2-09-6199/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-6199

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. aprill 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-6199 Tsiviilasi Lembo Veidemanni hagi Helgur Veereti vastu 120 000 krooni ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind

120 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Lembo Veidemann esindaja adv Eve Laine, Advokaadibüroo Ann Saar, Küüni 7 51004 Tartu; kostja Helgur Veeret Kohtuistungi toimumise aeg

21. aprill 2009 Protokollija kohtuistungisekretär Anneli Elagin RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lembo Veidemanni hagi Helgur Veereti vastu osaliselt.

2. Välja mõista Helgur Veeretilt Lembo Veidemanni kasuks 204 420 (kakssada neli tuhat nelisada kakskümmend) krooni, millest 102 210 krooni on põhinõue ja 102 210 krooni viivis.

3. Jätta poolte menetluskulud Helgur Veereti kanda.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

Lembo Veidemann võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Helgur Veeret võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 26. aprillil 2007 laenuleping nr LV-07.04.26, mille punkti 1 kohaselt andis hageja kostjale laenuks 120 000 krooni, mille kostja lepingu punkti 2 kohaselt pidi hagejale tagastama hiljemalt 26.05.2007. Vastavalt lepingu punktile 6 andis hageja kostjale laenusumma üle sularahas. Laenusumma kättesaamist tõendab kostja allkiri lepingu pöördel. Kostja ei tagastanud laenusummat lepingus näidatud tähtajaks ning laenusumma on tervikuna hagejale tagastamata tänase päevani. 2008 märtsis allkirjastas kostja endapoolse maksegraafiku võlasumma ajatamiseks, kuid maksma ta selle järgi ei asunud. Hageja pöördus võla sissenõudmiseks inkassofirma Kreedix OÜ poole, kes 2009 jaanuaris veel kord pakkus kostjale võimalust asuda võlga osade kaupa tasuma vastavalt maksegraafikule, millega kostja küll nõustus, kuid kokkulepitud ajal ja edaspidigi allkirjastama ei ilmunud. Kostja põhivõlgnevus on seega

120 000 krooni. Lepingu punkti 5 kohaselt on laenusaaja kohustatud alates laenulepingu lõppemise kuupäevale järgnevast päevast, so alates 27.05.2007 tasuma investorile viivist 0,33% tasumata rahasummalt ööpäevas. Viivis põhivõlalt hagi esitamise kuupäeva seisuga oleks 247 896 krooni. Hageja peab mõistlikuks piirduda kõrvalnõuete osas viivisenõudega suuruses, mis ei ületaks põhinõuet, so 120 000 krooni. Neil asjaoludel nõuab Lembo Veidemann hagis Helgur Veereti vastu VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 2; 100; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 397 alusel põhivõla 120 000 krooni ja viivise 120 000 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kirjalikus vastuse hagile on kostja väitnud, et on hagejale saadud laenu ning laenusummalt arvestatud intressid ja viivised osaliselt tagasi maksnud. Laenumakseid maksis kostja hagejale sularahas, mõnel kuul ka Aavo Kabanenile. 17.03.2009 sõlmis kostja hagejaga kirjaliku maksegraafiku laenu tagasimaksmiseks ning maksegraafiku sõlmimise hetkel oli tagasi maksmata laenujääk 102 210 krooni. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et maksab laenu koos intressidega ühe maksena aprillis 2009. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kostja kohtukutse on kätte toimetatud kostjale isiklikult 27.03.2009 (tl 24). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 413 lg 1 ja lg 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 26.04.2007 laenulepingu, võla arvestuse ja maksegraafiku (tl 7-11).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma põhinõuet 102 210 krooni ulatuses. Laenulepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja laenusummad tagasi maksma üldjuhul sularahas. 17.03.2008 on sõlmitud maksegraafik, milles on näidatud laenujäägina 102 210 krooni. Hageja ei ole maksegraafikut vaidlustanud, vaid on väitnud, et kostja selle järgi laenu tagasi maksma ei asunud. Seega on põhjendatud lugeda 17.03.2008 seisuga laenujäägiks 102 210 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohus peab mõistlikuks ja hea usuga kooskõlas olevaks välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudega samas suuruses viivis 102 210 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi põhinõude lähedases ulatuses, jätab poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik