3-08-2665/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 04.05.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2665 Haldusasi T.L. kaebus Maksuja Tolliameti 24.11.2008 käskkirja nr 2820-k p. 2.3 tühistamiseks (ebaseaduslikuks tunnistamiseks), millega teenistusest vabastamisel makstavatest hüvitustest peeti kinni kätte saadud, kuid välja töötamata tasu 16,23 puhkusepäeva eest ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks hüvitada koondamishüvitisest kinni peetud summa 6 873,41 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev Suuline menetlus 03.04.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.L. ning vastustaja Maksuja Tolliameti volitatud esindaja Merle Vilu. Resolutsioon Jätta T.L. kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksuja Tolliameti 24.11.2008 käskkirjaga nr 2820-k vabastati teenistusest Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse tollikontrolliosakonna vaneminspektori ametikohalt T.L. alates 01.12.2008 seoses ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisest tingitud koondamisega.

Teenistusest vabastamisel maksti T.L.le hüvitusena tema 12 kuu ametipalk, millest Töötukassa hüvitas talle 2 keskmist kuupalka summas 25 547,55 krooni (p. 2.1), samuti maksti temale etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 1 tööpäeva palk (p. 2.2).

T.L.le makstavatest hüvitustest peeti kinni tema poolt kätte saadud, kuid välja töötamata tasu 16,23 puhkusepäeva eest (p. 2.3) Palgaseaduse (PalS) § 36 lg 5 alusel, millega kaebaja ei nõustu. T.L. vaidlustab teenistusest vabastamise käskkirja osaliselt ning üksnes selle p. 2.3 osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Kaebuse esitaja on seisukohal, et Maksuja Tolliameti peadirektori Enriko Aava 24.11.2008 otsus on ebaseaduslik, kuna PalS § 36 lõikes 5 viidatud sätted on kohaldatavad otseselt Töölepingu seaduse (TLS) alusel töötavatele isikutele. Kaebaja oli teenistuses vastavalt Avaliku teenistuse seadusele (ATS) ja teda koondati, tuginedes ATS § 65 lg 1, § 116 lg 1, §

130 lg 2, § 131 lg 1 p 4 sätetele. Kaebuse esitaja on nõus Maksu-ja Tolliameti arvestusega puhkusetasude kohta ja sellega, et talle oli makstud puhkusetasu välja töötamata aja eest. Kaebaja ei ole aga nõus sellega, et Maksuja Tolliamet pidas kinni puhkusetasu välja töötamata aja eest kaebaja koondamishüvitisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ATS-s puudub vastav säte, mis võimaldaks avaliku teenistuja koondamishüvitisest puhkusetasu välja töötamata aja eest kinni pidada. Kaebaja leiab, et tegemist on Maksuja Tolliameti seadusliku kuluga, kuna puhkusegraafikute kinnitamisel 2008 jaanuaris ja viimase puhkuseosa kasutamisel ei olnud veel selgunud isikud, kes koondatakse ja kaebaja kasutas seda puhkust heauskselt, lootes jätkuvale teenistussuhtele. Koondamine viidi läbi kiirustades ja võimalikke tekkivaid probleeme ennetamata. Vastustaja väide selle kohta, et seadusandja tahe ei ole olnud töötajate ja teenistujate erinev kohtlemine välja töötamata puhkusepäevade eest kätte saadud tasu kinnipidamise osas, ei ole asjakohane. Töötajate ja teenistujate erineva kohtlemisega seonduvaga tegeleb seadusandja, kuid Maksuja Tolliamet peab tegelema seaduse täitmisega, mitte erinevate tõlgenduste otsimisega. Kaebuse esitaja palub tunnistada Maksuja Tolliameti peadirektor Enriko Aava 24.11.2008 käskkirja nr 2820-k punkt 2.3. ebaseaduslikuks ning kohustada Maksuja Tolliametit, tuginedes Palgaseaduse § 34-le ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 3 tagasi maksma koondamishüvitisest kinni peetud summa 6 873,41 krooni.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja kaebusega ei nõustu. Vastustaja on seisukohal, et hüvituse arvestamisel ei ole tehtud arvestuslikku viga, samuti kuna ATS käsitleb vähe palgaküsimusi, siis tuleb suures osas lähtuda Palgaseaduse sätetest. Palgaseaduse § 36 lg 1 sätestab regulatsiooni selle kohta, mida tööandja võib töötaja palgast kinni pidada. Palgaseaduse § 36 lg 2 kohaselt ei ole tööandjal õigust töötaja palgast koondamisel kinni pidada tasu välja töötamata puhkusepäevade eest. Vastavalt Palgaseaduse §-le 36 lg 5 on töölepingu lõpetamisel töötajale

TLS § 90 alusel tööandja poolt makstavast hüvitusest lubatud kinni pidada tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest. Vastustaja selgitab, et TLS § 90 sätestab muuhulgas ka töötajale tema koondamisel makstava hüvituse. Tulenevalt ATS § 13 lg 1 laienevad tööseadused ametnikele niivõrd, kuivõrd ATS-i või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Palgaseaduse § 1 lg 3 kohaselt laieneb Palgaseadus avalikele teenistujatele niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Vastavalt ATS §-le 37 lg 4 makstakse palka Palgaseaduses sätestatud korras. Maksuja Tolliamet leiab, et kuivõrd ATS reguleerib ametnikele palga ning muude hüvituste maksmist väga vähesel määral, kohaldub ka ametnikele suures osas Palgaseadus. ATS-s puudub täiesti palgast ja hüvitustest kinnipidamise regulatsioon, mistõttu on põhjendatud sellisel juhul tugineda Palgaseaduse sätetele. Palgaseaduse § 36 lg 5 kohaselt on õiguspärane pidada kinni koondamishüvitusest tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest. ATS § 131 lg 1 alusel on ka koondataval ametnikul õigus koondamishüvitusele, mistõttu tulenevalt Palgaseadusest on tööandjal (antud juhul riigil Maksuja Tolliameti kaudu) õigus nimetatud tasu T.L. koondamishüvitusest kinni pidada.

Samuti on Riigikohtu 09.03.2004 määruses nr 3- 3-1-11-04 asutud seisukohale, et ATS reguleerib teenistujate palgaküsimusi vaid osaliselt. ATS-s puudub palga arvutamist ja maksmist puudutav üksikasjalik regulatsioon. Vastustaja selgitab, et tegemist on Maksuja Tolliametis välja kujunenud praktikaga, mille kohaselt kaebajale võimaldati puhkust, kuigi tööaasta ei olnud veel täis. Selleks ajaks, kui kaebaja vabastati teenistusest, oli tal välja teenitud põhipuhkust 5 kuu eest, kuid kätte oli ta saanud terve aasta eest ette nähtud puhkuse.

Teenistusaastate eest saadavat lisapuhkust (10 päeva) ei olnud kaebaja veel välja võtnud. Kokku oleks kaebaja tohtinud vabastamise päevaks puhkust võtta 14,16 kalendripäeva ning lisapuhkust tegelikkuses tööl viibitud 5 kuu eest 4,17 päeva. Puhkuseks välja võetud 35-st päevast oli kaebajal välja töötamata kokku 20,4 kalendripäeva. Nimetatud 20,4-st kalendripäevast arvestati hüvitisest kinnipidamisel maha välja võtmata 4,17 kalendripäeva lisapuhkust, millele kaebajal oli õigus ja seega jäi T.L.l välja töötamata puhkuse päevadeks 16,23 kalendripäeva ning saadud tasu summas 6 873,41 krooni.

Lisaks märgib vastustaja, et töötajate ja teenistujate erinev kohtlemine välja töötamata puhkusepäevade eest tasu kinnipidamise osas tähendaks seda, et riik peaks hakkama ametnikelt tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest nõudma alusetu rikastumise sätete alusel, mis kindlasti ei ole mõistlik ja põhjendatud ning ei saanud olla seadusandja tahe. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud vastustaja esindaja suulisi selgitusi (kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungil osaleda), hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Maksuja Tolliameti 24.11.2008 käskkirjaga nr 2820-k peeti T.L.le makstavatest hüvitustest kinni tema poolt kätte saadud, kuid välja töötamata tasu 16,23 puhkusepäeva eest vastavalt Palgaseaduse (PalS) §-le 36 lg 5.

