3-09-253/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-253 Otsuse kuupäev 30. aprill 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Tiit Jänes´e kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 05.01.2009 otsuse tühistamiseks. Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Tiit Jänes; Vastustaja Lõuna Politseiprefektuur

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so arvates 30.04.2009. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Tiit Jänese nimele on väljastatud tulirelva luba nr RL066964 kehtivusega kuni 11.10.2010 kolme sileraudse püssi ja kolme vintraudse püssi omamiseks ja kandmiseks jahipidamise eesmärgil. Lõuna Politseiprefektuuri 05.01.2009 otsusega tunnistati Tiit Jänese relvaluba nr RL066964 Relvaseaduse § 36 lg 1 p 7, § 43 lg 3 p 2, 43 lg 5 alusel kehtetuks. Sama otsusega kohustati Tiit Jänest üle andma Lõuna Politseiprefektuurile temale kuuluvad relvad otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval ning võõrandama nimetatud relvad vastavalt relvaseaduses § 44 lg 6 sätestatud tingimustele. Otsuse kohaselt ei vasta T.Jänes relvaloa omanikuna relvaseadusega kehtestatud nõuetele, kuna teda on karistatud väärteokorras relvaseaduse § 891 lg 1 järgi relvaseaduse § 22 lg 41 nõuete rikkumise eest.

Otsuses on märgitud, et 11.12.2008 laekus Lõuna Politseiprefektuuri teade selle kohta, et 07.11.2008 peeti Keskkonnainspektsiooni poolt kinni Tiit Jänes, kes pidas Suure-Jaani

2 vallas Kuhjavere külas Tääksi jahiseltsi maal Saadu talu söödakohas varitsusjahti metsseale. Jahirelvaks oli Browning-A-Bolt kaliiber 7,62 mm nr 60014MR351, millele oli paigaldatud kunstlik akutoitel töötav valgusti ja püssiraua otsa oli kinnitatud helisummuti. Selle eest karistati T. Jänest Keskkonnainspektsiooni poolt jahiseaduse § 57 lg 1 järgi kiirmenetluse korras rahatrahviga 6000 krooni, kuna ta pidas jahti keelatud viisil. 05.12.2008 koostati esitatud teatise alusel T. Jänesele väärteoprotokoll RelvS § 891 lg 1 järgi relva käitlemise nõuete rikkumise pärast, mis seisnes jahipidamise otstarbeks määratud relvale seadusega lubamatu lisaseadme kinnitamisega selleks mitte ette nähtud tingimustel ja kohas. 29.12.2008 tegi Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi Politseiosakonna patrullitalituse komissar Riho Rei otsuse väärteoasjas nr 2602,08,028197 ja karistas Tiit Jänest relvaseaduse § 891 lg 1 alusel rahatrahviga 2400 krooni T. Jänes esitas 02.02.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri 05.01.2009 otsuse tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused

Kaebuse esitaja leiab, et kaevatava otsusega on rikutud tema õigusi ning politseiprefektuur on ebaõigelt tõlgendanud relvaloa kehtetuks tunnistamisel relvaseadust. Tiit Jänes ei vaidle vastu, et teda on karistatud väärteokorras relvaseaduse § 22 lg 4 rikkumise eest relvaseaduse § 891 lg l alusel rahatrahviga. Samas aga leiab kaebuse esitaja, et kõnealuse rikkumise eest ei saa relvaluba kehtiva relvaseaduse redaktsiooni kohaselt kehtetuks tunnistada. RelvS § 43 lg 3 p 2 lubab tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lg l p 1-7, 9 või 10 või § 40 lg l nimetatud asjaolu. Ebaõige on kaevatavas otsuses sisalduv järeldus, et Tiit Jänes, olles rikkunud RelvS § 22 lg-t 41 on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest. RelvS § 22 lg 41 sätestatud rikkumist ei saa kvalifitseerida kui relva või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivat rikkumist, kuivõrd nimetatud relvaseaduse säte sisaldab mitte tulirelva, vaid tulirelva lisaseadiste kasutamise korda. Seega on Tiit Jänes pannud toime üksnes tulirelva lisaseadise kasutamise korra rikkumise, kuid millise rikkumise toimepanijat ei saa karistada relvaseaduse mõtte kohaselt relvaloa kehtetuks tunnistamisega.

Vastustaja vastuväited

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu

RelvS § 1 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine lammutamine ja laenutamine. Väärteoprotokolli koostamise objektiivse külje moodustab relva käitlemise nõuete rikkumine, mitte lisaseadme käitlemise nõuete rikkumine. 05.12.2008 väärteoprotokollis ja väärteootsuses viidatud rikkumine RelvS § 22 lg 41 näitab vaid, millist konkreetset sätet relva käitlemisel rikuti. Antud juhul seda, et summuti kasutamine on lubatud vaid sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus, mitte jahirelval jahil. Tiit Jänes väidab oma esitatud kaebuses et tema rikkumine seisnes lisaseadme

3 käitlemise korra rikkumises (RelvS § 22 lg 41), mitte relva käitlemise nõuete rikkumises, millise teo toimepanemise eest ei ole teda aga väärteo korras vastutusele võetud. Siinjuures juhib vastustaja kaebaja tähelepanu asjaolule, et sellise väitega tunnistab kaebaja kuriteo toimepanemist KarS § 420 lg 1 järgi - tulirelva helisummuti, laservõi öösihiku ebaseadusliku käitlemine - ja KarS § 392 järgi - keelatud ja eriluba nõudva kauba salakaubavedu - (helisummutid on Vabariigi Valitsuse 02.06.2008 määruse nr 85 kohaselt sisseveol eriluba nõudev strateegiline kaup, mis võib enesega kaasa kriminaalmenetluse koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega relvade omamise õigusele.

Otsuse koostamisel lähtuti asjaolust, et Tiit Jänes oli pidanud 07.11.2008 jahti keelatud viisil, olles kinnitanud relvaraua külge helisummuti, mida võib kasutada vaid laskesportlane sporttulirelvana arvele võetud vintraudsel relval lasketiirus RelvS § 22 lg-s 41 toodud tingimustel. Sellega rikkus T. Jänes relva käitlemist reguleeriva õigusakti nõudeid, millega pani toime RelvS § 891 sätestatud väärteo - relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumise. Väärteootsust pole vaidlustatud ja see on jõustunud. Relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse koostamisel võeti aluseks RelvS § 43 lg 3 p 2 ja RelvS § 36 lg 1 p 7.

Kuna Tiit Jänes oli nõus RelvS § 891 sätetele vastava rikkumisega ega vaidlustanud otsust siis oli Lõuna Politseiprefektuur kohustatud T. Jänese relvaloa kehtetuks tunnistama RelvS § 43 lg 3 p 2 toodud alustel.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Relvaloa kehtetuks tunnistamist reguleerib RelvS § 43 lg 3. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse kohaselt kaebuse esitaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel aluseks võtnud RelvS § 43 lg 3 p 2 ja lg 5. RelvS § 43 lg 3 p 2 sätestab, et politseiprefektuur tunnistab loa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1-7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. Antud juhul on otsuse kohaselt tegu RelvS § 36 lg 1 punktis 7 märgitud asjaoluga - isikut on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta. Nagu märgitud, tingib RelvS § 36 lg 1 punktis 7 märgitud asjaolu esinemine relvaloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leiab, et RelvS § 22 lg 41 rikkumist ei saa käsitleda kui relvaseaduse rikkumisena, milline annaks RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel õiguse tunnistada relvaluba kehtetuks. Kaebaja väitel on tegemist ainult lisaseadise kasutamise korra rikkumisega. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisele regulatsioonile tuginedes leiab vastustaja, et juhul kui relvale on kinnitatud lisaseadeldis(helisummuti), siis käsitletakse relva ühtse kogumina koos lisaseadmega.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja seisukoht on ekslik. RelvS § 28 kohaselt võib füüsiline isik soetada, omada ja vallata relva 1) jahipidamiseks, 2) vastava spordialaga tegelemiseks, 3) turvalisuse tagamiseks, 4) kutsealal tegutsemiseks, 5) kollektsioneerimiseks. RelvS § 34 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle

4 omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS § 34 lg 2 tervikuna käsitledes saab väita, et helisummutit ja lasersihikut on õigus kasutada nendel relvadel, kui need on märgitud relvaloale. Oluline on seejuures asjaolu, et RelvS § 22, mis loetleb tulirelvade lisaseadised, selle lõige 41 kohaselt on helisummutit lubatud omada ja vallata ainult sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Seega on helisummuti kasutamine lubatud ainult sporditulirelval. Kaebuse esitajale oli väljastatud relvaluba relvale, mida ta koos helisummutiga kasutas, ainult jahipidamiseks. Helisummutit sellel relval kasutada ei olnud lubatud. Kasutades jahirelval selleks mitte lubatud lisaseadist, rikkus kaebaja jahirelva kasutamise nõudeid. Kaebaja eesmärgiks oli kasutada jahipidamiseks ikkagi jahirelva, millele oli seadusevastaselt paigaldatud helisummuti, rikkudes sellega tulirelva käitlemise korda. Antud juhul ei saa kuidagi lisaseadet eraldada tulirelvast, RelvS § 22 lg 1 kohaselt ongi lisaseadised ette nähtud tulirelvale paigaldamiseks, mitte omaette kasutamiseks.

Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on taotlenud panna kaebuse esitaja õigusabikulud summas 2500 krooni vastustaja kanda. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ka tõendeid õigusabikulude reaalse kandmise kohta, esitatud on ainult advokaadibüroo arve-kviitung.

Eda Muts Kohtunik