3-09-432/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-432 Otsuse kuupäev 30.04.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi X’i kaebus Justiitsministeeriumi vastu 46 paki sigareti tagastamata jätmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja X; Vastustaja Justiitsministeerium Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla kinnipeetav X on sündinud W.a. Ajavahemikel 27.01.2006.a-03.03.2006.a, 10.03.2006.a-13.07.2006.a, 26.07.2006-28.07.2006.a ning 15.09.2006-22.09.2006.a kandis X alaealisena karistust Viljandi Vanglas. Viljandi Vangla suleti 01.05.2008.a.

25.02.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse X’i kaebus Viljandi Vangla õigusjärglase Justiitsministeeriumi vastu, hüvitamaks tekkinud varaline kahju 46 sigaretipaki eest, mida kaebajale tagasi ei antud, kui kaebaja etapeeriti Viljandi Vanglast Tartu Vanglasse. 17.03.2009.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt kandis kaebaja alaealisena karistust Viljandi Vanglas ajavahemikul 2006.a jaanuarist juulini. Sellel ajavahemikul lubas Viljandi Vangla julgeolekuametnik R.Burov kaebaja emal saata talle pakke, kus olid riideesemed, toiduained ja tubakatooted. Kaebaja märgib, et vaatamata sellele, et ta kandis tol ajal karistust alaealisena, oli temal ja ka paljudel teistel kinnipeetavatel lubatud julgeolekuosakonna poolt tarvitada tubakatooteid ning vangla administratsioon ignoreeris asjaolu, et Vangistusseadus keelab kinnipeetavatele pakke saada. Kaebaja selgitab, et Viljandi Vanglas viibitud 6 kuu jooksul tõi ema kaebajale 3-4 korda pakke ning 2006.a. juuli alguses tõi ema talle saadetise tubakatoodetega, kus oli kokku 60 pakki sigarette, millest osad olid „Leek“-i ja teised „Stels“-i sigaretid. Kaebaja märgib, et mõlemat marki sigaretid maksid tol ajal 18 krooni pakk. Kuna seadus keelab alaealistel tubakatoodete kasutamise ja süüdimõistetutel pakkide saamise, siis sellepärast ei ole kaebaja poolt paki kättesaamise fakti ka kuskil registreeritud. Kaebaja selgitab, et tal oli kokkulepe vanglaametnik R.Burov’iga, et sigarette saab kaebaja kätte järk-järgult ning need olid seetõttu hoiul vanglaametnik R.Burov’i kabinetis. 60-st sigaretipakist sai kaebaja kätte kõigest 14 pakki, sest 13.07.06 etapeeriti kaebaja erietapiga Viljandi Vanglast Tartu Vanglasse seoses Viljandi Vanglas 12.07.06 toimunud massirahutuste organiseerimise kahtlustusega. Pärast kaebaja üleviimist Tartu Vanglasse saadeti tema asjad umbes nädala pärast järgi, kuid allesjäänud suitse Viljandi Vangla Tartu Vanglasse edasi ei saatnud. Kaebaja leiab, et sellega vangla rikkus Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 64 lg 2, mille kohaselt kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral saadetakse sinna ka tema asjad. Kaebaja leiab, et suitsud olid tema isiklikud asjad ning seetõttu oleks Viljandi Vanglal tulnud need 46 pakki sigarette Tartu Vanglasse edasi saata.

Kaebuse kohaselt Tartu Vanglas viibides, tegi kaebaja mitu korda järelepärimisi Viljandi Vanglasse, et talle tagastataks tema asjad, kuid vangla ei soostunud seda tegema. Kaebaja märgib, et Viljandi Vangla oma vastustes seejuures ei eitanud kõne all olevate suitsude vastuvõtmist kaebaja emalt. Kaebaja selgitab, et oma vastustes pakkus vangla talle sellist varianti, et suitsud võib Viljandi Vanglast ära tuua kaebaja ema või keegi kaebaja tuttavatest enne 01.06.08, sest just sellel päeval pidi vangla kinni minema. Esimesel korral tahtiski suitsud ära tuua kaebaja tuttav, millest kaebaja teavitas eelnevalt R.Burovit telefoni teel. Kaebuse kohaselt aga vangla keeldus kaebaja suitse tema tuttavale väljastamast, kuna tema tuttaval ei olnud dokumente kaasas. Teisel korral, s.o 23.05.2008.a tahtis kaebaja ema isiklikult suitse Viljandi Vanglast ära tuua, kuid tema saabumisel Tallinnast Viljandisse vastati talle, et vangla on juba alates 01.05.08 kinni ja kõigi küsimustega võib ta pöörduda Justiitsministeeriumi poole. Kaebaja leiab, et kuna Viljandi Vangla ei saatnud talle tema sigarette, kuigi see kohustus tulenes Vangla sisekorraeeskirja § 64 lõikest 2 ja ei võimaldanud kaebajal saata neid 46 pakki sigarette kaebaja lähedastele, siis on see õigusvastane tegevusetus, mille tulemusena tekitati kaebajale materiaalne kahju, mida riik on kohustatud kaebajale hüvitama Riigivastutuse seaduse § 12 lg 1 alusel. Kaebaja märgib, et Justiitsministeerium kui Viljandi Vangla õigusjärglane on keeldunud kaebajale suitsude eest kahju hüvitist maksmast. Lähtuvalt eeltoodust palub X Justiitsministeeriumilt välja mõista hüvitis 46 kaduma läinud sigaretipaki eest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Justiitsministeerium leiab, et X’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja on viibinud karistuse kandmise ajal Viljandi Vanglas ajavahemikel 27.01.2006.a- 03.03.2006.a, 10.03.2006.a-13.07.2006.a, 26.07.2006-28.07.2006.a ning 15.09.2006- 22.09.2006.a. VangS § 98 lõige 1 kohaselt on vahistatul õigus saada pakke. Vangistusalased õigusaktid kinnipeetavale seda võimalust ette ei näe. Kaebaja on saanud vahistatuna paki 2006.a vaid Tartu Vanglas 06.01.2006.a, kuid Viljandi Vanglas kinnipeetavana oli pakkide saamine õiguslikult välistatud.

Kaebaja on sündinud W, mis tähendab, et täisealiseks sai isik 09.03.2007. Enne seda perioodi ei olnud kaebajal õigust tubakatooteid tarvitada, neid vangla vahendusel osta ega kolmandatel isikutel neid talle ka üle anda. Kaebaja viibis Viljandi Vanglas vaid alaealisena ning Viljandi Vanglas alaealisena sigarettide omamine, omandamine või tarvitamine oli kaebaja puhul õiguslikult välistatud. Tulenevalt tubakaseaduse (edaspidi TubS) §-st 27 on alla kaheksateist aasta vanusel isikul suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud.

Alaealise isiku poolt suitsetamine on TubS § 47 alusel karistatav rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Lisaks on TubS § 46 kohaselt ka täisealise isiku poolt tubakatoote alaealisele ostmise, pakkumise või üleandmise eest karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega on välistatud, et alaealisel kinnipeetaval vanglas sigarette seaduslikult oli. Samuti on karistatav see, kui täiskasvanud isik alaealisele tubakatooteid üle annab. Kaebaja väidab, et temal olid sigaretid 2006.aastal juunis, mis aga on välistatud sellega, et esiteks ei olnud ta emal õigust pakke vanglasse tuua ning teiseks sellega, et isik oli alaealine ning tema poolt tubakatoodete tarvitamine või temale nende üleandmine on karistatav.

Lisaks ei ole erinevalt kaebaja väidetest tema ema Viljandi Vanglas teda külastanud juunis (juulis) 2006.a ehk siis ajal, millal väidetavalt vangla tema ema poolt sigaretid ära võttis ning kinnipeetavale edastamata jättis. Kaebaja ema on külastanud Viljandi Vanglas oma poega lühiajalisel kokkusaamisel kevad-suvisel perioodil 30.04.2006.a ning 02.08.2006.a.. Samuti tuleb märkida, et 2006.aastal kehtinud VSkE redaktsiooni § 58 lg 1 punkt 19 kohaselt võis kinnipeetaval olla 1 plokk või 10 pakki sigarette. Seega ei saanud igal juhul kinnipeetavatel vanglas olla 7 blokki sigarette, isegi kui tegemist oleks olnud täisealise isikuga.

Kaebaja on pöördunud ka kahju hüvitamise taotlusega Justiitsministeeriumi poole, mis jäi Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse juhataja 3.02.2009.a otsusega nr 11-7/601 rahuldamata, kuna ei tuvastatud haldusorgani õigusvastast tegevust. Asjaolude selguse eesmärgil on vajalik täpsustada ühte detaili. Nimelt väidab kaebaja, et tõendiks pakiga 7 bloki sigarettide saamise kohta, on Viljandi Vangla 07.02.2008.a vastus nr 6-13/17-

1. Tegemist on vangla poolt antud eksliku vastusega sigarettide osas, sest nagu nähtub eeltoodust puudus kinnipeetaval õigus tema poolt toodud perioodil saada pakkidega sigarette või neid muul viisil vanglas alaealisena omada või tarvitada. Täisealisena aga ei ole kaebaja Viljandi Vanglas viibinud. Kaebaja pöördus selles asjas Justiitsministeeriumi poole märgukirjaga ning Justiitsministeerium edastas 15.01.2008.a kirjaga nr 11-7/601 kaebaja märgukirja asjaolude kontrollimiseks ja kaebajale vastamiseks Viljandi Vanglale. Kahetsusväärselt on aga Viljandi Vangla sulgemiseelsel perioodil oma vastuses esitanud informatsiooni, mis võib ka käesolevas asjas kohut alusetult eksitada.

HKMS § 7 lõige 1 esimesest lausest tulenevalt on isikul õigus pöörduda halduskohtusse, kui tema õigusi on rikutud. HKMS § 7 lõige 1 alusel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas antud juhul on kinnipeetaval õigusaktide alusel subjektiivne õigus sigarettidele, mille saamist ta pakiga väidab. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002.a otsuses nr 3-3-1-9-02 leidnud, et HKMS § 7 lõige 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi.

Riigikohtu halduskolleegium on 29.01.2001.a otsuses nr 3-3-1-64-00 leidnud, et kohus ei saa haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel otsustada, et haldusakt või toiming ei riku kaebaja subjektiivset õigust ning tagastada kaebust HKMS § 11 lg 5 alusel, õiguste rikkumise küsimust saab otsustada pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil. Vastustaja leiab, et kuna kaebajal ei olnud õigust kinnipeetavana saada pakke ning alaealisena Viljandi Vanglas omada sigarette, ei saa käesolevas asjas olla tegemist isiku subjektiivsete õiguste rikkumisega ning seetõttu ei ole täidetud HKMS § 7 lõikest 1 tulenev nõue.

Kahju hüvitamise nõude osas märgib vastustaja järgmist. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist avaliku võima kandja õigusvastase tegevuse korral. RVS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

Antud juhul ei ole aga esinenud avaliku võimu õigusvastast tegevust ning selge on see, et kaebaja poolt kirjeldatud asjaoludel ja aegadel, ei saanud tal alaealisena olla vanglas sigarette. Vastustaja leiab, et lähtudes eeltoodust, puudub alus riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamiseks. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta X’i kaebus rahuldamata, kuna asjaoludest selgub, et kinnipeetaval, kes oli alaealine, puudus õigus saada pakiga sigarette ning alaealisena neid vanglas ka omada.

Seega ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS X’i on karistatud Tallinna Linnakohtu 27.12.2005.a otsusega 4 aasta 11 kuu ja 25 päevase vangistusega. See otsus on edasi kaebamata, jõustunud 12.01.2006.a ja oli pööratud viivitamata täitmisele. Kohtuotsus jõustus 12.01.2006.a ja seega on X alates sellest ajast Vangistusseaduse (VangS) § 2 kohaselt vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, ehk kinnipeetav. Kinnipeetavatel on paki saamine keelatud. Ainult vahistatutel on lubatud saada pakke VangS § 98 lg 1 kohaselt.

Kaebaja kirjutas oma pöördumises Justiitsministeeriumi poole (t.l. 5), et 2006.a juuli alguses tõi tema ema käsipakiga talle 7 plokki sigarette „Leek“, mille Viljandi Vangla vastu võttis.

X’il ei olnud paki saamise õigust ja tal puudus õigus kasutada asju, mida ta ei ole vanglasse kaasa võtnud või vangla vahendusel soetanud. Toimikus oleva registri järgi „kontaktid ja suhted“ ei külastanud kaebaja ema Y kaebajat 2006.a juulis ega andnud talle 2006.a juulis pakki. Paki sai X 2005.a novembris, 22.12.2005 ja 06.01.2006.a. Seega ei ole õige kaebaja väide paki saamise kohta juulis 2006.

06.01.2006.a sai kaebaja paki ja selle paki sisu on fikseeritud 06.01.2006.a Y avalduses (t.l. 44), kuid selles nimekirjas puuduvad sigaretid.

Kaebaja on sündinud W.a ja täisealiseks sai ta 09.03.2007.a. Kaebaja ei ole viibinud Viljandi Vanglas täisealisena (oli ainult alaealisena). Seega on välistatud, et Viljandi Vangla ametnikud oleksid võtnud kaebajale kui alaealisele üleandmiseks vastu 7 plokki sigarette.

Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 58 lg 1 p 19 kohaselt (2006.a jaanuari redaktsioon) võis kinnipeetaval olla 1 plokk või 10 pakki sigarette. Seega ei saanud igal juhul kinnipeetaval olla vanglas 7 plokki sigarette, isegi kui tegemist oleks olnud täisealise isikuga. Seega võisid sigaretid olla Viljandi Vanglas hoiul (Kui vanglaametnikud leidsid sigaretipakid, siis kaebaja jaoks olid need lubamatud asjad ja lubamatu ese oli võetud VSkE § 63 kohaselt). Viljandi Vangla direktor A.Reedik vastas märgukirjale, et sigaretid on Viljandi Vanglas hoiul ja kaebaja emal või kaebaja poolt osutatud isikul on võimalik neile Viljandi Vanglasse järele tulla hiljemalt 01.06.2008.a. (t.l. 48) Samuti teatati, et peale nimetatud tähtaega kuuluvad sigaretid hävitamisele. 2007.a detsembrikuus käis keegi ning soovis sigarette kätte saada, kuid kuna tal ei olnud isikut tõendavat dokumenti kaasas, osutus sigarettide üleandmine võimatuks. See dokument kinnitab, et alaealisena ja kinnipeetavana ei olnud kaebajal õigust 7 ploki sigarettide kasutamiseks ja nad olid vanglas hoiul. Kuni 01.06.2008.a keegi sigarettidel isikut tõendava dokumendiga järgi ei käinud ja peale seda kuulusid sigaretid hävitamisele.

Kohus ei leidnud, et Viljandi Vangla oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi või oleks sooritanud õigusvastase toimingu või oleks esinenud õigusvastane tegevusetus.

Vastustaja kahtleb, et vanglas oli hoiul 7 plokki sigarette ja leiab, et Viljandi Vangla tegi 07.02.2008.a vastuses nr 6-13/17-1 eksliku vastuse kaebajale sigarettide osas, sest kinnipeetaval puudus õigus tema poolt toodud perioodil saada pakkidega sigarette või neid muul viisil vanglas alaealisena omada või tarbida. Kohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud, et sõltumata sellest, kas kaebajale oli pakiga toodud sigarette, ei olnud kaebajale neid sigarette üle antud ja need asusid hoiul, sest kaebajal ei olnud õigust neid saada esialgu alaealisena ja seejärel kinnipeetavana. Viljandi Vanglal puudub süü selles, et teatud ajaks seoses Viljandi Vangla kinnipanekuga, ei tulnud keegi isikut tõendava dokumendiga sigarettidele järgi. VSkE § 63 lg 1 p 4 kohaselt pannakse vanglas lubamatud asjad lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. Kohus ei välista, et sigarettide äravõtmisel ei olnud järgitud korrektset vormistamist, kuid ainult see asjaolu ei tee vastustaja toimingut õigusvastaseks. Vastustaja on omaks võtnud, et äravõetud sigaretid olid olemas, kuid need hävitati, kui keegi ei tulnud neile õigeaegselt järgi. Seega on kohus tuvastanud, et kaebaja õigusi ei olnud rikutud, kaebajal ei olnud õigust omada sigarette ja tema subjektiivne õigus ei olnud samuti rikutud, mis leidis tõendamist toimiku materjalidega. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse korral. RVS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Antud juhul kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja toimis õigusvastaselt või süüliselt ja seega puudub alus kahju hüvitamiseks. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Tamara Hristoforova Kohtunik