2-07-44279/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VAB IGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2009.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-44279 Tsiviilasi M O hagi N V vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja korteri vabastamiseks. Hagihind

590 400 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M O (isikukood xxx elukoht xxx), esindaja Jürgen Kirsis (OÜ Attend Õigusbüroo, Kaupmehe 6-41, 10114 Tallinn; epost: jyrgen@attend.ee);

Kostja N V (isikukood xxx), elukoht xxx), esindaja Ivo Kaurit (Õigusbüroo Liliana & K, Vorbi 4-33, 13629 Tallinn; epost: ivokaurit@hot.ee). Istungi toimumise aeg 16.03.2009.a. Istungil osalesid Pooled istungile ei ilmunud RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada N V lõpetama M O omandiõiguse rikkumine ja nõuda N V ebaseaduslikust valdusest välja korteriomand xxx M O valdusse. Menetluskulud Jätta M O menetluskulud N V kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja esitas 22.10.2007.a hagi N V (hagis ekslikult märgitud V ) vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja korteri vabastamiseks. Hageja on pärinud korteri aadressil xxx, Tallinn. Pärimisõiguse tunnistus on väljaantud 28.09.2007.a. Nimetatud korterisse on registreeritud ka kostja N V . Käesoleval ajal on korter õigusliku aluseta kostja valduses. Hagejal ei ole isegi korteri võtit ja ta ei saa korterisse minna, sest kostja ei lase teda sisse.

2. 12.11.2008.a esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja vastus selles osas, mille kohaselt on tal õigus korteriomandile asukohaga xxx, Tallinn, tuleb

2 (3) jätta tähelepanuta. Kostja ei avaldanud soovi pärast G O surma pärimisavaldust esitada. Hageja esitas pärimisõiguse avalduse ning korteriomand vormistati temale, kui G O pärijale. Kostja ei ole neid toiminguid vaidlustanud, s.t on aktsepteerinud hagejat G O pärijana. Kostja ei ole pärija ning sellest tulenevalt ei ole tal ka mingeid õigusi G O varale. Korteriomandit kasutab käesoleval hetkel kostja. Kostjal puudub hagejaga üürileping, samuti muu leping, mis annaks talle õiguse nimetatud korteriomandit kasutada. Hageja on korduvalt nõudnud ruumide vabastamist, kuna puudus kehtiv üürileping, kuid kostja ei vabastanud korterit.

3. Tõendid: kinnistusraamatu väljavõte, G. O surmatunnistus, pärimisõiguse tunnistus, ettepanek asja vabastamiseks

Kostja seisukoht

4. Kostja esitas 04.07.2008.a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tal on õigus saada kaasomanikuks selle korteriomandi osas ja esitab sellega seoses vastuhagi hageja vastu sama korteriomandi suhtes omandiõiguse tunnistamiseks.

5. Vaatamata asjaolule, et korteriomandi omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud vaid hageja poeg G O , tekkis korteriomandi omandamisel kaasomand või vähemalt oleks pidanud tekkima, kuna kostja tegi antud korteriomandi omandamiseks kulutusi koos hageja pojaga, kellega neil oli juba alates 1999.a sõlmitud ühise tegutsemise leping.

6. Tõendid: müügileping G. O ja L. L vahel ning vastus hageja ettepanekule.

Kohtu põhjendused

7. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandi, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr xxx, omanik hageja M O (lk 10, 54). Nimetatud korteriomandi reaalossa kuulub korter nr 14 asukohaga xxx(vt registriosa väljavõtet). Seega saab hageja nõuet korteri vabastamiseks seostada siiski õiguslikus mõttes korteriomandi vabastamise nõudega. Hageja on kantud kinnistusraamatusse vastavalt 28.09.07 pärimisõiguse tunnistuse alusel kandega 09.10.07. AÕS § 68 lg 3 alusel tekib omand seaduses sätestatud juhtudel.

