2-09-15171/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (kostja õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. aprill 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-15171 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind KÜ hagi SP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 6238,54 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KÜ(registrikood XXX, aadress XXX) kostja SP(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista SP võlgnevus 6238,54 krooni KÜ kasuks.

3. Välja mõista SP menetluskulud 2400 krooni KÜ kasuks.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

KÜ esitas 07.04.2009.a kohtule hagi SP vastu võlgnevuse 6238,54 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumata jätmisest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt võlgnevuse välja mõista. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1400 krooni ja lepingulise esindaja kulu 1000 krooni.

Kostja tunnistas 27.04.2009.a esitatud kirjalikus vastuses hagi.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS §

440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 esimese lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus 6238,54 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostja jättis teadlikult oma kohustused täitmata. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks välja 1400 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulu katteks 1000 krooni, kokku 2400 krooni.

Ele Liiv kohtunik