuldas J.Z. hagi O. Z. vastu abielu lahutamiseks ja lahutas J.Z. ja O. Z. abielu, mis registreeriti XX.XX.XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXXX. Kohus määras lugeda poolte abielu lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast. Kohus määras jätta poolte abielust XX.XX.XXXX sündinud poeg D. Z. elama ema O. Z. juurde. Kohus rahuldas O. Z. hagi J.Z. vastu elatise saamiseks abikaasale osaliselt ja mõistis J.Z.lt O. Z. kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni O. Z. ülalpidamiseks alates 11.05.2007 kuni poeg D. Z. kolmeaastaseks saamiseni XX.XX.XXXX. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

13.06.2007 määrusega liitis kohus ühte menetlusse J.Z. hagi O. Z. vastu abielu lahutamiseks ja O. Z. hagi J.Z. vastu elatise saamiseks. 15.06.2007 osaotsusega lahendas kohus O. Z. elatise väljamõistmise nõude lapse ülalpidamiseks.

06.05.2008 istungil taotlesid pooled osaotsuse tegemist abielulahutuse nõudes ja elatise saamise nõudes abikaasale.

Abielutunnistusega on tõendatud, et J.Z. ja O. Z. abielu registreeriti XX.XX.XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr XXXX. Kuna nii J. Z. kui ka O. Z. peavad abielu jätkamist võimatuks ning soovivad abielu lahutamist, tuleb poolte abielu PKS § 29 lg 1, lg 2 ja § 30 alusel lahutada.

Sünnitunnistusega on tõendatud, et D. Z. (sünd XX.XX.XXXX) vanemateks on J. Z. ja O. Z.. PKS § 29 lg 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. 06.05.2008 istungil leppisid pooled kokku, et lapse elukohaks jääb O. Z. elukoht. Vastavalt poolte kokkuleppele tuleb poeg D. Z. jätta elama O. Z. juurde.

O. Z. palus J.Z.lt välja mõista igakuine elatis 3600 krooni enda ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 06.05.2008 istungil teatas O. Z., et emapalka ta enam ei saa ja ta käib tööl alates 03.12.2007. Tema sissetulek on 5000 krooni pluss lisatasud. O. Z. kasvatab üksinda kolme last. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna tõendi nr TL 15.5-5/1320-2, 04.05.2007 järgi on O. Z.le vanemahüvitis määratud 28.09.2006- 08.08.2007 3600 krooni kuus. J. Z. on alates 27.11.2007 töötu ning tema sissetulekuks on töötutoetus. J. Z. on töövõimeline noor mees ja teatas 06.05.2008 istungil, et naaseb peagi tööle. O. Z. kasvatab poolte ühist alla kolmeaastast last, mistõttu on tal seaduslik õigus saada lahutatud abikaasalt elatist enda ülalpidamiseks PKS § 21 ja § 22 lg 2 alusel, kuni ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni. Asjaolu, et O. Z. täiendavalt töötab ja tema igakuine sissetulek on 5000 krooni pluss lisatasud, on tingitud asjaolust, et O. Z. kasvatab lisaks poolte ühisele lapsele veel kahte alaealist last. Asjaolu, et J. Z. maksab O. Z.le igakuist elatist 1800 krooni poolte ühise lapse D. Z. ülalpidamiseks, ei anna alust keelduda elatise väljamõistmiseks O. Z. ülalpidamiseks, kuni poolte ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni. O. Z. hagi elatise saamiseks enda ülalpidamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades poolte varalist seisundit tuleb J.Z.lt välja mõista O. Z. kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni O. Z. ülalpidamiseks alates 11.05.2007 kuni poeg D. Z. kolmeaastaseks saamiseni XX.XX.XXXX.

Kohus jätkab menetlust lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas.

Apellatsioonkaebuse põhjendused J. Z. palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada J.Z.lt O. Z. kasuks igakuise elatise väljamõistmise osas ja jätta uue otsusega O. Z. hagi rahuldamata. Apellant palus välja mõista

4(5) O. Z.lt J.Z. kohtukulud.

Maakohus rahuldas vastustaja hagi temale elatise väljamõistmiseks alusetult. Kohus ei arvestanud apellandi varalist seisundit. Otsus ei ole põhjendatud.

Apellant esitas kohtule tõendi selle kohta, et ta on töötu. Apellandi ja tema elukaaslase perre sünnib varsti laps, kohus oli sellest asjaolust teadlik. Apellandi varaline seisund ei võimalda vastustaja ülalpidamist. Apellandilt vastustaja kasuks elatise väljamõistmine on apellandi jaoks väga koormav ning paneb apellandi üliraskesse seisundisse.

Vastustaja soovis apellandilt elatise tema ülalpidamiseks väljamõistmist 11.05.2007- XX.XX.XXXX, kuid hagiavaldusele lisatud sotsiaalkindlustusameti 04.05.2007 tõendi kohaselt sai vastustaja igakuiselt kuni 08.08.2007 riiklikku peretoetust 3600 krooni. Elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest on alusetu.

PKS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui kohustatud abikaasa varaline seisund võimaldab ülalpidamist. PKS § 23 lg 1 kohaselt, kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida PKS §-des 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. PKS § 24 p 2 kohaselt võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga, kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel.

Elatise abikaasa kasuks väljamõistmisel tuleb lähtuda abikaasa vajadusest, mis peab olema tõendatud. Vastustaja ei ole nõutava elatise summat tõendanud ega toonud esile, millest tema kulutused koosnevad. Kohus jättis apellandi väited tähelepanuta ning rahuldas nõude, mis on täies ulatuses põhjendamata.

Vastus apellatsioonkaebusele O. Z. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 20.05. 2008 otsus on vaidlustatud elatise väljamõistmises abikaasale lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seega otsus kuulub kontrollimisele eelnimetatud nõude osas. Kolleegium leiab, et vaidlustatud nõudes kuulub otsus osalisele tühistamisele materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Apellatsioonimenetluses on võimalik teha uus otsus.

Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas olulised asjaolud: 1. Pooltel sündis poeg D. XX.XX.XXXX; 2. Kostja J. Z. ei andnud ülalpidamist lapse hooldamisega tegelevale emale, so hagejale; 3. Hageja sai vanematoetust kuus 3600 kuni 08.08.2007; 4. Hageja töötab alates 03.12.2007 ning töötasuks on 5000 krooni kuus, millele

5(5) lisanduvad lisatasud;. 5. Kostja oli alates 27.11.2007 töötu.

Eelnimetatud kohtu poolt tuvastatud asjaolude osas vaidlus puudub. Maakohus mõistis kosjalt hageja kasuks elatise suuruses 2175 krooni nõude esitamisest, so alates 11.05.2007 kuni poolte poja D. Z. kolmeaastaseks saamiseni XX.XX.XXXX. Maakohus leidis, et hageja kasvatab poolte ühist last ning omab õigust saada lahutatud abikaasalt elatist enda ülalpidamiseks.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et perekonnaseaduse (PKS) § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et kostja on töövõimeline isik, kelle puhul töötuna arvele võtmine ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Küll aga on see arvestatav asjaolu elatise suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus on hageja nõude rahuldanud osaliselt ning on arvesse võtnud kostja varalist seisundit. Kolleegium nõustub maakohtu määratud elatusraha summaga 2175 krooni kuus.

Oluline õiguslik küsimus on aga selles, mis ajani on hageja õigustatud nõudma enda kasuks elatist. PKS § 22 lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Maakohus tuvastas, et hageja töötab alates 03.12.2007, seega ei saada teda lugeda abivajavaks lapsehoolduspuhkusel olevaks isikuks, kellel puuduvad ülalpidamisvahendid. Hageja enda väidete kohaselt saab ta töötasu kuus üle 5000 krooni.

Apellandi väide on põhjendatud, et vastustaja ei ole esitanud mingit kuluarvestust, millest ilmneks, et töötasust 5000 krooni ei jätku tema ülalpidamiseks. Samuti ei ilmne toimiku materjalidest asjaolu, et seonduvalt lapse eest hoolitsemisega töötaks hageja osalise tööajaga. Hageja teiste alaealiste laste suhtes puudub kostjal ülalpidamiskohustus.

Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et hageja on õigustatud PKS § 21 ja § 22 lg 2 järgi nõudma elatist kostjalt alates nõude esitamisest, so 11.05.2007 kuni 02.12.2007, so kuni hageja tööle asumiseni 03.12.2007. Seega kuulub maakohtu otsus osalisele tühistamisele.

Menetluskulud on maakohus jätnud põhjendatult poolte endi kanda.

Mare Merimaa Iko Nõmm Imbi Sidok