2-07-51429/5 · 2-07-51429/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-51429

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-51429 Tsiviilasi S AS (endine ärinimi AS H) hagi A Š´i vastu võla nõudes. Tsiviilasja hind 41 800.94 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S AS (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindajad A Rantanen (isikukood xxx); D Freivald (isikukood xxx); Kostja A Š (isikukood xxx, viibimiskoht xxx Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. 2. Välja mõista A Š`ilt võlgnevus summas 45 223.52 (nelikümmend viis tuhat kakssada kakskümmend kolm krooni ja viiskümmend kaks senti) krooni S AS-i kasuks. 3. Välja mõista A Š`ilt S AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudest (41 800.94 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) alates 26.05.2008.a. 4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 5. Toimetada käesoleva kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Kohtukulude jaotus

Jätta menetluskulud S AS-i kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-07-51429

2

Menetluse käik

S AS (endine ärinimi AS H) esitas kohtule hagi A Š`i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.09.2005.a. arvelduskrediidi lepingu , mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3000 krooni. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast krediidisummast. 21.02.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 50 000 krooni. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tasuma intressi 18% aastas. Kostja ei pidanud maksegraafikust kinni, millega rikkus oma lepingujärgset kohustust. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 45 223,52 krooni ja viivis viivis protsendina põhinõudest (41 800.94 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) alates 26.05.2008.a. samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid isiklikult kätte 30.06.2008.a.

Kostja esitas 09.07.2008 kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis hagi õigeks, tunnustades tema vastu suunatud nõuet (põhikohustust), kuid vaidleb vastu menetluskulude hüvitamise nõudele.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 94, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja oma vastuses palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kostja ei ole kunagi võlgnevust eitanud ning tema viibimiskoht on olnud hagejale teada. Kohus leiab, et hageja ei ole oma täiendavas kirjalikus vastuses kostja väiteid suutnud ümber lükata ega põhjendada, miks ei õnnestunud kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele jõuda. Muuhulgas ei ole

2-07-51429

3 hageja vastu vaielnud kostja väitele, et kostja viibimiskoht oli hagejale teada. Tuginedes eeltoodule jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik