2-09-1964/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-1964 Tsiviilasi BAS (endine ärinimi B AS) hagi RL vastu 4407.43 krooni võla väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 1253,20 krooni Menetlusosalised ja esindajad

• Hageja BAS (registrikood XXX, asukoht XXX)

• Hageja esindajad: A Rjabova (isikukood XXX); E Uusen (isikukood XXX)

• Kostja RL(isikukood XXX, aadress XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista RL`lt tagastamata krediidisumma 1253,20 (üks tuhat kakssada viiskümmend kolm krooni ja 20 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 763,29 (seitsesada kuuskümmend kolm krooni ja 29 senti) krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised 1890,94 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend krooni ja 94 senti) krooni BAS kasuks.

3. Välja mõista RL`lt alates 17.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 45,13% tagastamata krediidisummalt aastas BAS kasuks.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista RL`lt menetluskuludena 1125,85 krooni (üks tuhat ükssada kakskümmend viis krooni ja 85 senti) krooni BAS kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedpank AS, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Otsus on avalikult teatavaks tehtud 27.04.2009.a.

Asjaolud ja menetluse käik 16.01.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.04.2006.a tarbijakrediidilepingu (Leping), millega hageja andis kostjale krediiti 5000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 45,13% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel BAS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu esitas hageja kostjale meeldetuletuskirja ning seoses lepingu lõppemisega nõudekirjad. Lepingu lõpptähtpäev saabus 08.11.2006.a. kuid kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi hageja ees täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 4407,43 krooni, millest:

1. tagastamata krediidisumma on 1253,20 krooni üldtingimuste p 2.1. ja 5.3. alusel;

2. sissenõutavaks muutunud tasumata intress 45.13% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p 2.1. ja 5.3. alusel summas 763,29 krooni;

3. sissenõutavaks muutunud viivis määras 45,13% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p 6.1 ja 6.2 seisuga 16.01.2009.a. summas 1890,94 krooni;

4. võla sissenõudmisega seotud kulud summas 500 krooni üldtingimuste 5.3. ja 9.3. alusel;

5. alates 16.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 45.13% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. 07.02.2009.a. sai dokumendid kätte kostjaga samas eluruumis elav kostja ema. Kohus loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks 20.01.2009.a. TsMS § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja vastust 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohus jätab hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 500 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 500 krooni hüvitamist. Üldtingimuste p 9.3. on pooled kokku leppinud, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 500 krooni ulatuses. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 5.3. ja 9.3. tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur (esimene meeldetuletuskiri 100 krooni, teine või järgnev meeldetuletuskiri 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest 400 krooni) ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 500 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 ning alusel.

TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 45,13% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 16.01.2009.a. k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 17.01.2009.a.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt ja kohus jätab TsMS § 163 lg alusel menetluskuludest 11% hageja ja 89% kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1265 krooni, millest 1000 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 15 krooni moodustab tasu elektroonilise dokumendi väljatrüki eest ja 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1125,85 krooni (89%).

Gerty Pau Kohtunik