2-08-82988/12 · 2-08-82988/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

2-08-82988/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Keywords

AI generated

investment protection right to higher insurance cover statutory rights of heir special scheme for investment gold right to know one's descendants ongoing social benefits

AI generated

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

30.aprill 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-08-82988

Tsiviilasi

K T’i hagi I T’i vastu vara väljanõudmiseks võõrast

ebaseaduslikust valdusest

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K T, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo

Küllike Namm, asukoht Laada 27, Rakvere 44310, Lääne-

Virumaa.

Kostja: I T, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Kirjalik

Kirjalik menetlus

menetlus

16.04

04.200

.200

.2009.a.

.a.

Resolutsioon

Resolutsioon:

K T

K T’i hagi

’i hagi

’i hagi I T

I T

I T’i vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest

’i vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest

rahuldada

rahuldada.

Välja

Välja nõuda

nõuda

nõuda I T

I T

I T´i ebaseaduslikust valdusest

´i ebaseaduslikust valdusest

´i ebaseaduslikust valdusest K T

K T

K T’ile kuuluv

’ile kuuluv

’ile kuuluv xxxx

xxxx

xxxx asuv

asuv

asuv kinnistu, mille

kinnistu, mille

kohta on avatud Viru Maakohtu kinnistusosako

kohta on avatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnas

nnas

nnas Lääne

Lääne

Lääne-Viru

Viru

Viru kinnistusjaoskonnas

innistusjaoskonnas

registriosa

registriosa nu

nu

number

mber

mber xxxx

xxxx

xxxx, katastritunnus 66301:031:0710.

katastritunnus 66301:031:0710.

Kohustada

ohustada

ohustada I T

I T

I T’it vabastama

’it vabastama

’it vabastama xxxx

xxxx

xxxx asuv

asuv

asuv kinnistu

kinnistu

kinnistu ja seal asuv elamu

ja seal asuv elamu

ja seal asuv elamu kümne päeva

kümne päeva

jooksul

jooksul, arvates

, arvates

, arvates kohtuotsuse jõustumis

kohtuotsuse jõustumis

kohtuotsuse jõustumise e e e päevale järgnevast päevast.

päevale järgnevast päevast.

Jätta poolte menetluskulud

Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja

kostja kanda ja

kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja

mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja

kohtukuluna 19

kohtukuluna 19 000 krooni

000 krooni

000 krooni riigilõivu katteks

riigilõivu katteks

riigilõivu katteks.

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Rakvere

kohtumaja

kantselei kaudu

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Rakvere

kohtumaja

kantselei kaudu

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Rakvere

kohtumaja

kantselei kaudu

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

Rakvere

kohtumaja

kantselei kaudu

30.04.2009.a.

0.04.2009.a.

Edasikaebamise kord

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja aruta

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

mist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I.

I. I. Asjaolud ja hageja nõue.

Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne- Viru

kinnistusjaoskonnas, registriosa number xxxx, registreeritud kinnistu asukohaga xxxx. Hageja

omandas kinnistu vastavalt Rakvere notar Katre Pustak´u poolt 28.01.2003.a. tõestatud

abieluvaralepingule ja avaldusele, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu

registri number 668 2JL, ja milles hageja ja kostja leppisid kokku, et nimetatud kinnistu jääb

hageja lahusvaraks. Poolte vaheline abielu lahutati Viru Maakohtu 04.07.2008. a.

kohtuotsusega ja kohtuotsus on jõustunud. Kostja on registreeritud Ida-Virumaa elanike

registrisse ja tema elukohaks on märgitud xxxx. Hagi esitamise päeva seisuga puudub kostjal

igasugune õiguslik alus xxxx asuva kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks. Vaatamata hageja

korduvatele ettepanekule vabatahtlikult kinnistul asuvast elamust välja kolida, ei ole kostja

seda kuni käesoleva ajani vabatahtlikult teinud.

