2-08-87979/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mail 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-87979 Tsiviilasi A P hagi A P vastu elatise nõudes Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad Hageja: A P (ik xxx, xxx) Hageja esindaja: M Venesaar Kostja: A P (ik xxx, eluk xxx) Kostja nõustaja: M Tomson

02.04. 2009. a

Hageja esindaja: M Venesaar Kostja: A P Kostja nõustaja: M Tomson

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata A P hagi A P vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja A P on xxx sündinud A P isa. Hageja vanemate abielu on purunenud, hageja isa A P oma lapsi ei toeta. Hageja jätkab õpinguid , mille kohta on tõend . Hageja taotleb kostjalt A

P enda kasuks välja mõista elatis 3000 krooni igakuuliselt enda ülalpidamiseks kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni. Kostja ei osuta hagejale materiaalset abi. Hageja põhjendab hagi esitamist, et vanemad on kohustatud lapsele ülalpidamist andma, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kuna hageja jätkab pärast täisealiseks saamist õpinguid, ongi hageja hagi kohtusse esitanud selleks, et vanematelt elatis õppimise ajaks tema ülalpidamiseks välja mõista. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Haginõue osaliselt tõendamata, lisamata tõendid, mis tõendaks hagi aluseks olevaid asjaolusid elatise suuruse osas. Puuduvad tõendid hageja varandusliku olukorra kohta. Hageja jätnud tõendamata selle, et 18-aastaseks saamisel õppis ta PKS § 60 lg 2 sätestatud õppeasutuses. Puuduvad andmed selle kohta millise panuse annab teine lapsevanem ülalpidamiseks ja milline on ta varanduslik seisund. Hageja elab käesoleval ajal mõlema vanemaga ja puuduvad tõendid selle kohta, et vanemad ei täida seaduses sätestatud kohustust last ülal pidada.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja koos kostja nõustajaga seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Sama Paragrahvi lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2007 oli 3600 ja 2008.a. ja 2009.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 1800 krooni 2007 aastal ja 2175 krooni 2008 ning 2009 aastal.

PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täiealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda ülal pidama. Riigikohtulahendis 3-2-1-83-06 kolleegium mõistab PKS § 60 lg-t 2 selliselt, et isik kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sätestatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult , siis on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on eelnimetatud lahendis märkinud, et asja läbivaatamisel tuleb arvestada sellega, kas hagejal oli hagi esitamise ajal taotletav/kaitstav õigus olemas või mitte.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et tema kohta on kohaldatav PKS § 60 lg 2 sätestatu. Hageja poolt ei ole tõendatud, et eelnimetatud kaks tingimust, on tema suhtes kohaldatavad. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et õppeasutus, kus hageja väidetavalt õpib ei ole sätestatud PKS § 60 lg 2. Kohus juhindub Riigikohtu seisukohast lahendis 3-2-1-83-06, et asja läbivaatamisel tuleb arvestada sellega, kas hagejal oli hagi esitamise ajal taotletav/kaitstav õigus olemas või mitte. Kohtule esitatud materjalide alusel on kohus jõudnud järeldusele, et hagi esitamise ajal hagejal puudus taotletav/kaitstav õigus olemasolu. Seega puudub käesoleval juhul hagejal nõudeõigus kostja vastu ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kui nõue on esitatud ebaõige kostja suhtes, ei saa kohus ainuüksi seetõttu hagi rahuldada, mistõttu puudub vajadus võtta seisukoht muude väidete osas.

Ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05 on viidanud sellele, et õigusliku huvita esitatud hagi puhul võib kohus teha rahuldamata jätva otsuse.

Jätkuvalt eeltoodud seisukohast kohus jätab seisukoha võtmata lapse kulutuste suuruse kohta ühes kuus, samuti hageja väidetava asjaolu kohta, et kostja ei anna ülalpidamist ning hindamata vanemate varandusliku olukorra.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjatel kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik