2-08-58003/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-58003

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2009.a Tallinn, Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-08-58003 Tsiviilasi S G versus I B elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S G (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I B (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I B ilt S G kasuks lapse N B a (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatusraha summas 3 630.- (kolm tuhat kuussada kolmkümmend) krooni kuus alates 1. juunist 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud I B i kanda.

5. Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv summas 2 000 (kaks tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord

2-08-58003

Hageja võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni Rahandusministeeriumi arvele aktsiaseltsis SEB nr 10220034799018 või Swedpank nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud ja hageja nõue

08.09.2008.a. esitas S G hagi I B i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustusi. Hageja igakuised kulutused lapsele moodustavad keskmiselt

6 000.- krooni kuus (eluasemekulud 650.- krooni; kulutused toidule 2 000.- krooni; kulutused transpordile 300.- krooni; sidekulud 150.- krooni; kulutused tervishoiule 500.- krooni; kulutused hügieenitarvetele 400.- krooni; kulutused riietele ja jalanõudele 1 000.- krooni; vältimatud püsikulutused (lasteaed) 1 000.- krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista 3 630.- (koos käibemaksuga) krooni kuus tagasiulatuvalt alates 1.06.2008.a.

Menetluse käik maakohtus

Hagimaterjalid on kostjale I B 16.01.2009 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt

20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

2-08-58003

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2 175 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale.

Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 32 670 krooni (9 x 3 630) ning RLS § 56 ning seaduse lisa 1 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 2 000 krooni. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 2 000 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Raivo Einula Kohtunik