3-07-2255/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2255 Haldusasi AS Novoloto kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.10.2007 korralduse nr 685 tühistamiseks ja hasartmängukoha avamise taotluse läbivaatamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Novoloto, esindaja adv Andres Past Vastustaja – Pärnu Linnavalitusus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Novoloto apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 otsus Asja läbivaatamine

9. aprill 2009

RESOLUTSIOON

Jätta AS Novoloto apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.05.2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Novoloto tegevusalaks on hasartmängude korraldamine. AS Hermes Pärnu andis 01.06.2006 AS-le Novoloto üürile Pärnus, Riia mnt 74 asuva ärihoone I korrusel asuvad ruumid üldpinnaga 324 m2 kasutamiseks kasiino ja baari ruumidena tähtajaga 10 aastat. Riia mnt 74 hoone kasutusotstarve riikliku ehitisregistri järgi on muu kaubandushoone või kauplus, toidukauplus, iluja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu nt juuksuritöökoda, solaarium ja saun, restoran, muu toitlustushoone, telekommunikatsioonivõrgu hoone.

3-07-2255

2(8)

2. AS Hermes Pärnu esitas 24.11.2006 Pärnu Linnavalitsusele taotluse hoones asuvate ruumide kasutusotstarbe muutmiseks – tantsusaal, diskoteek, kasiino. Linnavalitsuse komisjon arutas 22.12.2006 AS Hermes Pärnu taotlust ja planeerimisosakonna 09.01.2007 kirjaga nr 14-2/7915-2 teatati, et eeslinna elurajooni keskus ei ole sobilik asukoht kasiinole.

AS Hermes Pärnu esitas 26.02.2007 Pärnu Linnavalitsusele teistkordse taotluse Riia mnt 74 I korruse kasutusotstarbe osaliseks muutmiseks – tantsusaal, diskoteek, kasiino. Linnavalitsuse komisjoni 14.03.2007 arutelul viibis ka AS Novoloto esindaja, kes esitas oma seisukohad ja vastuväited linnavalitsuse 09.01.2007 kirjas nr 14-2/7915-2 toodud seisukohtadele. Linnavalitsuse planeerimisosakonna 19.04.2007 vastuses nr 9-9/3116 teatati, et hoone kasutusotstarbe muutmise taotlust ei rahuldata, kuna eeslinna elurajooni keskus ei ole sobilik asukoht kasiinole. Samasisuline kiri saadeti teadmiseks ka AS-le Novoloto.

3. AS Novoloto esitas 03.08.2007 Pärnu Linnavalitsusele taotluse lubada avada Riia mnt 74 I korruse ruumides hasartmängukoht.

Pärnu Linnavalitsuse 06.09.2007 kirjaga nr 14-12/6680 anti AS-le Novoloto võimalus hiljemalt 18.09.2007 esitada vastuväited ja arvamus linnavalitsuse seisukohtadele, millega kavatsetakse keelduda nõusoleku andmisest. AS Novoloto ei vastanud kirjale.

4. Pärnu Linnavalitsuse 01.10.2007 korraldusega nr 685 otsustati mitte nõustuda AS Novoloto hasartmängukoha avamisega aadressil Riia mnt 74. Korralduse põhjenduste kohaselt ei sobi taotletud hoone oma asukoha poolest hasartmängude korraldamiseks: 1) Hasartmänguseaduse (HasMS) § 7 lg 3 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon andis linnavalitsusele õiguse takistada mängukohtade avamist piirkondades, kus nende tegevus ei ole soovitav. Linnavalitsusel kui kohaliku elu korraldajal on kohustus hoolitseda selle eest, et riskigruppidesse kuuluvate isikute ring oleks võimalikult väike, samuti, et riskigruppidesse kuuluvate isikute hasartmängusõltuvus ei muutuks patoloogiliseks sõltuvuseks ja et ei kannataks sõltlaste lähedased ega muud kolmandad isikud, kelle suhtes võidaks toime panna varavõi isikuvastaseid väärvõi kuritegusid; 2) Turu-uuringute AS poolt 2005. aastal läbiviidud uuringust „Elanikkonna kokkupuude hasartja õnnemängudega“ ja Faktum uuringukeskuse poolt 2004. aasta septembris läbiviidud uuringust järeldub, et hasartmängusõltuvus Eestis on suure ühiskondliku tähtsusega probleem, mille leviku piiramine on vajalik. Mängusõltuvusse langemise eest tuleb kaitsta hasartmängudele emotsionaalselt vastuvõtlikumaid ja täielikult väljakujunemata väärtushinnangutega isikuid. Uuringus on esitatud andmed, et Eestis ähvardab oht patoloogiliseks mängijaks kujuneda 23 600 – 39 200 inimest. Probleemsusega riskigruppidesse kuulumine on Turuuuringute AS uuringu andmetel keskmisest tõenäolisem, kui ollakse õpilane või oskusja lihttööline (sotsiaalselt vähemkindlustatud ühiskonnagrupid), mida madalam on haridustase, mida noorem ollakse ja kui elatakse suurlinnades. Patoloogilise hasartmängimise alla kannatavad inimesed riskivad töökohaga, võtavad suuri võlgu ning raha saamiseks rikuvad seadust või väldivad võlgade maksmist; 3) Planeeritav mängusaal hakkaks paiknema eeslinna elamurajooni keskuses, mis asub tiheda liiklusega Riia maantee ääres. Piirkonnas on välja kujunenud tihe sotsiaalne infrastruktuur – läheduses asuvad kauplused, sh odavkaubandusele orienteeritud toiduja esmatarbekaupade kauplus, lasteaed, munitsipaalelamud, erivajadusega inimeste rehabilitatsioonikeskus ja nn hruštšovka-tüüpi korterelamud, kuhu on oma elukoha soetanud peamiselt sotsiaalselt vähemkindlustatud isikud, kes võivad kuuluda hasartmängusõltlaste riskigruppi. Kell 10.00 –

02.00 avatud ja kodu lähedal asuv kasiino ahvatleb särava ja pilkupüüdva reklaamiga.

3-07-2255

3(8) Kergesti kättesaadav meelelahutus võib avaldada halba mõju eriti noortele inimestele, kes on emotsionaalselt vastuvõtlikumad ja kellel ei ole veel täielikult välja kujunenud väärtushinnangud. Hasartmängukohtade paiknemine piirkondades, kus nad on hästi kättesaadavad mängusõltuvusele enam vastuvõtlikele isikutele, on mängusõltuvuse leviku seisukohast üks suuremaid ohutegureid sõltuvuse tekkeks ja süvenemiseks. Patoloogilisel mänguhasardil on sarnasusi narkootikumija alkoholisõltuvusega. Mängukoha avamine ebasobivas piirkonnas võib raskendada ka sõltuvusse langenud isikute vabanemist sõltuvusest, samuti hasartmängusõltuvusest vabanenud isikute hoidumist selle taastekkest.

Ettevõtjal on võimalik tegutseda mujal Pärnu linnas, kus elanikel ei ole nii suurt ohtu sattuda mängusõltuvusse. Hasartmängu tegevuskoht nõuab esinduslikku asukohta ja miljööd, kuna tegu ei ole inimeste esmaste ja hädavajalike vajaduste rahuldamisega, vaid ajaviite ja meelelahutusega. Kasiinode sihtgrupina nähakse eelkõige turisti, kes tuleb Pärnusse puhkama. Planeeritava kasiino sihtgrupiks kujuneksid eelkõige eeslinna elurajooni elanikud, mitte turistid, kuna Riia mnt 74 jääb liiga kaugele südalinnast ja rannast, kus on peamised turismimagnetid;

4) AS Novoloto on võtnud ebamõistlikke riske, investeerides mängusaali väljaehitamisesse enne linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku saamist. Põhjusel, et kuni 31.12.2008 kehtinud HasMS redaktsiooni § 7 lg 3 kohaselt ei taga mängukohale esitatavatele nõuetele vastavate ruumide omand või valdamine õigust korraldada nendes ruumides hasartmänge, peab ettevõtja arvestama riskiga, et ruumide soetamiseks ja parendamiseks tehtud kulutused osutuvad asjatuks. Selliste kulutuste tegemine ei anna eeliseid kohaliku omavalitsuse poolt otsuse langetamisel.

Ärihoone üürilepingu punktis 8.1.7 on sätestatud, et juhul, kui avalikõiguslikud võimuorganid keelduvad kasiino avamiseks vajalike tegevuslubade või kooskõlastuste andmisest või esinevad muud õiguslikku laadi takistused, mis muudavad üürniku majandustegevuse ruumides võimatuks, on üürnikul õigus leping kahekümnepäevase etteteatamisega üles öelda. Osundatud lepingusättes on viidatud kuni 31.12.2008 kehtinud HasMS redaktsiooni § 7 lg-s 3 sätestatud kirjalikule vallavõi linnavalitsuse nõusolekule ja sama seaduse § 12 lg-s 2 sätestatud korraldusloale.

Seega pidid ka kaebaja ja hoone omanik olema teadlikud, et hasartmängukoha tegevuse lubatavuse üle otsustab linnavalitsus HasMS §

7 lg-s 3 sätestatud kirjaliku nõusoleku andmisel ning enne nõusoleku saamist tehtud investeeringud võivad osutuda asjatuks. Pole ka põhjust arvata, et kõik hoones tehtud parendustööd on väärtusetud, kui hoonet ei kasutata hasartmängukohana.

5. AS Novoloto esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada linnavalitsuse 01.10.2007 korralduse ja kohustada Pärnu Linnavalitsust ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest läbi vaatama kaebaja taotluse hasartmängukoha avamiseks Pärnus Riia mnt 74 asuva ärihoone I korrusel. Põhjendused:

1) Vaidlusalune korraldus rikub kaebaja põhiseadusest tulenevat ettevõtlusvabadust. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 45 kuni 55 sätestavad teenuse vaba liikumise põhimõtte. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Kohalikule omavalitsusele ei ole antud õigust keelata hasartmängukoha avamist mistahes linnaosas, sellised piirangud ei tulene põhiseadusest. HasMS § 8 sätestab väga selge ja ammendava loetelu nõuetest mängukohale. Aadressil Riia mnt 74 I korrusel avatavas hasartmängukohas vastab tulevane majandustegevus HasMS §-s 8, 9 ja 10 toodud nõuetele. HasMS § 5 lg-s 1 ja § 8 lg-s 7 sisalduvad piirangud välistavad kasiino ruumides alla 21-aastaste isikute viibimise mistahes ajahetkel. Nimetatud piirangud on tagatud mitmete samas seaduses sätestatud kontrollimist ja vastutusele võtmist sisaldavate sätetega;

3-07-2255

4(8) 2) Mängukoha avamisest keeldumine põhjendusega, et kasiino oleks liiga kaua avatud, ei ole proportsionaalne. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et oleks kaalutletud kasiino lahtiolekuaegade lühendamist vastavalt HasMS § 8 lg-le 8. Reklaami osas saanuks kohalik omavalitsus esitada omapoolsed mõistlikud ettepanekud. Nõustuda ei saa hasartmängude korraldamise võrdlemist narkootikumide ja alkoholi tarbimisega. Sellisel juhul peaks eeslinnas ära keelama ka alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müügi;

3) AS Novoloto haldusmenetlusse nõuetekohane kaasamata jätmine on viinud ebaõige otsuseni. Kaebaja tulnuks kaasata korralduse vastuvõtmisele eelnenud linnavalitsuse tegevusse. Kirjavahetus ja asjaajamine toimus peamiselt AS Hermes Pärnu esindajatega, mitte kaebajaga. Samuti pidanuks arvamuse ja vastuväidete esitamiseks antav tähtaeg olema vähemalt 30 päeva, millega olnuks tagatud menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine (HMS § 40 lg 2). 06.09.2007 kiri, millega linnavalitsus andis vastuväidete ja arvamuste esitamiseks aega kuni 18.09.2007, jõudis kaebaja esindajateni advokaadibüroos Lextal alles 10.09.2007 ning 8-päevane tähtaeg oli liiga lühike sedavõrd mahuka dokumendiga tutvumiseks ja sellele vastulause esitamiseks nagu linnavalitsuse seisukohad 7 lehel. Siin omab tähtsust, et kaebaja on investeerinud Riia mnt 74 objekti 5 032 373 krooni. Täitmata on jäänud ka HMS § 36 lg 1 p-st 3 tulenev selgitamiskohustus – korraldusest ei nähtu, et kaebajalt oleks nõutud tõendite esitamist, millega ta oleks pidanud ja saanud täiendavalt põhjendada mängusaali avamist antud kohas. Need menetlusvead ei võimaldanud haldusorganil vastu võtta õiglast otsust. Vaidlustatud korralduses on ebapiisavalt kajastatud AS Novoloto kaasamist haldusakti andmisele. Nii näiteks puudub korralduses viide AS Novoloto esindajatele teabe andmise kohta 14.03.2007 toimunud linnavalitsuse hasartmängukomisjoni koosolekul otsustatud küsimustest ja ka linnavalitsuse seisukohtadest nimetatud küsimuses.

6. Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

1) Kuni 31.12.2008 kehtinud HasMS § 7 lg-s 3 käsitletud kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine riivab sama seaduse § 18 lg-s 1 kirjeldatud isiku ettevõtlusvabadust. Nõusoleku andmine on vastava vallavõi linnavalitsuse kaalutlusotsustus. Kuni 31.12.2008 kehtinud HasMS § 7 lg 3 eesmärgiks ei ole tagada taotletud asukohas sama seaduse §-des 8, 9 ja 10 nõuetele vastava hasartmängukoha avamine, vaid anda kohalikule omavalitsusele õigus otsustada hasartmängukoha teatud aadressil avamise lubatavuse üle ning vältida hasartmängukoha avamist piirkonnas, kus nende korraldamine võiks enam kahjustada avalikke või kolmandate isikute huve. Nõusoleku mitteandmisel piiratakse kaebaja ettevõtlust üksnes selleks ebasobivas kohas. Taotluse lahendamisel kaalus linnavalitsus nii taotleja kui ka avalikke ja kolmandate isikute põhjendatud huve;

2) Kaevatavas korralduses on analüüsitud kasiino võimalikku mõju elamurajoonile, hinnatud antud asukohas elavate ja seal viibivate isikute riski sattuda mängusõltuvusse. Korralduses toodud viited kasiino reklaamile ja lahtiolekuaegadele on esitatud mängusõltuvuse leviku ja ümbruskonnas elavate isikute huvidele mõju analüüsi kontekstis, mitte iseseisva keeldumise alusena. Asjas kogutud tõendite kohaselt on nõusoleku andmisest keeldumise eesmärgiks takistada kasiino kui sõltuvust tekitava meelelahutuse kättesaadavust elamurajoonis ja vältida potentsiaalseid sotsiaalabi vajavaid isikuid. Seega on korralduse motiivid mängukoha ümbruskonna ja mängusõltuvuse ohtude hindamisel asjakohased ja lubatavad;

3) Linnavalitsus võimaldas enne korralduse andmist AS-l Novoloto esitada vastuväited mõistliku tähtaja jooksul. Seega ei rikutud kaebaja suhtes menetlusosalise ärakuulamise põhimõtet ja vastuväidete esitamiseks anti piisav tähtaeg;

3-07-2255

5(8)

4) Arusaamatuks jääb, mil moel on haldusmenetluse ebapiisav kajastamine kaevatavas korralduses seotud haldusakti õiguspärasusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetest ei tulene nõuet kajastada haldusaktis üksikasjalikult haldusmenetluse läbiviimist. Samuti ei selgu, millist asjas olulist õiguslikku tähtsust omab 25.06.2007 esitatud taotluse lahendamiseks haldusmenetluse läbiviimisel kaebajale 14.03.2007 koosoleku kohta teabe andmine. Viidates 25.06.2007 taotluses oma esindaja osavõtule linnavalitsuses 14.03.2007 toimunud koosolekust ja taotledes koosoleku otsusest teavitamist, võtab kaebaja omaks, et AS Hermes Pärnu ja AS Novoloto poolt esitatud taotlused on omavahel otseselt seotud ja tegelikkuses osales kaebaja haldusmenetluses AS Hermes Pärnu taotluse lahendamisel. Kohus ei tuvasta korralduse vormistamisel selliseid puudusi, mis võinuks kaasa tuua asja ebaõige lahendi;

