3-07-1551/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1551 Haldusasi Rene Vainiku kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, millega kaebaja paigutati 1. augustil 2007. a kartserisse kandma Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 1410-dm määratud distsiplinaarkaristust Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Rene Vainik Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus Rene Vainiku apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2008. a otsus Asja läbivaatamise kuupäev

9. aprill 2009. a

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. mai 2009. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg

2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 6. septembri 2006. a määrusega kriminaalasjas nr 06730000233 vahistati Murru Vanglas vangistuskaristust kandev Rene Vainik. Määruses leiti, et eeluurimise huvides tuleb Rene Vainik üle viia rangemale kinnipidamisrežiimile, sest isik võib toime panna uusi kuritegusid. Rene Vainik viibis seejärel erinevates kinnipidamisasutustes. Tõkend – vahistamine – tühistati 1. veebruaril 2007. a.

3-07-1551 2(5)

Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 1410-dm karistati Rene Vainikut kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks selle eest, et 4. septembril 2006. a kell 07.00 hoidis ta enda juures keelatud esemeid (mobiiltelefon koos SIM-kaardi ja akulaadijaga ning nuga), mis leiti Kaitsepolitseiameti teostatud läbiotsimisel tema kambrist.

Alates 1. detsembrist 2006. a viibis Rene Vainik Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla paigutas 1. augustil 2007. a Rene Vainiku kartserisse kandma Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 1410-dm määratud distsiplinaarkaristust.

2. Rene Vainiku 10. augustil 2007. a esitatud kaebuse alusel tunnistati Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1612 Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkiri nr 1410-dm õigusvastaseks. Kohus leidis, et käskkirjaga rikuti distsiplinaarkaristuse mõistliku aja jooksul määramise nõuet. Otsus on jõustunud.

3. Rene Vainik esitas 2. augustil 2007. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada tema kartserisse paigutamine õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale distsiplinaarkaristus ajal, mil ta oli vahistatu staatuses. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 101 lg-le 3 ei täideta vahistatule määratud distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega on lubamatu pöörata karistust täitmisele 7 kuud pärast selle määramist.

4. Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

1) Kuigi kaebuse algne taotlus oli käsitatav kaebusena kartserisse paigutamise keelamiseks, tuleb, arvestades menetluse käigus muutunud asjaolusid – kaebuse esitaja kandis distsiplinaarkaristuse ära - ja kaebuse esitaja tahet, kes kinnitas 25. veebruari 2008. a kohtuistungil soovi jääda tuvastamisnõude juurde, et esitada hiljem kahju hüvitamise nõue, kaebust menetleda tuvastamistaotlusena. Kohtu hinnangul on kaebuse esitajal HKMS § 7 lg 1 mõttes põhjendatud huvi kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks;

2) Kaebuse esitaja väide, et Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410-dm ei tohtinud täitmisele pöörata hiljem kui üks kuu pärast karistuse määramist, on väär. VangS §

101 lg 3 tulenev ühekuuline tähtaeg on vahistatu suhtes kehtiv erand VangS § 65 lõikest 6 sätestatud reeglist, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. 29. detsembri 2006. a käskkirjast nr 1410-dm nähtuvalt määrati distsiplinaarkaristus Rene Vainikule kui kinnipeetavale. Vanglas vangistust kandva süüdimõistetu (s.o kinnipeetava) vahistamine ei katkesta iseenesest karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel ja kinnipeetava vahistamine ei vabasta täitevvõimu ega süüdimõistetut kohustusest täita kohtuotsust, millega mõisteti isikule vangistus. Süüdimõistetu vahistamise korral on tegemist kinnipeetavaga, kes on üle viidud rangemale kinnipidamisrežiimile ning kelle suhtes laienevad kinnipeetava kohta käivad vangistusseaduse sätted, kui vahistatu kohta käivad sätted ei näinud ette rohkem piiranguid. Kinnipeetava Rene Vainiku vahistamise eesmärk oli tema kinnipidamisrežiimi karmistamine, mitte leevendamine ega temale soodustuste andmine võrreldes kinnipeetava suhtes kehtiva režiimiga. Järelikult oli Rene Vainiku suhtes Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410-dm täitmisele pööramisel kohaldatav VangS § 65 lõikest 6 tulenev kaheksakuuline tähtaeg, mis polnud 1. augustil 2007. a veel möödunud. Ka Tallinna Ringkonnakohtu käesolevas asjas 29. augustil 2007. a tehtud määrus sisaldab seisukohta, et kinnipeetava vahistamine uue kahtlustuse järgi ei katkesta karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning vahistamise korral ko-

