2-08-1766/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-1766

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-08-1766

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

S OÜ hagi A AS ja J H vastu võlgnevuse 157 722,48 krooni, leppetrahvi

39 430,60 krooni ja viivise väljamõistmiseks

197 153,08 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

- hageja: S OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, Tallinn 10145; elektronpost enno.heringson@entsik.ee) - kostja I: A AS (registrikood xxx; asukoht xxx) - kostja I seaduslik esindaja ja kostja II: J H (isikukood xxx; elukoht xxx)

24. aprill 2009.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et kostja I ja kostja II poolt tasutakse solidaarselt hagejale 230 000 (kakssada kolmkümmend tuhat) krooni.

1.2. Kostja I ja kostja II kohustuvad solidaarselt tasuma kompromissi punktis 1.1. märgitud summa alljärgneva maksegraafiku alusel:

Makse tähtpäev Osamakse summa 30.04.2009.a

15 000 krooni 30.05.2009.a

15 000 krooni 30.06.2009.a

40 000 krooni 30.07.2009.a

40 000 krooni 30.08.2009.a

40 000 krooni 30.09.2009.a

40 000 krooni 30.10.2009.a

40 000 krooni Kokku

230 000 krooni

1.3. Juhul, kui kostja I ja kostja II viivitavad kompromissi punktides 1.1. ja

1.2. märgitud ja maksegraafiku alusel kokku lepitud kohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda ning kostjal I ja kostjal II solidaarselt kohustus tasuda 1% viivist tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

1.4. Juhul, kui kostja I ja kostja II on viivituses kompromissi punktis 1.2. märgitud kahe järjestikkuse maksega, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnetava summa tasumist 10 (kümne) päeva jooksul alates vastava avalduse esitamisest kostjale I või kostjale II. Juhul, kui kostja I ja kostja II ei tasu seejärel kogu nõutavat summat tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda viivist kompromissi punktis 1.3. märgitud suuruses ning pöörduda ilma täiendavat tähtaega andmata kohtutäituri poole.

1.5. Eesti krooni devalveerimise või käibelt kadumise korral arvestatakse käesolevast kompromissist tulenevad summad automaatselt, ilma poolte poolt sellekohase kokkuleppe sõlmimiseta, ümber põhimõtte kohaselt, et summad ümber arvestatuna eurodesse oleksid kompromissi sõlmimise päeval ja arvestuste teostamise päeval samaväärsed.

1.6. Pooled ei hüvita vastastikku kompromissis nimetamata kulusid, s.h kohtukulusid.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-08-1766 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist S OÜ-le (registrikood xxx) pool tasutud riigilõivust, s.o 5 125 (viis tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-1766, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

2-08-1766

MENETLUSE KÄIK S OÜ esitas 18.01.2008.a Harju Maakohtule hagi A AS ja J H vastu võlgnevuse 157 722,48 krooni, leppetrahvi 39 430,60 krooni ja viivise väljamõistmiseks.

01.04.2009.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, ja et kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Pooled kinnitavad, et kõik käesoleva tsiviilasjaga seonduvad rahalised kohustused on väljendatud eelpool ning eraldi muid kulusid s.h kohtukulusid pooled vastastikku ei hüvita. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissiga ei riku nad mitte ühegi kolmanda isiku õigusi. Pooled on lähtudes TsMS § 64 lg-st 2 kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani, arvates kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kättesaamise päevast. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja tasus 15.01.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv hagilt A AS vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 10

250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 5 125 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kohtukulusid pooled vastastikku ei hüvita.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik