2-08-87001/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht

04. mai 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-87001 Tsiviilasja hind

180 000 krooni Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi PP vastu 190 142,07 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Hageja lepinguline esindaja: A Leismann (OÜ Kentmanni Advokaadibüroo; Kentmanni 15, 10116 Tallinn) Kostja: PP(isikukood XXX; elukoht XXX) Menetlusviis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada seoses kostja õigeksvõtuga.

2. Välja mõista PP(isikukood XXX) 190 142,07 (ükssada üheksakümmend tuhat ükssada nelikümmend kaks krooni ja 07 senti) krooni, millest 180 000 krooni on põhivõlgnevus, 8665,05 krooni intress ning 1477,02 krooni viivis Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks.

3. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Menetluskulud jätta PP kanda.

5. Välja mõista PP menetluskulu 10 750 (kümme tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2-08-87001

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

18.12.2008 esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hagi PP vastu 190 142,07 krooni saamiseks. Kostja 23.02.2009 kirjalikus avalduses kohtule võttis hagi täies ulatuses õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kirjalikus vastuses hagile võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostjale on 21.01.2009 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 190 142,07 krooni, millest 180 000 krooni on põhivõlgnevus, 8665,05 krooni intress ning 1477,02 krooni viivis.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 12 700 krooni järgmiselt: 9750 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamisel ning 2950 krooni õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

2-08-87001

menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja taotletav õigusabikulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg –s 1 sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 2950 krooni vajalikud ja põhjendatud. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2950 krooni. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja õigusabikulud põhjendatuks ja vajalikuks 1000 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 9750 krooni ning õigusabikulud 1000 krooni, kokku 10 750 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heli Käpp kohtunik