2-09-8551/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-8551

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-8551 Tsiviilasi S AS versus JL 132 089,17 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 24.04.2009, kirjalikus menetluses

Kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtmisel Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S AS (endine H AS, registrikood xxx asukoht xxx) Hageja esindaja S Kark (asukoht xxx) Kostja JL(isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt JL S AS kasuks 132 089,17 (ükssada kolmkümmend kaks tuhat kaheksakümmend üheksa krooni ja 17 senti).

3. Välja mõista kostjalt JL hageja S AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (116 240,94 krooni) alates hagi esitamisest, s.o. 02.03.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,026%).

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kohtukulude jaotus

5. Menetluskulud jätta JL kanda.

6. Välja mõista kostjalt JL hageja S AS kasuka menetluskulud summas 12 500 krooni (kaksteist tuhat viissada krooni).

7. Välja mõista kostjalt JL S AS kasuks viivis menetluskuludelt (12 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras

2-09-8551

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud 02.03.2009.a. esitas S AS (endine ärinimi AS H ) kohtule hagi, milles palub kostjalt JL välja mõista

132 089,17 krooni; viivis protsendina põhinõudelt (116 240,94 krooni) alates hagi esitamisest, s.o. 02.03.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,026%) ning menetluskulud ja viivis menetluskuludelt (12 500 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

16.04.2009.a. kirjas võttis kostja hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus on andud pooltele piisavalt aega kompromissi sõlmimiseks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja §

108 lg 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 132 089,17 krooni; viivis protsendina põhinõudelt (116 240,94 krooni) alates hagi esitamisest, s.o. 02.03.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,026%).

2-09-8551

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel makstud riigilõiv 12 500 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskuluna hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 12 500 krooni ning viivis menetluskuludelt (12 500 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Raivo Einula Kohtunik