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning sama

seaduse § 33 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg. 1 sätestab, et

valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või

mitte. xxxx asuv elamu on kostja faktiliseks elukohaks ja seega kostja valduses, kuivõrd ta

teostab selle üle tegelikku võimu selles igapäevaselt elamise ning selle kasutamisega. Hageja

ning kostja ei ole peale abielu lahutamist omavahel sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid,

millest tuleneks kostja õigus hageja omandis olevat vara vallata ja kasutada. Järelikult valdab

kostja hageja vara ebaseaduslikult. AÕS § 80 lg. 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe

vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-85-07 märkinud, et

„AÕS §-s 80 esitatav nõue tähendab asja omaniku nõuet asja ebaseaduslikult valdava isiku

vastu asja väljanõudmiseks omaniku valdusse''. Omandi kaitse nõudega saab omandit kui

absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. AÕS § 80 lg. 2 kohaselt on hageja kui

kinnistu omaniku nõue suunatud asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest tema

ainuvaldusesse. Kuivõrd hageja on vara omanik ning hageja ja kostja ei ole omavahel sõlminud

mingisuguseid kokkuleppeid, mis annaksid kostjale õiguse hageja omandis olevat vara vallata

ja kasutada, on hagejal õigus nõuda xxxx kinnistu ja sellel asuva elamu vabastamist ning selle

täieliku valduse hagejale üleandmist, sest kostja valdus ei põhine õiguslikul alusel ja on seega

ebaseaduslik. Hageja palub välja nõuda I T´i ebaseaduslikust valdusest xxxx kinnistu ja seal

asuv elamu, mille kohta on avatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnas Lääne-Viru

kinnistusjaoskonnas registriosa number xxxx, ja kohustada I T’it vabastama kinnistu kümne

päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, sealhulgas kulutused esindusele.

Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid –

abieluvaraleping ja avaldus, kinnisturegistri väljavõte, kohtuotsus, riigilõivu tasumise

dokument.

II. Kostja kirjalik v

II. Kostja kirjalik vastus.

astus.

Kostja 16.01.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagile teatab, et ta pole

kunagi soovinud K T’iga abielu lahutada ega ole nõus ka esitatud hagiga vara väljanõudmiseks

võõrast ebaseaduslikust valdusest, sest on xxxx elanud palju aastaid, alaliselt ja pidevalt

alates 2000.a. Enne seda elati alaliselt 3-toalises korteris xxxx, mis enne abiellumist K T’iga

kuulus kostjale, aga vahel ka xxxx majas. Pärast xxxx majja elama asumist on see olnud nii

pere kui ka kostja ainsaks koduks. Kostjale kuulunud korter, mis muutus ühisvaraks pärast

kortermaja aluse maa erastamist xxxx, sai müüdud vahetult peale abieluvara lepingu

koostamist 255 000 krooni eest. See raha on kulunud perele, sh. ka xxxx maja ülalpidamisele.

Ka korteriomand xxxx, kus praegu elab alaliselt K T’i ema M. R hooldatav Ü T, oli eelnevalt

poolte ühisvara. xxxx kahetoalises korteris teostas kostja pärast selle ostmist täisremondi,

vahetas välja WC ja vannitoa ning köögi sisustuse. xxxx majas on kostja täielikult välja

vahetanud kõik aknad kahel korrusel, välisukse, paigaldanud elektrilise garaažiukse ja

tasunud selle eest ise. Lisaks on kostja nende aastate jooksul oma pere koduks peetud

majapidamisse soetanud lugematu arv asju nagu saunauksed, boilerid, kõnniteeplaadid, SAT

TV paigaldamine, prügikonteinerid, küttekoormad ja palju muud, mille kohta pole paraku

kogutud tšekke ja kviitungeid, pealegi paljude asjade ja remonttööde eest on tasutud

sularahas. On väiklane hakata seda tõendama tunnistajate ütlustega olukorras, kus kostja on

alati oma peret ja kodu pidanud tähtsaks ja alati andnud kõik, mis on. Ja seda pole olnud

vähe ehk sajad tuhanded kroonid.

Kostja selgitab, et on tõesti kirjutatud xxxx, aga see oli seotud 2005.a. kohalike

valimistega ja kuulumisega sealsesse vallavolikogusse, kuid reaalselt on kostja alati elanud

xxxx. Virumaa Pensioniameti Virumaa arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega on kostjale

alates 22.04.2008.a. määratud 50% töövõime kaotust seoses kroonilise astmaga. Kostja

viimane töökoht turvafirmas xxxx on seoses kahe firma liitmisega kadunud ning alates

28.11.2008.a. on kostja võetud töötuna arvele Tööturuameti Lääne-Virumaa osakonnas. Kostjal

ei ole kusagile kolida ja ka kostja tervis ei lubagi igal pool elada. Kostja leiab, et on aastate

jooksul teinud vähemalt niipalju, et vääriks elamist xxxx elamus. Võimaluste piires osaleks ta

aga alati majapidamises. Hagejaga ühised pojad, 15-aastane K ja 12-aastane I, ei soovi

kumbki, et isa elaks neist lahus, ja selle on nad selgelt välja öelnud. Ka kostja ise soovib

igapäevaselt osaleda laste kasvatamises ning tegeleda oma poegadega. Kostja on kindel, et nad

suudaksid elada K T’iga ühe katuse all, see oleks ka poegade seisukoht ja tahtmine, ning asi

oleks võimalik lahendada ka omavahel kokkuleppel, vajadusel kompromissidega, positiivselt.

III.

III. III. Hageja kirjalik arvamus kostja vastusele.

ageja kirjalik arvamus kostja vastusele.

Hageja oma kirjalikus arvamuses kostja vastusele leiab, et kostja ei ole kulutusi oma

perele, sh ka hagejale kuuluva kinnistu ülalpidamisele, tõendanud. Juhul kui hagejale

kuuluval kinnistul asuvad kostjale kuuluvad esemed, mida on kostjal võimalik ära viia

kinnisasja kahjustamata, siis ei ole hageja kunagi teinud kostjale takistusi nende ära

viimiseks. Reaalselt on kinnistuga seotud kulutused tasunud hageja, seejuures kõik

elektrikulud Eesti Energia AS poolt väljastatud arvete alusel, samuti arved Rakvere Vesi AS-

le. Kostja töövõime osaline kaotus ning samuti töötuna arvele võtmine ei saa olla põhjuseks,

miks hageja ei saa realiseerida oma õigust nõuda oma vara välja võõrast ebaseaduslikust

valdusest. Kostjal on olemas sissekirjutus xxxx, kuhu ta saab elama asuda. Kostja ema E T

elab üksinda xxxx asuvas elamus. Samuti kuulub kostja emale maakodu xxxx, kus tegemist on

hoonestatud kinnistuga ja kus kostja soovi korral saab samuti elada. Kostja igapäevaselt oma

laste K ja I kasvatamises reaalselt ei osale. Kostja temale kohtuotsusega pandud kohustust

maksta elatusraha ei täida. Sotsiaaltöötaja Heli Vahter'i hinnangul on ema ja laste

omavaheline läbisaamine hea ja lähedane. Isaga on suhted pingestatud, kuna isa liigtarvitab

alkoholi ning on muutunud viimasel ajal vägivaldseks. Sotsiaaltöötaja hinnangul vajab laps

rahulikumat elukeskkonda ning hindab pere stressitaseme väga kõrgeks. Hageja on

stressirohke elu tõttu kostjaga korduvalt pöördunud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi

osakonna poole emotsionaalse toe ja nõustamise saamiseks. Samadel põhjustel on hageja ise

käinud korduvalt ja viinud ka lapse I T'i xxxx juurde. Hageja soovib endale ja oma lastele

rahulikku ja turvalist elu, et tema ega lapsed ei peaks kannatama kostja alkoholi

liigtarvitamisest tulenevat vaimset ja füüsilist vägivalda. Hageja on pöördunud ka Ida

