2-06-5934/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-5934 Tsiviilasi G R hagi AR vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind

336 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G R (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, asukoht Majaka 26, 11412 Tallinn) Kostja AR (isikukood xx, elukoht xxx) Kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T. M. Hiob, asukoht Tondi 1-306, 11313 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 24.03.2009 Istungil osalenud isikud Hageja G R Hageja esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob RESOLUTSIOON

1. Jagada G R ja AR abielu kestel soetatud ühisvara .

2. Välja mõista ARlt G R kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitus 297 500 (kakssada üheksakümmend seitse tuhat viissada) krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Välja mõista riigituludesse riigilõiv G Rlt 7750 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja ARlt 8750 (kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. G R õigusabi kulud jätta tema enda kanda. ARle on kohus andnud tagastamatut riigi poolset õigusabi ja tema õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on G R hagi AR vastu ühisvara jagamiseks.

20.03.2006 esitatud hagiavalduse ja hagile lisatud täienduste ja tõendite kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista poolte abielu kestel soetatud ühisvara, korteriomandi asukohaga Xxx, müügist kostja arvele laekunud summast pool ehk 297 500 krooni ja kostja valduses olevate abielu kestel soetatud vallasasjade väärtusest hüvitus 38 500 krooni.

Abielu ajal omandati korteriomand asukohaga Xxx. Nimetatud korteriomand müüdi 27.12.2005 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ning müügist laekus kostja pangaarvele 595 000 krooni. Hageja ühisvara müügist raha saanud ei ole, kuigi enne tehingut oli kokku lepitud, et kostja kannab pool ühisvara müügist laekunud rahast, s.o 297 500 krooni edasi hagejale. Abielusuhted lõppesid peale korteriomandi müüki 27.12.2005, kui kostja korteriomandi müügist saadud rahadega ära läks ning hagejaga suhted katkestas. Esitatud hagiavalduse alusel hageja palub jagada ka abielu kestel soetatud ja kostja valduses olev vallasvara; televiisor Panasonic 5000 krooni, videomakk 2000 krooni, arvuti 17 000 krooni, värviprinter 4000 krooni, külmkapp 5000 krooni, pesumasin 3000 krooni, abieluvoodi 4000 krooni, sõiduauto Opel 37 000 krooni, kokku väärtusega 77 000 krooni, millest hageja soovib saada kompensatsiooniks pool vallasasjade väärtusest, s.o. 38 500 krooni.

Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja poolt hageja kontole tasutud summad läksid korteri peale võetud pangalaenu tasumiseks summas 35 682 krooni, millega lõppes korteriomandi pangalaen ja kostja väärteo trahvi tasumiseks summas 10 500 krooni, millede kohta hageja esitas kohtule tõendid (maksekorraldus nr. 57, 11.05.2005 ja maksekorraldus 21.03.2005; tlk. 209-210). Hageja märgib, et pangalaen oli pooltel ühine ning tasuti samuti ühiselt ning arvestust ei peetud, kes tasus ja kui palju. Kostja väide, et ta andis hagejale sularahas 200 000 krooni, on väär.

20.11.2008.a. istungil loobus hageja kirjaliku avalduse alusel sõiduauto Opel jagamisest (tlk. 225) ja 24.03.2009 istungil loobus hageja kirjaliku avalduse alusel vallasvara jagamisest (tlk. 253).

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pooled omasid kumbki teataval määral majapidamisesemeid ka enne abielu sõlmimist ning võtsid need lahusvarana abiellu kaasa. Hageja ei ole täpsustanud abielusuhete lõppemise aega, ega ole tõendanud ühise koduse vara ja majapidamisesemete olemasolu ning selle vara olemasolu kostja valduses, ei ole nimetanud väidetava koduse vara soetamise aega ega vara väärtust abielusuhete lõppemise aja seisuga, samuti on tõendamata sõiduauto Opel olemasolu abielusuhete lõppemise aja seisuga ja selle väärtus vara jagamise aja seisuga. Kostja ei kinnita, et hagis nimetatud majapidamisesemed ja sõiduauto Opel olemas olid ja peale korteriomandi müüki kostjale jäid - neid väiteid peab tõendama hageja. Kostja ei kinnita nimetatud esemete olemasolu ega tea, kus hagis nimetatud esemed võiksid asuda – kostja valduses neid ei ole. Kostja arvates võis hageja nimetatud esemed võtta enda valdusesse. Lisaks kostja hinnangul on iga hageja nimetatud eseme väärtus kulumist arvestades oluliselt langenud. PKS §18 lg. 2 sätestatust lähtudes on väär hageja soov jagada väidetavat ühisvara, jättes määratlemata hagiavalduses abielusuhete lõppemise aeg ning soov jagada tõendamata varakoosseisu võimaliku soetusmaksumusega.

Kostja väitel poolte abielusuhted lõppesid 2005.a. alguses. Kostja teatas hagejale korteriomandi müükipanekust kevadel 2005. Poolte suhted olid muutunud keeruliseks ja kostja oli hakanud uskuma, et hagejal võib olla kõrvalsuhe. Korteriomandi müüki panekuks ning hageja nõusoleku saamiseks korteriomandi müügiks kandis kostja poolte kokkuleppel hageja pangakontole eelnevalt kokku 45 700 krooni (10 000 krooni 20.03.2005; 10 000 krooni 21.03.2005; 25 700 krooni 23.03.2005) ning 200 000 krooni tasus sularahas. Kokku tasus kostja hagejale 245 700 krooni enne korteriomandi müüki. Hageja oli nõus andma notaribüroos korteriomandi müügiks nõusoleku (hageja osales notaribüroos tehingu juures isiklikult) ainult seetõttu, et oli kostjalt korteriomandi eest tema osa väärtuses raha kätte saanud ning hageja kinnitas kostjale omakäeliselt kirjalikult, et ta ei soovi kostjalt korteriomandit (Liukivi korter) Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata ja kostja palub jätta hageja nõue ühisvara jagamiseks rahuldamata.

Maakohtu põhjendused

PKS § 18 lg 1 Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 18 lg 2 kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PKS § 18 lg 3 vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Hageja esitas kohtule nõude poolte abielu kestel soetatud ühisvara jagamiseks. Hageja esitas abielu kestel soetatud ühisvara koosseisu; milleks olid abielu ajal omandatud korteriomandi (asukohaga Xxx) müügist saadud (27.12.2005 notariaalne korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping) ja kostja pangaarvele laekunud 595 000krooni ning abielu kestel soetatud ja kostja valduses olev vallasvara; televiisor Panasonic 5000 krooni, videomakk 2000 krooni, arvuti 17 000 krooni, värviprinter 4000 krooni, külmkapp 5000 krooni, pesumasin 3000 krooni, abieluvoodi 4000 krooni, sõiduauto Opel 37 000 krooni, kokku väärtusega 77 000 krooni. Hageja väitel ei ole ta korteriomandi müügist kostjalt raha saanud ning kogu vallasvara on kostja valduses. Hageja palus ühisvara jagada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks korteriomandi müügist kostja arvele laekunud summast (595 000 krooni) pool ehk 297 500 krooni ja kostja valduses olevate abielu kestel soetatud vallasasjade väärtusest (77 000 krooni) hüvitus 38 500 krooni. Hageja palus ühisvara jagamisel kostjalt välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt hüvitus summas

336 000 krooni. Poolte abielusuhted lõppesid 27.12.2005.a.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel poolte abielusuhted lõppesid 2005.a. alguses. Kostja ei kinnita, et hagis nimetatud majapidamisesemed ja sõiduauto Opel olemas olid ja peale korteriomandi müüki kostjale jäid. Kostja arvates võis hageja nimetatud esemed võtta enda valdusesse. Kostja teatas hagejale korteriomandi müükipanekust kevadel 2005 kuna poolte suhted olid muutunud keeruliseks. Korteriomandi müüki panekuks ning hageja nõusoleku saamiseks korteriomandi müügiks kandis kostja poolte kokkuleppel hageja pangakontole eelnevalt kokku

45 700 krooni (10 000 krooni 20.03.2005; 10 000 krooni 21.03.2005; 25 700 krooni 23.03.2005) ning 200 000 krooni tasus sularahas. Kokku tasus kostja hagejale 245 700 krooni enne korteriomandi müüki. Hageja oli nõus andma notaribüroos korteriomandi müügiks nõusoleku (hageja osales notaribüroos tehingu juures isiklikult) ainult seetõttu, et oli kostjalt korteriomandi eest tema osa väärtuses raha kätte saanud ning hageja kinnitas kostjale omakäeliselt kirjalikult, et ta ei soovi kostjalt korteriomandit (Liukivi korter). Seega kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata ja kostja palub jätta hageja nõue ühisvara jagamiseks rahuldamata.

Menetluse kestel loobus hageja 20.11.2008.a. istungil kirjaliku avalduse alusel sõiduauto Opel jagamisest (tlk. 225) ja 24.03.2009 istungil kirjaliku avalduse alusel vallasvara jagamisest (tlk. 253).

Pooled vaidlevad abielu kestel soetatud ja nende poolt 27.12.2005 võõrandatud korteriomandi ostja poolt kostja AR pangakontole kantud ostuhinna 595 000 krooni jagamise osas.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg

2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja väitel kuulub korteriomandi ostja poolt kostja pangakontole kantud summast 595 000 krooni pool, s.o. 297 500 krooni hagejale, kuna nimetatud summa on poolte abielu kestel soetatud ühisvara realiseerimisest saadud raha ning hageja ei ole sellest rahast mitte midagi saanud.

Kostja väitel tasus ta enne korteriomandi realiseerimist hagejale 245 700 krooni. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte (tlk.190-199) kohaselt on kostja teinud hagejale 2005 aasta märtsis kolm ülekannet ((10 000 krooni 20.03.2005; 10 000 krooni 21.03.2005; 25 700 krooni 23.03.2005, selgitusega; makse või ülekanne ) summas 52 700 krooni. Kostja esitatud maksekorraldustest ei tulene, et ülekanded hagejale oleksid tehtud korteriomandi osalise maksumuse katteks.

Hageja tõendab, et 21.03.2005 maksekorraldusega tegi ta ülekande AS SEBE Pank summas 35682,71 krooni selgitusega; Xxx)(tlk. 210), millega lõpetas korteriomandi pangalaenu maksed. Maksekorraldusega nr, 57 11.05.2005 tasus hageja AS SEB Pank 10500 krooni, selgitusega R A väärteo trahv (tlk. 209). Hageja märgib, et kuna korteriomandi laen oli tema nimele vormistatud, siis kostja tegi talle kostja kandis hageja arvele 25 700 krooni ja 10 000 krooni, millest 35682 krooni hageja kandis pangale korteriomandi laenu laenujäägi tasumiseks. Hageja esitatud maksekorraldustest tuleneb, et hageja tasus korteriomandi laenulepingu makset ja kostja trahvi. Mis puutub korteriomandi laenulepingusse, siis selles osas kohus nõustub hageja esitatud seisukohaga, et pangalaen oli pooltel ühine ning tasuti samuti ühiselt ning arvestust ei peetud, kes tasus ja kui palju.

Kostja ei ole tõendanud sularaha 200 000 krooni üleandmist hagejale korteriomandi väärtuse katteks ning hageja väidab, et ta seda summat ei ole saanud. Kostja väitel ei saanud hagejal tema suhtes nõudeid olla, kuna hageja oli nõus andma notaribüroos korteriomandi müügiks nõusoleku (hageja osales notaribüroos tehingu juures isiklikult) ainult seetõttu, et oli kostjalt korteriomandi eest tema osa väärtuses raha kätte saanud ning hageja kinnitas kostjale omakäeliselt kirjalikult peale lahkumist korterist Xxx(tlk. 84, 200), et ta ei soovi kostjalt korterit Xxx. Mis puutub G R 22.01.2005 omakäeliselt kirjutatud tekstile, et „ Mina G R luban, et ei võta ära (põhjustades oma lahkuminekuga) korterit Xxx, ega ka autot xxx. G R, kuupäev ja allkiri“, siis nimetatud dokument ei tõenda seda, et hageja loobub ühisvara jagamisest, vaid ta jätab nimetatud ühisvara kostja kasutusse seoses hageja lahku minekuga.. Kohus leiab, et on tõendamata kostja poolt hagejale 200 000 krooni sularaha andmine korteriomandi väärtuse katteks. Seega tuleb jagada ühisvarana poolte poolt abielu kestel soetatud korteriomandi müügist saadud 595 000 krooni, mis kanti kostja pangakontole peale 27.12.2005 korteriomandi võõrandamist.

Kostja AR on tõendanud, et ta on juba 2005 aastast töövõimetu 80 % ulatuses, tal on keskmine puue ja ta on seda jätkuvalt käesoleva ajani (tlk.78-81). Perekonnaseadus ei sätesta võimalust kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest seoses töövõime olulise kaotusega abielusuhete lõppemise ajal.

PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte ühisvaraks olnud korteriomandi (kinnistusraamatus kinnistusregistri registriosa nr. xxx) müügist saadud tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Kuna kostja pangakontole kanti kogu korteriomandi müügisumma 595 000 krooni, siis tuleb kostjalt välja mõista hüvitus 297 500 krooni hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt.

Menetluskulud TsMS §-ga 164 lg 1 ja 2 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas, kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja esitatud haginõudelt ühisvara 672 000 krooni jagamiseks tulnuks tasuda täies ulatuses

28 750 krooni. Hageja tasus hagi esitamisel 1000 krooni. Hageja taotles kohtult menetlusabi riigilõivu vähendamiseks seoses väikese sissetulekuga ja kahe lapse (gümnaasiumis õppiv poeg ja lasteaiaealine tütar) ülalpidamisega. 13.04.2007.a. määrusega (tlk.55-55a) on kohus vabastanud hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel seoses tema maksejõuetuse tõttu. Hageja ei ole taotlenud hilisemalt menetlusabi saamist. TsMS § 126 lg. 21 kohaselt ühisvara jagamise hind on hageja ainuomandisse taotletava vara väärtus. Eeldatakse, et ühisvara jagamise hagi hind on pool selle ühisvara väärtusest, mille jagamist taotletakse. Hageja taotles hagiavalduse kohaselt enda omandisse 336 000 krooni, millelt riigilõiv olnuks summas 17 500 krooni ja pool sellest 8750 krooni. Kuna hageja on tasunud ühisvara jagamise nõudelt 1000 krooni, siis tuleb hagejalt välja mõista riigilõivu riigituludesse 7750 krooni . G R õigusabikulud jätte tema enda kanda.

Kostjalt AR tuleb välja mõista riigilõiv riigituludesse 8750 krooni. ARle on kohus andnud tagastamatut riigi poolset õigusabi (11.10.2007 kohtumäärus, tlk.89-94). Kohus leiab, et AR õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Menetlusabi kostja taotlenud ei ole.

TsMS § 179 lg.1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg. 4 kohaselt menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisel kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamatult Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisalal asutusele. TsMS § 179 lg. 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Taimi Kollom Kohtunik