2-08-85067/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 24.aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-85067 H.P. versus M.J. Hagi ese elatise nõue Asja lahendamine kohtuistungil 22.aprill 2009 Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja H.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx xxx, xxxxxxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) Kostja M.J. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. H.P. hagis M.J. vastu:

1.1 rahuldada hagi ja välja mõista M.J.ilt H.P. kasuks elatis lapse M.P. sünd. xx.xx.xxxx.a. ülalpidamiseks 2000 ( kaks tuhat ) krooni kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni alates 11.12.2008 a., kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga miinimummäärast. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 tunnistada kohtuotsus elatise osas viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid;

3.2 TsMS § 448 lg. 42 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.4 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.5 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kostja on tsiviilasja menetlemisel kohtuistungil hagi õigeks võtnud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis

Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus

Vastavalt TsMS § 440 lg-le 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtuistungil ja hageja hagi õigeksvõtmine on protokollitud. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise.

Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et poolte vahel ei ole vaidlust abielu lahutamiseks ega elatise maksmiseks. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Elatise välja mõistmise aluseks kostjalt on Perekonnaseaduse § - d 22 lg. 1,2 , mille kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund seda võimaldab ja lg 2 kohaselt lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus välja teise vanema nõudel temalt välja elatise, lg. 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

Helle Tamm

Kohtunik