Kostja väitis, et kostja tegi korteriomandi omandamiseks kulutusi hageja pojaga 1999. Esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et vaidlusalune korteriomand on kantud esmakandega kinnistusraamatusse 02.10.02 esitatud avalduse alusel vastavalt 14.04.03. Seega tekkis kinnisasi alles 14.04.03, kui vaidlusalune asi kinnistati ja kinnistusraamatusse ka kanti. AÕS § 119 järgi peab kinnisasjas tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud ja § 120 lg 1 alusel peab kinnisomandi ülekandmiseks tehtav vajalik asjaõiguslik leping olema samuti notariaalselt tõestatud ja see võib sisaldada ka kohtulikuks kompromissis.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks sõlminud hageja pojaga või mõne muu isikuga notariaalselt tõestatud korteriomandi võõrandamise lepingu ja vastavalt notariaalselt tõestatud kinnisasja ülekandmiseks asjaõiguslepingu, mille alusel tulnuks teha vastav kanne kinnisasja või selle mõttelise osa ülekandmise kohta kinnistusraamatusse AÕS § 64.1. (kinnisomandi sissekandmise ajal keht. Red. § 64 lg 1) järgi ja mille puudumise tõttu võiks kanne olla ebaõige AÕS 65 lg 1 järgi, so siis kui isiku õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud.

Viimasel juhul saaks isik nõuda kinnistusraamatu kande muutmist. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks vastav notariaalselt tõestatud kinnasasja omandamise leping ja vastav kinnisasja ülekandemise kohta tehtud ja notariaalselt tõestatud asjaõigusleping, mille alusel tuleks talle vaidlusalune kinnisasi või selle osa üle kanda, kuid mis on tegemata ning mille tõttu saaks rääkida kande ebaõigsusest, mida saaks kostja vaidlustada. Kostja ei ole seda ka teinud. Seega on alusetud kostja väited, et talle kuulub osa kinnisajast. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et tema on vaidlusaluse kinnisasja omanik, kellel on

3 (3) õigus nõuda AÕS § 80 lg 1, 2 alusel omandiõiguse tunnustamist ja asja väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest.

8. Kostja väitis, et ta tegi omandamiseks kulutusi 1999.a., kuid seda, et kinnistusraamatus oleks olnud üldse selline kinnisasi, mille võimalikust omandamist kostja poolt saaks rääkida, ei ole kostja tõendanud. Eelpool märkis kohus, et kinnitusraamatu väljavõtte kohaselt tekkis korteriomand alles 14.04.03 ja seega pidi tegemist olema eelnevalt vallasasjaga. Kohus peab vajalikuks märkida, et vallasasjast korteri võõrandamise/omandamise leping pidi 1999. a. asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 järgi olema samuti notariaalselt tõestatud, seega ei piisanud vallasasjaks olnud ehitise (korteri) või selle osa omandamiseks vaid kulutuste tegemisest ehitisele ja võimalikust ühisest tegutsemisest (ühise tegutsemise leping) teise isikuga. Kui kostja ja hageja õiguseellase eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korter ka kaasomandisse soetada, tehes seaduses sätestatud vormikohased tehingud e. sellisel juhul pidanuks olema ka ühise tegutsemise leping, millega oleks kostja omandanud vallasasjaks oleva ehitise (korteri) või selle mõttelise osa, tõestatud notariaalselt. Selliseid tõendeid ei ole kostja esitanud. Eeltoodu alusel on kostja väited sellest, et ta on korteriomandi kui kinnisasja mõttelise osa omanik, tõendamata ja väited sellest, et ta oleks isegi omandanud enne kinnistamist vastava korteri (selle osa) kui vallasasja, on samuti tõendamata.

9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et tema on vaidlusaluse kinnisasja omanik, kellel on õigus nõuda AÕS § 80 lg 1, 2 alusel omandiõiguse tunnustamist ja asja väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks sellele asjale tema poolt väidetav omandiõigus, mis annaks talle aluse korteriomandit vallata. Ta ei ole väitnud, et tal oleks asja kasutamiseks muu õigus (leping, piiratud asjaõigus), millist hageja eitab, ja seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada ja kohustada kostjat lõpetama hageja omandi rikkumine ja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja vastava korteriomand nr xxx.

10. Kuna hagi kuulub eeltoodu alusel rahuldamisel, ei oma vaidluses mingit tähendust esitatud pärimisõiguse tunnistused, arved makseteatised (lk 11-18), G O ja L. L vaheline müügileping, kuivõrd on tehtud hageja õiguseellase ja hoopis kolmanda isiku vahel.

Menetluskulud

11. TsMS § 162 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud ja seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Mai Grauberg Kohtunik