Kaebaja on seisukohal, et käskkirjas viidatud Palgaseaduse § 36 lg 5 sätted on kohaldatavad otseselt Töölepingu seaduse (TLS) alusel töötavatele isikutele. Kaebaja oli teenistuses

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel ning ta koondati ATS § 65 lg 1, § 116 lg 1, § 130 lg

2 ja § 131 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja poolt viidatud Palgaseaduse § 34 sätestab, et juhul, kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITLS) ettenähtud korras. Kaebuse kohaselt käesolevas asjas ei ole vaidlust saadaoleva hüvituse arvutamata jätmise või hüvituse ettenähtust vähem arvutamise üle. Vaidlus on selles, kas avalikele teenistujatele laieneb Palgaseadus väljatöötamata puhkusepäevade eest makstud tasu kinnipidamise osas või tuleb sellisel juhul lähtuda ainult Avaliku teenistuse seaduse sätetest. PalS § 34 ei sätesta arvutatud hüvitisest kinni peetud summade väljanõudmist. Kaebaja ei ole kohtule tõendanud, et temale maksmisele kuuluvat hüvitust oleks arvutatud ettenähtust vähem või ei ole üldse arvutatud. Kaebusest tulenevalt arvestuslikku viga hüvituse arvutamisel tehtud ei ole. Seega on viide PalS §-le 34 asjakohatu ning kaebaja poolt viidatud õigusnorm kui asjasse mittepuutuv ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele.

ATS § 13 lg 1 alusel laienevad tööseadused ametnikele niivõrd, kuivõrd ATS või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Palgaseaduse § 1 lg 3 kohaselt laieneb palgaseadus avalikele teenistujatele niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt ATS §-le 37 lg 4 teenistujatele makstakse palka Palgaseaduses sätestatud korras. Palgaseaduse § 36 lg 1 kohaselt võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada: seadusega kehtestatud makse; täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid; tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja oli juba puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel TLS §-des 82 ja ning § punktides 1, 2, 3, 4, ja ettenähtud alustel. Palgaseaduse § 36 lg 5 kohaselt töölepingu lõpetamisel töötajale Töölepingu seaduse §-de 82 lg 2, 84 lg 1, 87 lg 2, 90, 110 lg 3 ja 113 lg 3 või täiendavalt kollektiivlepingu alusel tööandja poolt makstavatest hüvitustest on lubatud kinni pidada seadusega kehtestatud maksud, käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 ja 2. lõikes nimetatud tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ja tagastamata avansid. TLS § 90 lg 1 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust muuhulgas ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimise (§ 86 punkt 1), tööandja pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise (§ 86 punkt 2) ja töötajate koondamise (§ 86 punkt 3) tõttu. ATS § 131 lg 1 sätestab, et teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži (§-d 153 - 156) üle 10 aasta,

12 kuu ametipalk. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-11-04 asunud seisukohale, et ATS § 13 lg 1 ja PalS § 1 lg 3 tulenevalt laienevad tööseadused, sealhulgas PalS, ametnikele niivõrd, kuivõrd ATS või avalikku teenistust reguleerivate eriseaduste või muu seadusega ei sätestata teisiti. ATS reguleerib teenistujate palgaküsimusi vaid osaliselt. Palgaseaduse §-st 36 lg 1 p 2 tulenevalt puudub alus töötaja koondamisel pidada kinni tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest tema palgast, küll aga on lubatud töötaja koondamisel pidada kinni tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest temale TLS § 90 alusel tööandja poolt makstud hüvitustest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Avaliku teenistuse seaduses puudub palga arvutamist ja maksmist ning palgast või hüvitisest kinnipidamist puudutav üksikasjalik regulatsioon, tuleb käesolevas vaidluses lähtuda Palgaseaduse § 36 lg 5 sätestatust. Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et töötajate ja teenistujate erineva kohtlemise korral väljatöötamata puhkusepäevade eest tasu kinnipidamise osas tuleks riigil ametnikelt tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest nõuda alusetu rikastumise sätete alusel, mis ei ole mõistlik ega põhjendatud ning kindlasti ei ole olnud seadusandja tahe. Kohus on ülalöeldu põhjal jõudnud järeldusele, et puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ja kaebaja nõuete rahuldamiseks.

Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda.

Elle Kask Kohtunik