2-08-56414/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-56414

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-56414

Tsiviilasi

AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Aita Raig vastu

27 902,22 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

24 902,22 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

- hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474;

asukoht Maakri 44-20, 10145 Tallinn);

- hageja lepinguline esindaja Aleksei Nikolajenko

- kostja Aita Raig

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Aita Raig’ilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks laenu põhiosa 3 000

(kolm tuhat) krooni, intress 700 (seitsesada) krooni ja viivis perioodi eest 23.01.2007. a

kuni 28.07.2008. a summas 493 (nelisada üheksakümmend kolm) krooni ja 44

(nelikümmend neli) senti.

3. Ülejäänud nõuete (leppetrahv ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud) osas jätta

hagi rahuldamata.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

1. Menetluskulud jätta 15 % ulatuses Aita Raig’i ja 85 % ulatuses AS Era Liisingu

Inkassoteenused kanda.

2. Välja mõista Aita Raig’ilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskulud 667

(kuussada kuuskümmend seitse) krooni ja 50 (viiskümmend) senti.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 177 lõige 2).

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

2

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

AS Era Liisingu Inkassoteenused (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi Aita Raig’i (kostja) vastu

27 902,22 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 01.12.2006. a interneti vahendusel teenuste

kasutamise lepingu nr 24259, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 23.12.2006. a esitas kostja

laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks.

Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 23.12.2006. a kostja kontole

3 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 22.01.2007. a.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste

esitamisele vaatamata.

SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, laenulepingu nr 24259 punktist 12

ja nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega.

Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena

kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 3 000 krooni, intress 583 päeva eest summas

13 607,22 krooni, viivis 553 päeva eest summas 8 295 krooni, leppetrahv summas 1 500 krooni ja

nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 1 500 krooni. 28.07.2008. a seisuga

moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 27 902,22 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt

taotleb. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1 750 krooni ja

kohtukulud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates

kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on menetlusdokumendid

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud 19.02.2009. a. Samas ei ole kostja määratud

tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

2. 21.04.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude

kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

3

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

4. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

5. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse

märkimisega.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 396 lõike 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

7. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1

ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

8. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise

kohustus, mida kostja on rikkunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja

põhivõlgnevus 3 000 krooni.

9. VÕS § 35 lõike 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole

suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

SMS Laen OÜ ja kostja lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle

tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada.

Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu teisi tingimusi

eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks.

10. SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli

SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438

lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

11. VÕS § 42 lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta

headele kommetele.

Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta

lepingu kui terviku kehtivust.

12. VÕS § 397 lõike 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu tähtaja

saabumisega kaotab laenusaaja raha kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub

sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi

tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Kohus on seisukohal, et lepingu

punkt 4.3, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu

sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud ning VÕS § 42 lõike 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lõike 1 kohaselt tühisel

kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni 30-neks

päevaks ja laenuleping lõppes 22.01.2007. a, on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist vaid

4

lepingu punktis 4.2.3 kokkulepitud ulatuses, s.o summas 700 krooni. Kohus jätab hageja

intressinõude 700 krooni ületavas osas rahuldamata.

13. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lõike 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu

punkt 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5 % suuruse viivise määra tõttu (182,5 % aastas),

sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust.

Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS

§ 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113

lõikes 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3 000 kroonilt alates

23.01.2007. a. Viivise määr VÕS § 113 lõike 1 kohaselt alates 01.01.2007. a kuni 30.06.2007. a oli

10,5 % aastas ja alates 01.07.2007. a kuni 28.07.2008. a (hagi koostamise aeg) 11 % aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 23.01.2007. a kuni 30.06.2007. a summas

137,22 krooni (3 000 krooni x 10,5 % x 159 päeva / 365 päeva) ja perioodi eest 01.01.2007. a kuni

28.07.2008. a summas 356,22 krooni (3 000 krooni x 11 % x 394 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb

kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 23.01.2007. a kuni 28.07.2008. a summas 493,44 krooni

(137,22 + 356,22).

14. Tulenevalt VÕS § 158 lõikest 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus

märgib, et leppetrahvi kokkulepete sisu on piiratud tüüptingimusena kindlaksmääratud

leppetrahvide puhul. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud

ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi

kokkulepe on lepingusse võetud hageja initsiatiivil. Seega on leppetrahvi kokkuleppe tingimus

saanud lepingu osaks, mida ei ole eraldi läbi räägitud. Kui ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi

nõue sisaldub tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Kohus

leiab, et tüüptingimusena lepingu punktis 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur

(kuni 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat

ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi ja seetõttu tühine VÕS § 42 lõike 1

kohaselt. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud

eeldustel, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 1 500 krooni kostjalt väljamõistmiseks

rahuldamata.

15. Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas

1 500 krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel, mille

kohaselt nõudekirja väljastamise tasu on 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamise tasu on

350 krooni (kuigi lepingu punktist 12.2.2 nähtub, et 200 krooni) ja hagiavalduse kohtusse esitamise

tasu on 1 000 krooni.

TsMS § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Hageja on esitanud kohtule

vaid ühe nõudekirja (viimane hoiatus) tõendamaks nimetatud kulude kandmist. Lisaks leiab kohus,

et hageja poolt lepingu punktides 12.2.1 ja 12.2.2 kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on

ebamõistlikult suur. Seega loeb kohus, et VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 alusel on tühine tüüptingimus,

millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste

hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi.

5

Hagiavalduse kohtusse esitamise kulu 1 000 krooni (tulenevalt lepingu punktist 12.2.3) on

menetluskulu. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda võlaõiguslikus vaidluses kohtumenetluse

kulude väljamõistmist kostja võlana selles hagis, mis on kohtusse esitatud põhivõla ja kõrvalnõuete

väljamõistmiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudeõiguse loovutamisest

tulenevate kulude summas 1 500 krooni väljamõistmiseks.

16. Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades on õiguslikult põhjendatud rahuldada AS Era Liisingu

Inkassoteenused hagi tagaseljaotsusega osaliselt, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 3 000 krooni, intressi 700 krooni ja viivise perioodi eest 23.01.2007. a kuni

28.07.2008. a summas 493,44 krooni. Hageja leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevate

kulude nõuded jätab kohus rahuldamata.

17. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

18. Kohus märgib, et hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 1 750 krooni.

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 139 lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 määratakse raha maksmisele

suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lõike 2 alusel hagihinda

arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude

hüvitamiseks. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on

põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja nõuab kostjalt 27 902,22 krooni väljamõistmist,

millest põhinõue moodustab 3 000 krooni. Seetõttu tuleb hagihinna määramisel nõude summast

maha arvata kõrvalnõuete summa põhinõude summa ulatuses. Seega on hagihinnaks 24 902,22

krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hagihinnale 24 902,22 krooni vastav riigilõiv

hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 järgi oli 1 500 krooni.

Tulenevalt TsMS § 150 lõikest 4 on hagejal õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist

TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt,

aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes

osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 4 193,44 / 27 902,22 x 100 = 15 % ulatuses kostja ning

85 % ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 750 krooni ja hageja esindaja õigusabi

kulud 5 900 krooni, kokku seega 7 650 krooni.

TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Kohtu põhjenduste punktis 18 toodu kohaselt tuli hagejal tasuda hagi esitamisel riigilõivu 1 500

krooni, millise summa loeb kohus hageja menetluskuluks.

TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt Vabariigi

Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega

tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 50 000

krooni puhul 25 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 24 902,22 krooni. Lepingulise

esindaja õigusabi kuluks on märgitud 5 900 krooni (2,5 h x 2 000 krooni) koos käibemaksuga.

Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 5 900 krooni vastavuses asja

6

menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse astmega. Kohtusse esitatud hagi puhul on

tegemist n.n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt ka teiste

kostjate vastu ja mis oma sisu poolest on ühetaolised. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse

esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud

ajale põhjendatud õigusabi kuluks 2 950 krooni.

Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud, milleks on 4 450 krooni

(1 500 + 2 950).

Kuna hagi rahuldati osaliselt ja kohus jättis menetluskulud 15 % ulatuses kostja ning 85 % ulatuses

hageja kanda, tuleb hageja menetluskulud kostjalt välja mõista summas, mis vastab hagi

rahuldamise proportsionaalsele ulatusele. Seega mõistab kohus menetluskuludena kostjalt välja

15% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 667,50 krooni (4 450 x 0,15).

TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Kohtunik