2-08-82557/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-82557 Otsuse kuupäev 24.aprill 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

TŠ(isikukood XXX, XXX) hagi AK (isikukood XXX, XXX) vastu elatise nõudes

31 500 EEK Asja läbivaatamise kuupäev 07.aprill 2009 Istungil osalenud isikud hageja TŠ , hageja esindaja adv. Jaana Penne ja kostja AK

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AK (K) poja H K (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) alates 05.detsembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni TŠ kasuks. Elatusraha võlast arvata maha AK poolt eelnevalt makstud 3 900 krooni.

Menetluskulud jätta kostja AK kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused Poolte kooselust on sündinud XXX poeg H K. Pooled elasid koos septembrikuuni. Pärast hageja ja kostja lahkukolimist on poeg elanud koos ema TŠ . Lapse elukoha üle vaidlus puudub. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele lapse ülalpidamiseks makstava elatise küsimuses.

Hageja brutopalk on keskmiselt 8 062 krooni kuus. Hageja teades on kostja sissetulek märkimisväärselt suurem. Kostja sissetulek võib olla 25 000 – 35 000 krooni. Kostja omab kahte sõiduautot. Hageja palub määrata lapse ülalpidamiseks elatis, millega oleks lapsele tagatud elustandard, millega ta on harjunud ja mida kostja majanduslik olukord võimaldab. Poolte kooselu ajal ei pidanud poeg kunagi puudust kannatama, kostja võimaldas hagejale ja nende ühisele lapsele keskmisest kõrgemat elustandardit. Hageja on arvestanud lapse kuludeks ühes kuus 7 000 krooni. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatis 4 500 krooni kuus. Kohtuistungil nõustus hageja elatise suurusega 3 500 krooni.

Kostja arvamus Kostja hagiga ei nõustu. Kostja väidab, et on lapse ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ja kavatseb seda teha ka tulevikus. Hageja on näidanud kulutusi lapsele suuremana tegelikkusest. Kostja leiab, et lapsel on piisav sissetulek seoses hageja hea majandusliku olukorraga. Lisaks on kostjal eelnevast abielust 2 last, kellest üks on 17 aastane alaealine ning saab suurepäraselt hakkama 1 300 kroonise elatusrahaga, mille kostja regulaarselt kannab lapse arveldusarvele. Kostja töötab OÜ-s V põhipalgaga 4 350 krooni kuus. Kostja omanduses olevad sõidukid on vanad ja amortiseerunud. Hageja on jätnud kajastamata oma tegeliku varandusliku seisu. Kostja on vabatahtlikult kandnud üle hageja kontole 20.01.2008 – 2 300 krooni, 05.12.2008 – 2 175 krooni ja 31.12.2008 – 1 300 krooni. Ka on kostja tasunud alates 18.03.2006 lapse elukindlustust

300 krooni kuus ning lapse lasteaiamakse kuni 2008 juulikuuni. Kostja nõustub maksma elatist poja H ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus.

Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg.

1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul on kostja teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks enne hagi esitamist nii ebapiisavalt kui ebaregulaarselt, mida tõendab kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte.

Alusetu on kostja vastuväide, et lapsel on piisav sissetulek seoses hageja majandusliku olukorraga. Kostja viide PKS § 61 lg 6 p 1 on alusetu, sest nimetatud sätte mõtte kohaselt võib kohus elatise jätta välja mõistmata üksnes siis, kui lapsel endal on piisav sissetulek, olenemata vanemate varalisest seisust.

Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväitega lapse kulutuste ülepaisutamise kohta. Lapse eluaseme kulutustes saavutasid pooled kompromissi kohtuistungil ning selleks jäi 500 krooni. Lasteaiamaks on tõendatud 01.04.2009 esitatud arvega summas 753 krooni. Kohus leiab, et mõnevõrra suured on näidatud ka viie aastase lapse kulutused õppevahenditele, kunstitarvetele ja raamatutele 500 krooni kuus. Kohus arvestab elatise suuruse väljamõistmisel ka asjaolu, et kostjal on veel üks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks tasub ta igakuiselt 1 300 krooni. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on kostja brutopalk 4 350 krooni, millest saab ta kätte 3 820 krooni. Kostjale kuulub kaks sõidukit, mis muude rahaliste vahendite puudumisel on võimalik realiseerida lapse ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks.

Lähtuvalt kostja varalisest seisust ning arvestades, et kostjal on kohustus üleval pidada ka eelmisest kooselust sündinud poega, loeb kohus põhjendatuks elatise suuruseks käesoleval ajal 2 175 krooni. Kostja on maksnud alates hagi esitamisest, so detsembrist 2008 lapse ülalpidamiseks kokku 3 900 krooni, mis kuulub mahaarvamisele väljamõistetavast elatusrahast.

Kohus ei saa nõustuda üheselt hageja seisukohaga, et lapse elatustase peaks säilima võrreldes ajaga, mil pooled elasid koos. Lapse elatustaseme säilitamine oleks põhjendatud juhul, kui lahus elava vanema varaline seisund seda võimaldaks. Antud juhul puuduvad kohtul sellekohased tõendid.

PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Koidula Laurisaar kohtunik