Politseiprefektuuri poole, kuna kostja on olnud vägivaldne. Kuna hagejaga koos elab ka tema

ema M R, kes igapäevaselt on elanud koos kostjaga, koostas M.R 16.02.2009.a. notariaalselt

kinnitatud teatise, kus on välja toodud tema poolt vahetult kogetu ja mis muuhulgas välistab

käesolevas hagis kokkuleppe sõlmimise. Kujunenud olukorras on hageja soov, et kostja

vabastaks hagejale kuuluva kinnistu ja sellel paikneva elamu oma ebaseaduslikust valdusest,

kuna pole võimalik, et kostja jätkuvalt valdaks hagejale kuuluvat vara ja elaks hagejaga

samas elukohas. Juhul, kui kostja soovib laste kasvatamisel osaleda, ei tee hageja selleks talle

takistusi, kuid see ei saa toimuda hagejale kuuluval kinnistul ja seal asuvas elamus.

IV. Maak

Maak

Maakohtu

ohtu

ohtu otsuse põhjendused.

otsuse põhjendused.

Kohus 03.03.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele

täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 06.04.2009.a.

Hageja antud tähtajas täiendavalt midagi ei esitanud. Kostja 06.04.2009.a. kohtule saabunud

kirjalikus vastus-selgituses teatab, et, olles tutvunud ka hageja arvamusega koos lisadega,

jääb täielikult oma esialgse vastuse juurde (kiri Viru Maakohtule 14.01.2009.a.), kuid püüab

ilma liigsete emotsioonideta täiendavalt selgitada veel mõningasi asjaolusid. Kostja ei saa igal

pool elada, sest kroonilise astma ja ka tugevaid hingamishäireid põhjustavate allergiahoogude

tõttu ei ole see võimalik. xxxx või maal viibides on kostja sunnitud kogu aeg normaalse

enesetunde säilitamiseks tarvitama inhalaator-ravimeid. Kostja ema maakodu xxxx ei ole aga

elamiskõlblik, küttekolded on seal täielikult amortiseerunud. Seega pole kostjal teist kodu kui

xxxx ja tal pole kusagile minna. Hageja ei ole üksi oma vahenditega majapidamist

korraldanud. Kostja maksab aastaid regulaarselt ainuisikuliselt prügivedu, Viasat TV-d, osa

tellitud ajakirjandust, annab igapäevaselt poegadele taskuraha, on aastate jooksul tellinud

vajalikke töömehi ja neile maksnud, osalenud poegade I ja K kasvatamises nende sünnist

saati. Sotsiaaltöötaja pole kostjaga kunagi ühendust võtnud ega avaldanud soovi vestelda ja

selgitusi küsida, ta pole külastanud kodu ega tutvunud olukorraga kohapeal, ei ole kutsunud

kostjat koos perega sotsiaaltöötaja juurde. Kostja ei ole krooniline alkohoolik. Pikki aastaid

igapäevaselt autoroolis istumine ja aastaid töötamine ametikohtadel, mis nõuavad selget pead

ja mõistust, mõtlemist ning reageerimist, alkoholi tarvitamist ei võimalda. Lastele õpetas

ujumist ja õpetab keeli kostja. Vaatamata noorusele juhivad mõlemad poisid hästi autot,

lastele on tehtud korduvad puhkusereisid ja puhkused üüritud suvilas perega nii Eestis kui

välismaal, ühiselt käiakse ujumas ja bowlingut mängimas, ühiselt käiakse kalal ja

lahendatakse ristsõnu. Igapäevaselt tehakse noorema pojaga õppetükke, treenitakse inglise ja

vene keelt. Poegadele on püütud kõike võimaldada, 13- ja 16-aastast last ei osta ära „toidu ja

maiustustega". Lastele on igapäevaselt kindlustatud piisav taskuraha, ostetud riietusesemeid,

jalanõusid, asju ning toodud igapäevaselt koju toitu, vahel käiakse ka väljas söömas, vajadusel

ja võimalusel sõidutatud kooli ja koolist koju. Juba 2008.a. jaanuaris lubas M.R teha kõik, et

pooled lahku läheks ja kostja majast välja tõstetaks. M R ei ela ise vastavalt oma

sissekirjutusele xxxx ega ka koos oma hooldatava Ü T'ga xxxx asuva maja korteris, vaid tütre

juures, kus oma valetamiste ja vassimiste ning laimamistega sekkub teiste pereellu,

kamandab oma tütart. Nagu ta varaliselt „tegi paljaks" invaliid Ü T, tegi ta sama ka oma tütre

pere ja eludega. Peale näitlejaande tundub teda õnnistatud olevat ka suurepärase kirjaandega.

Kõik, kes tunnevad M.R, teavad ka seda, kellest on saanud alguse see abielulahutus, elatise

nõuded ja väljatõstmine xxxx majast. Ja neid inimesi ei ole vähe. Kostja palub teha kohtul

õiglane otsus ja võttes arvesse kõike asjaolusid, mitte rahuldada hagi kostja väljatõstmiseks

xxxx, kus on kostja ainuke kodu. Oma peresiseselt on aga pooltel suhted võimalik lahendada

ka teisiti.

Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja

dokumentaalsed tõendid, tuvastas, et hagi on lubatud, õiguslikult põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Hageja on esitanud omandi kaitseks vindikatsioonihagi. AÕS § 80 lg. 1 järgi on

omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on

suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest

oma valdusse. Vaidlust pole selles, et xxxx asuva kinnistu omanik on K T, kelle lahusvaraks

viidatud kinnistu on poolte 28.01.2003.a. sõlmitud abieluvaralepingu alusel. Selle lepingu

muutmise lepingut, muusugust abieluvaralepingut ega valdust põhistavat kokkulepet ei ole

kohtule esitatud. AÕS § 82 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab

temale kuuluvat asja. Vaidlust selles, et kostja valdab hagejale kuuluvat kinnisasja, pole.

Kostja on korduvalt kinnitanud, et xxxx on tema kodu ja ta on elanud ja elab seal alaliselt.

TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. AÕS § 83

lg. 1 valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.

Seega pidi kostja nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole asja omanik või et asja

omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel.

Kostja seda teinud ei ole. Kostja vastuväited, et hageja omandis olev elamu on tema ainuke

elukoht, et kostja tegeleb poegade kasvatamisega ja et lapsed soovivad, et isa elaks nendega,

samuti kostja ja tema endise abikaasa ema omavahelised suhted, ei ole asjakohased ega ole

hagi rahuldamata jätmise aluseks. On olnud abikaasade ühine tahe kinnitada 2003.a.

notariaalselt vaidlusaluse kinnistu olemist hageja lahusvaraks ja järelikult on kostjal olnud

piisavalt aega leida endale muu, oma tervisele sobiv elukoht, kus elada, ning need rahalised

vahendid, mida ta väidetavalt on panustanud hageja omandis oleva kinnistu parendamisse,

soovi korral panustada oma elamistingimuste parendamisse mujal. Poolte abielu on lahutatud

ja kostjalt on laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatis. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) ei

sätesta abikaasade, endiste abikaasade ja laste koos elamise kohustust, küll aga sätestab PKS

§ 50 vanema õiguse ja kohustuse oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning PKS § 60 ka

vanema kohustuse last ülal pidada. PKS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad

nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumise korral lahendab vaidluse

vanema nõudel kohus. PKS § 52 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega

suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Seega

ei takista kostja mujale elama asumine täita tal oma vanemakohustusi.

Kuna kostja valdab hageja omandit ilma mis tahes õigusliku aluseta, hageja ei pea hagi

rahuldamiseks tõendama, et kostja valdus on ebaseaduslik, siis on põhjendatud hagi

rahuldada.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne

riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 19 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 162 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt

pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus kohaldas AÕS § 80 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 230, § 441 lg. 1, §

442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sira Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 12. juunil 2010. a

12. juunil 2010. a

12. juunil 2010. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Nooremreferent

Lea Herne

2-08-82988/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text