5) Kaebaja ei ole selgitanud investeeringute sisu ei linnavalitsusele ega ka kaebuses. Linnavalitsus leidis korralduses, et kaebaja on võtnud ebamõistlikke riske, investeerides hoonesse enne linnavalituselt kirjaliku nõusoleku saamist. Korralduses selgitati, et mängukohaks kavandatavatele ruumidele kulutuste tegemine ei anna nõusoleku saamiseks eeliseid ja on märgitud, et kantud kulutused ei pruugi olla tarbetud ruumide muudel eesmärkidel kasutamisel. Korralduses on käsitletud ka kaebaja poolt sõlmitud üürilepingut. Kaebuses ei esitatud väiteid, millest järelduks, et linnavalitsuse hinnang investeeringutele on ebaõige või arusaamatu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. AS Novoloto apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Põhjendustes kordab apellant kaebuses esitatud väiteid ja lisab järgmist:

1) Kuni 31.12.2008 kehtinud HasMS § 7 lg 3 teise lause kohaselt tuleb kaalutlus teostada kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannete täitmise raamides. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, millise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks haldusakt anti. Haldusakti andmise eeldused on sätestatud seadusega ja puudub võimalus diskretsiooniks alamalseisvate õigusaktide alusel. Väljaspool seadust ei saa seega esineda põhjendusi kuni 31.12.2008 kehtinud HasMS § 7 lg 3 sisustamiseks. Vaidlustatud haldusakti õiguslik motivatsioon on puudulik, kuivõrd haldusaktist ei selgu õigusnorm, millele tugineti. Viide kahele blanketsele normile ei võimalda kaebuse esitajal aru saada keeldumise põhjendustest.

Materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamine on viinud põhiseaduse (PS) § 3 rikkumisele, kuivõrd põhiõigusi, sh õigust tegeleda ettevõtlusega, saab piirata ainult seadusest tuleneval alusel. Rikutud on kaebaja PS §-dest 9, 11 ja 31 ning HasMS § 18 lg-st 1 tulenevat õigust tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus on kõigi ja igaühe õigus;

2) Kohus rikkus menetlusnormi, kuivõrd jättis hindamata kaebuse esitaja väited vaidlustatud haldusakti ebaproportsionaalsusest seoses haldusaktis toodud põhjendustega kasiino lahtiolekuaegade pikkusest ja reklaami pealetükkivusest;

3) Kohus jättis menetlusnormi rikkudes hindamata kaebaja väite, et taotletav mängukoht asub vahetult suure trassi, so. Tallinn – Riia maantee ääres, mille kõrval on suured parkimisplatsid ning kasiino planeeritav asukoht asub ühel peamisel Pärnu linna väljakutest, mida ei saa käsitleda ainult elamurajooni keskuse tähenduses;

3-07-2255

6(8) 4) Tuvastatud ei ole avalikku huvi küsimuse selliseks lahendamiseks, nagu märgivad vastustaja ja halduskohus. Haldusakt tugineb oletustele ja nõuetekohaselt välja selgitamata jäetud avalikule arvamusele. Puudub seaduse alusel läbiviidud haldustoiming avaliku huvi väljaselgitamiseks vaidlusaluses haldusaktis. Kasutades kaebaja taotluse lahendamisel spetsialisti arvamust, on vastustaja omavoliliselt laiendanud seadust ja asunud looma seadusega mittelubatud tõendeid. Avaliku huvi väljaselgitamine peaks toimuma KOKS § 32 või planeerimisseaduse sätete kohaselt avatud menetluse kaudu. Ka sellele asjaolule ei ole kohus hinnangut andnud;

5) Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et teda oli piisavalt kaasatud haldusmenetlusse, ning kordab kaebuse sellekohaseid väiteid ja väidet selgitamiskohustuse rikkumise kohta.

8. Pärnu Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel:

1) Apellant on meelevaldselt tõlgendanud HasMS § 7 lg 3 ega ole arvestanud seadusandja tegelikku tahet ja seaduse eesmärki. Tulenevalt KOKS § 2 lg-st 1 on kohaliku omavalitsuse kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Vaidlusaluse otsuse tegemisel on vajadusi ja huvisid mitmekülgselt menetletud ja kaalutud ning see kajastub ka vaidlustatud korralduses;

2) Kuna hasartmängurlus ja kasiinosõltuvus on riiklik probleem ning mõjutab igat piirkonda sisuliselt samadel alustel, siis ei pidanud linnavalitsus nõusoleku andmise kaalumisel korraldama eraldi küsitlust avaliku huvi väljaselgitamiseks konkreetses piirkonnas. Puudub alus eeldada, et mängusõltuvuse levik ja selle mõju oleksid Pärnus teistsugused kui Eesti riigis keskmiselt, ning seetõttu tuleb pidada korralduses viidatud uuringuid adekvaatseteks tendentsi väljendajateks. Arvestades, et hasartmängukohad on oma iseloomult vahetule ümbruskonnale mõju omavad asutused, on kohane, et mingis kohas hasartmängude korraldamise lubamisel analüüsitakse eelnevalt selle kohaga seotud riske ja arvestatakse kohalike elanike huvidega. Seega saab hasartmängu asukoha sobivusele objektiivse hinnangu anda just vallavõi linnavalitsus, kes vastutab kohalike küsimuste eest;

3) Mängukoha planeeritavas asukohas ei asu ühtegi väljakut. Hoone taga on tagatud eeskätt esmatarbekaupluse külastajatele mõningad parkimiskohad. Tegemist on korterelamute rajoonis paikneva hoonega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud HasMS § 7 lg 3 sätestas: „Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukoha võib avada üksnes aadressil, mille kohta vastav vallavõi linnavalitsus on andnud kirjaliku nõusoleku enne käesoleva seaduse paragrahv 12 2. lõikes nimetatud korraldusloa taotlemist. Vallavõi linnavalitsus otsustab nõusoleku andmise või mitteandmise hiljemalt kahe kuu jooksul vastava taotluse laekumisest, lähtudes kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannetest.“

Viidatud nõusoleku andmise otsustab vallavõi linnavalitsus kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusotsuse puhul kontrollib kohus, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest või tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.

3-07-2255

7(8)

10. Apellant väidab, et Pärnu Linnavalitsus on väljutud kaalutlusõiguse piiridest, kuna korralduses pole viidatud õigusakti sättele, millest tulenevatel kohaliku omavalitsuse ülesannetel korralduses toodud keeldumise motiivid rajanevad ning kohalikul omavalitsusel ei tulene HasMS § 7 lg-st 3 õigust otsustada hasartmängude lubatavuse üle tema haldusterritooriumi teatud piirkonna ulatuses.

11. Ringkonnakohus on AS Novoloto kaebuse lahendamisel 20. mai 2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-1929 HasMS § 7 lg-st 3 tuleneva kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi kohta arvanud: „HasMS § 7 lg 3 teise lause osa „lähtudes kohalikule omavalitsusele õigusaktidega pandud ülesannetest“ püüab piiritleda loa andmisel arvesse võetavaid kaalutlusi. Need peavad olema seotud kohaliku elu küsimustega, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 6 tulenevalt on üsna lai mõiste või on muu õigusaktiga antud kohaliku omavalitsuse otsustada.“

Kohus täpsustab, et kohaliku omavalitsuse peamiseks ülesandeks on põhiseaduse § 154 lg-st 1 ja KOKS § 2 lg-st 1 kohaliku elu küsimuste lahendamine. Kohaliku elu küsimuste ammendavat loetelu õigusaktid ei anna. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamuja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallavõi linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab ja korraldab omavalitsusüksus lisaks eeltoodule neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ja mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

Paiga sobivuse üle otsustamisel hasartmängukoha pidamiseks tuleb arvestada selle paiga eripära, mida avaliku võimu kandjatest suudab kõige paremini hinnata kohalik omavalitsus. Hasartmängukoha sobivuse asukohaspetsiifilise aspekti hindamine on kohaliku elu küsimus. Hinnates hasartmängukoha asukohast tulenevaid mõjusid kohalikule elanikkonnale, sh noortele ning muudele hasartmängu negatiivsetele külgedele vastuvõtlikematele gruppidele, otsustab ja korraldab kohalik omavalitsus mh näiteks KOKS § 6 lg-s 1 nimetatud küsimustest noorsootööd. Kaalutlus piirata hasartmängu kui ohtlikku sõltuvust tekitava meelelahutuse kättesaadavust linna neis piirkondades, kus selle sõltuvuse levik on tõenäolisem ja selle negatiivsed tagajärjed raskemad, on HasMS § 7 lg 3 seisukohast asjassepuutuv. Õigusaktidest ei tulene, et kohalik omavalitsus tohib hasartmängukoha sobivust taotletud aadressil hinnata üksnes kõnealuse hoone, naaberkruntide või sama kvartali kontekstis.

Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi väide kaalutlusõiguse piiride ületamisest.

12. Linnavalitsus ei ole põhjendanud taotletud aadressil hasartmängukoha avamisega nõusoleku mitteandmist hasartmängukoha pilkupüüdva reklaami ja lahtioleku kellaaegadega, vaid hasartmängukoha ebasobivusega elurajoonis, kus hasartmängusõltuvus võib, arvestades elanikkonna majanduslikku seisundit, omada sotsiaalselt raskemaid tagajärgi. Sellises olukorras ei ole hasartmängukoha reklaami ja lahtiolekuaegade piiramine ilmselt eesmärgipärane.

13. Apellandi väited soovitud hasartmängukoha asukohast Tallinn-Riia maantee, parkimisplatside ja väljaku ääres ei kummuta korralduse seisukohta selle planeeritava hasartmängukoha asukohast eeslinna elurajooni keskuses, kuna ei ole selle seisukohaga sisulises vastuolus.

3-07-2255

8(8)

14. Väites, et hasartmängukoha avamisele vastanduvat avalikku huvi ei ole välja selgitatud avatud menetluse ning avaliku arvamuse uuringu läbiviimata jätmise tõttu, samastab apellant meelevaldselt avaliku huvi ja avaliku arvamuse. Vaidlusalune korraldus ei tugine avalikule arvamusele. Samuti ei eelda kohaliku omavalitsuse poolt HasMS § 7 lg-s 3 sätestatud nõusoleku andmisest keeldumine hasartmängukoha piirkonda ebasobivuse põhjendusega seda, et kohalik omavalitsus viiks läbi avatud menetluse planeerimisseaduse kohaselt.

15. Väited apellandi nõuetekohasest kaasamata jätmisest vaidlustatud korralduse andmise menetlusse ei tingi juba seetõttu vaidlustatud korralduse tühistamist, et apellant ei ole näidanud, kuidas võis see väidetav menetlusviga mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kohtumenetluses ei ole ilmnenud olulisi asjaolusid, mis oleksid vastustajale jäänud selle väidetava menetlusvea tõttu asja otsustamisel teadmata. Samas märgib ringkonnakohus, et ei jaga arvamust, et kaebuse esitajale 06.09.2007 linnavalitsuse kirjaga antud tähtaeg seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks oleks olnud lühike. Olukorras, kus menetluse läbiviimiseks nägi HasMS § 7 lg 3 haldusorganile ette kahekuulise tähtaja, ei saa menetlusosalisele kaheksa päeva jäämist haldusorgani ettevalmistatud otsuseprojekti suhtes seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks pidada liiga lühikeseks ilma vastupidiste üksikasjalike selgitusteta juhtumi eripärast. Et 06.09.2007 kirjaga jäetud vastamise tähtaeg ei takistanud apellandil haldusmenetluses osalemast, näitab ka see, et ta ei pidanud vajalikuks taotleda selle tähtaja pikendamist.

16. Väide HMS § 36 lg 1 p-s 3 sätestatud selgitamiskohustuse täitmata jätmisest on põhjendamatu. Kas ja mil määral tuleb haldusorganil taotlejale selgitada, millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada, sõltub menetluse ja selles uuritavate küsimuste eripärast. 06.09.2007 kirjas kirjeldas linnavalitsus sarnaselt vaidlusaluse korralduse põhjendavale osale hasartmängusõltuvuse iseloomu, piirkonna sotsiaalset ja ärilist keskkonda, millest linnavalitsus järeldab, et planeeritava mängukoha piirkonnas viibib pidevalt ja hulgaliselt hasartmängusõltuvuse riskigruppidesse kuuluvaid isikuid, ning tutvustas oma kaalutlusi, et eeslinna elurajooni keskus ei ole kasiinole sobiv asupaik ning kasiinode eelistatud asupaigana tuleks näha piirkonda, kus selle sihtgrupiks kujuneksid eelkõige turistid. Sellises olukorras ei saanud linnavalitsuselt nõuda, et ta õpetanuks apellanti, millist liiki ja sisuga tõenditega tuleks viimasel kirjas toodud väited ja kaalutlused kummutada.

17. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Seetõttu jääb rahuldamata ka apellandi taotlus 25 075 krooni apellatsioonimenetluse esindajatasu väljamõistmiseks vastustajalt.

Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus