2-09-8187/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-8187

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2009.a Haapsalu Tsiviilasja number 2-09-8187 Tsiviilasi Lihula valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus alaealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Lihula vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja Marika Truumure Asjast puudutatud isikud:C. S., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere, C. S. RESOLUTSIOON Rahuldada Lihula valla avaldus. Määrata alaealise C. S. (sünd. *, isikukood * eluk.*) eestkostjaks C. S. (sünd. *, *, eluk*) kuni alaealise täisealiseks saamiseni. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest, lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest ning on õigustatud ajama kõiki eestkostetava asju. Eestkostetav alaealine võib eestkostja nõusolekuta teha tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud tehinguid (mitmepoolsed tehinguid, millest eestkostetavale ei teki otseseid tsiviilkohustusi või mille ta täitis vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks eestkostja, lapse lähisugulane, vanavanem või eestkostja nõusolekul muu isik). Menetluskulude jaotus Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks ja kuludeks Pärnu Maakohtus C. S. esindamisel käesolevas tsiviilasjas kokku 1734.60 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend neli) krooni ja 60 (kuuskümmend) senti, ja mõista see välja vandeadvokaadi vanemabi

Peep Rajavere’le, OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo, asuk. Karja 20, Haapsalu linn. Nimetatud summa ei kuulu hüvitamisele riigi õigusabi saanud isiku poolt. Muud menetluskulud jätta riigi kanda. Saata käesolev määrus teadmiseks OÜ-le Andres Rüütli Advokaadibüroo ja Eesti Advokatuuri Juhatusele. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib menetlusosaline (k.a eestkostetav), aga ka eestkostetava sugulane esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Sisulised asjaolud, esitatud väited ja tõendid

Avaldaja Lihula vald esitas kohtule 27.02.2009.a avalduse, milles palus määrata eestkostja alaealisele C. S. (sünd. *). Alaealise ema M. S. on surnud 11.01.2009 (surmatunnistus tl 21). Alaealise lapse isaks on sünnitunnistusel märgitud E. S., kelle kohta rahvastikuregistris andmed puuduvad. Perekonnaseaduse(PkS) § 43 lg 1 kohaselt ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluste kohaselt. Peale

M. S. surma asus C. S. elama oma venna C. S. juurde. C. S. elab koos oma perega Taebla vallas. C. S. on kinnitanud kirjalikult oma nõusolekut hakata C. S. eestkostjaks (tl 13). Samuti on C. S. kinnitanud kirjalikult, et soovib elada oma venna peres ja soovib, et vend on tema eestkostjaks (tl 14). Arsti arvamuste kohaselt (tl 16 ja 17) ei ole tervislikke takistusi eestkosteks. Avaldaja on eestkosteasutusena seisukohal, et C. S. on sobiv isik eestkostjaks ning alaealine vajab asjaajamiseks ja oma huvide kaitseks eestkostet. Kohus kuulas ära nii avaldaja esindaja, alaealise, tema venna, Taebla Valla ja alaealise esindaja suulise arvamuse. Vastuväiteid avaldusele ei esitatud.

Kohtu seisukohad

Tulenevalt perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PkS § 92 lg 2 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.. Sellise eestkoste seadmise ja eestkostja isiku või asutuse määramise õigus on kohtul, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja 56. peatüki 2. jaos sätestatust.

Kohus on seisukohal, et Lihula valla esitatud avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest ning ärakuulamistel selgunust tulenevalt on leidnud tuvastamist PkS § 92 lõikes 2 nimetatud asjaolu – alaealise vanem on surnud ja ta vajab eestkostet. Kuni ema M. S. surmani elas C. S. koos emaga. Peale ema surma asus C. elama oma venna C. S. perekonda. C. S. elukaaslane K. B. on kirjalikult kinnitanud, et toetab igati C. S. kasvamist nende peres. Alaealine ise, kes on oma vanusest tulenevalt (15-aastane) juba piisavalt väljakujunenud otsustusvõimega suutis kohtu poolt ärakuulamisel veenvalt väljendada oma seisukohta, toetas avaldust ning leidis, et venna määramine eestkostjaks on mõistlik. Seega tuleb Lihula valla avaldus rahuldada ning määrata C. S. eestkostjaks tema vend C. S. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 557 lg 2 kohaselt tuleb alaealisele eestkostja seadmise määruses lisaks eestkostetava (p 1) ja eestkostja (p 2) isikule märkida ka eestkostja ülesanded (p 3) ning kas ja milliseid tehinguid või alaealine teha eestkostja nõusolekuta (p 4). Kohus nõustub avaldajaga ja asjast puudutatud isikutega ning määrab need vastavalt PkS § 98 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 3 sätetele. TsÜS § 11 lg 3 p 2 kohaselt piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eeltoodud sättest tuleneb üheselt, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing jääb kehtima kui tehing on täidetud vahenditega, mis on piiratud teovõimega isikule antud vabaks kasutamiseks. Kohus ei saa käesoleval ajal hinnata, milliste vahendite arvelt (kas need on talle antud vabaks kasutamiseks - see on igakordne fakti hindamise küsimus) alaealine teeb tulevikus tehinguid ja seetõttu jätab kohus rahuldamata C. S. esindaja taotluse piirata C. S. vallasasjadega tehtavaid tehinguid.

Menetluskulud. TsMS § 173 kohaselt peab asja menetlenud kohus esitama menetlus lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. TsMS § 172 lg 3 lubab hagita perekonnaasjades menetluskulud jätta osaliselt või täielikult riigi kanda. Kohus leiab, et sellises menetluses on õiglane jätta menetluskulud riigi kanda. Eestkostja (kes peaks lapse kui isiku, kelle huvides lahend tehakse, eest kandma menetluskulud) sissetulekut on otstarbekam eestkostetava huvides kasutada. Teadaolevalt ei ole ka antud menetluses muid menetluskulusid peale riigi õigusabi tasu. Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluses esitatud summad on kooskõlas riigi õigusabi seaduse (RÕAS) ja selle alusel vastuvõetud justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr

2 („Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja kord“) tooduga ning kohtumenetluseks kulunud ajaga. Esindaja taotletud tasu ja kulutused tuleb RÕAS § 23 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Ruth Sild

Kohtunik