3-07-1551 3(5) halduvad süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristuse täideviimisele kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist käsitlevad VangS sätted (§-d 63-651). Samuti on vahistatud kinnipeetava õiguslikku seisundit käsitletud Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2007. a jõustunud otsuses nr 3-07-109. Seega ei oma tähendust asjaolu, et distsiplinaarkaristus määrati kaebajale ajal, mil tema suhtes oli kohaldatud tõkendina vahistamine kahtlustatuna vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos;

3) Kinnipeetava paigutamine kartserisse seaduses sätestatud maksimumtähtaja lõpus ei pruugi alati olla õiguspärane. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Samas ei ole käesolevas haldusasjas tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada õigusvastaseks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist ca 7 kuud pärast selle määramist. Kaebuse esitaja kinnitas, et ei saa väita ega tõendada, et vangla venitas tahtlikult karistuse täitmisele pööramisega, samuti pole tuvastatud, et kaebaja pidas karistuse täitmisele pööramise viivitust õigusvastaseks ja oleks taotlenud enda kohest kartserisse paigutamist VangS § 65 lg 1 alusel. Vangla esindaja põhistas asjaolusid, mis tingisid karistuse hilisema täitmisele pööramise (esialgu remont vangla kartserites, hiljem selliste isikute kartseris viibimine, kellega kaebajal ei tohtinud käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu olla kontakte, õigusliku hinnangu kujundamise vajadus vahistatud kinnipeetava suhtes kehtiva vangistusrežiimi osas, kartserikambrite üldine hõivatus jne). Kartserisse paigutamise viibimine nendel asjaoludel pole ilmselgelt ebamõistlik ega saanud rikkuda kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Rene Vainiku apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu 17. märtsi 2008. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Põhjendused:

1) Kuna apellandi suhtes kehtis 6. septembrist 2006. a kuni 6. veebruarini 2007. a tõkendina vahistamine, tuli temale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel kohaldada VangS §

101 lg-t 3, mitte § 65 lg-t 6;

2) Kohus ei põhjendanud apellandi väidetega mittenõustumist. Vastustaja väide, et remondi tõttu ei olnud võimalik isikuid kartserisse paigutada, ei ole tõsiseltvõetav. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt kestis remont kartseris vaid 8 päeva, 20. veebruarist kuni 28. veebruarini 2007. a;

3) Apellant juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1612 tunnistati Murru Vangla direktori käskkiri nr 1410-dm õigusvastaseks.

6. Tallinna Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega. Vastustaja viitas ka Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-84-07 vahistatud kinnipeetavale kohaldatava õigusliku režiimi osas. Vastustaja märkis, et vaatamata halduskohtu 9. aprilli 2008. a otsusele nr 3-07-1612, kehtis käskkiri nr 1410-dm kaebuse esitaja kartserisse paigutamise ajal, mistõttu seda käskkirja tuli järgida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt peab kaebuse esitaja enda kartserisse paigutamist õigusvastaseks järgmistel põhjustel: 1) käskkiri, millega määratud distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kaebuse esitaja kartserisse paigutati, on kohtuotsusega tunnistatud õigusvastaseks; 2) kaebuse esitaja vahistamise tõttu laienes temale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisele VangS §

3-07-1551 4(5)

101 lg-s 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg, mis lasti mööda; 3) isegi kui karistuse täitmisele pööramine toimus tähtaja jooksul, viivitati sellega põhjendamatult.

8. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik kehtiv haldusakt. Sama seaduse § 61 ei nimeta haldusakti kehtivuse eeldusena haldusakti õiguspärasust. Haldusakti õigusvastasus võib haldusakti kehtivust mõjutada ainult juhtudel, mil ta sama seaduse § 63 lg 2 kohaselt tingib selle haldusakti tühisuse. HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tunnuseid Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirjal nr 1410-dm pole. Seega on õige vastustaja väide, et kaebuse esitaja kartserisse paigutamise ajal see haldusakt kehtis.

Ka õigusteoreetilises kirjanduses valitseb seisukoht, et HMS § 60 lg-st 1 ja §-st 63 saab üheselt järeldada, et reeglina haldusakt kehtib ja on siduv sõltumata selle õigusvastasusest, sh vastuolust põhiseadusega (vt Ivo Pilving. Haldusakti siduvus. Uurimus kehtiva haldusakti õiguslikust tähendusest rõhuasetusega avalik-õiguslikel lubadel. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, lk 65 jj.) Ringkonnakohus osundab, et ka asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 1 kohaselt on haldusakti täitmiseks sunnivahendi rakendamise eelduseks haldusakti kehtivus, mitte õiguspärasus.

9. Haldusakti siduvus tähendab haldusakti kohustuslikkust haldusakti resolutiivosaga lahendatud küsimuses. Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 1410-dm reguleeriti küsimus, kas ja milline distsiplinaarkaristus kaebuse esitajale käskkirjas kirjeldatud süüteo eest määrata. Kuni see regulatsioon kehtib, ei saa käskkirja täitmist vaidlustada väitega, et distsiplinaarkaristus määrati ebaõigesti, sh selleks ettenähtud tähtaega rikkudes.

10. Haldusakti kehtivust haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda. Seega ei mõjuta 29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410-dm täitmise õiguspärasust asjaolu, et halduskohtu 9. aprilli 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1612 tuvastati käskkirja õigusvastasus.

Eeltoodu ei võta kaebuse esitajalt õigust taotleda Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 1410-dm kui õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eelduseks on riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kahju tekitanud haldusakti õigusvastasus, mitte selle haldusakti kehtivuse lõppemine.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebuse esitajale käskkirjaga nr 1410- dm määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise tähtaega reguleeris VangS § 65 lg 6, mitte § 101 lg 3, ning vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 seda seisukohta rohkem ei põhjenda. Järelikult ei ületatud kaebuse esitaja kartserisse paigutamisel käskkirjaga nr 1410-dm määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisele seadusest tulenevat 8-kuulist tähtaega.

10. VangS § 65 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui vangla direktori otsusega ei ole distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist edasi lükatud, tuleks distsiplinaarkaristus pöörata täitmisele kohe. Selle nõude rikkumine ei tähenda aga distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise õigusvastasust. Alust tunnistada distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine õigusvastaseks on juhul, kui selle toimingu õiguspäraseks alternatiiviks oleks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramata jätmine. Asjaolust, et distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisega on põhjendamatult viivitatud, ei saa aga järeldada seda, et distsiplinaarkaristust ei tuleks täitmisele pöörata. Distsiplinaarkaristuse täideviimise poolt kõneleb oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Kui pole mõjuvat põhjust arvata, et distsiplinaarkaristuse on kaotanud oma eesmärgi, oleks vangla poolt distsiplinaarkaristuse mõjuvate põhjusteta täitmisele pööramata jätmine tõsisem rikkumine kui täitmisele pööramisega viivitamine. Käesoleval juhul ei ole kohtul alust arvata, nagu oleks Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410-dm täitmine kaebuse esitaja kartserisse paigutamise ajaks muutunud eesmärgipäratuks. Märkida võib

3-07-1551 5(5) veel seda, et distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise tähtaja jooksul ei saa karistataval üldjuhul tekkida põhjendatud ootust, et karistust täide ei viida.

11. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi pole menetlusosalised esitanud.

Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus