2-07-44058/10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Iko Nõmm ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-44058 Tsiviilasi

I. Š. hagi A. N. vastu elatise saamiseks Apellatsioonkaebuse hind

10 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.12.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. N. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 02.04.2009 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. Š. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX; elukoht XXXXXX XXXXX XXX, XXXXXXXXX XXX., XXXXXXXXXX XXXXXX XX); Kostja A. N. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX)

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 23.12.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtukulude jaotus Esimese astme ja teise astme kohtu menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2(4) Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. I. Š. (hageja) esitas kohtule 19.10.2007 hagi A. N. (kostja) vastu lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Poolte abielust sündis XX.XX.XXXX tütar O. N.. Pärast poolte abielu lahutamist 2007 augustis jäi tütar elama hageja juurde ja sellest ajast alates on tütar olnud ainult hageja ülalpidamisel. Tütre ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 6000 krooni: toit 2500 krooni, riided ja jalanõud 500 krooni, ravimid ja vitamiinid 400 krooni, lasteaiatasu 600 krooni, mänguasjad, raamatud ja meelelahutus 400 krooni, hügieen 600 krooni, eluasemekulud 1000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 3000 krooni tütre Olga ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on tõendamata. Hageja esitas kohtule tõendeid, millega ei ostetud asju poolte ühisele tütrele - tšekiga nr 020024455 on ostetud Rocca Al Mare Sportlandist vabaajapüksid suurusega 164, mis on ilmselgelt 6-aastasele lapsele pikad; tšeki nr 14114026 kohaselt on ostetud naiste peokingad kõrge kontsaga nr 38; Seppälä tšeki kohaselt osteti 24.07.2007 naiste teksapüksid suurusega 38. Samuti esitas hageja kohtule tšekke, mis on kolmandate isikute omad. Hageja petab kohut ja kostjat isikliku kasu saamiseks. Kostja on materiaalselt toetanud tütre ülalpidamist. Kostja kannab pidevalt hagejale üle raha lapse ülalpidamiseks ja on ostnud tütrele vajalikke asju (riideid, kooliasju jne). Lapse ülalpidamiskulud XXXXX Vabariigis, kus laps praegu emaga elab, on väiksemad kui Eesti Vabariigis.

Maakohtu otsuse põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni tütar O. N. ülalpidamiseks alates 19.10.2007 kuni tütre täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

O. N. sünnitunnistusega on tõendatud, et O. N. (ik XXXXXXXXXXX) vanemateks on hageja ja kostja.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (RK nr 3-2-1-57-04). Tulenevalt PKS § 61 lg-st 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Hageja arvestuste kohaselt kulub tütre ülalpidamiseks kuus keskmiselt 6000 krooni (toit 2500 krooni, riided ja jalanõud 500 krooni, ravimid ja vitamiinid 400 krooni, lasteaiatasu 600 krooni, mänguasjad, raamatud ja meelelahutus 400 krooni, hügieen 600 krooni, eluasemekulud 1000

3(4) krooni).

Hageja ei tõendanud, et lapsele kulub ühes kuus 6000 krooni, millest poole palub hageja välja mõista kostjalt. Hageja esitas kohtule tõendeid, millega ei ole ostetud riideid ja jalanõusid tütrele. Hagi on tõendamata ulatuses, mis ületab PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatusraha miinimummäära. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last, vanematel on ühine lapse hooldusja kasvatusõigus ja kohustus. Seega ei ole põhjendatud kostja taotlus hagi rahuldamata jätmiseks. Elatis mõistetakse välja vastavalt vanema varalisele seisundile ja lapse vajadustele. Kuigi kostja on käesoleval hetkel töötu, ei ole see aluseks elatise välja mõistmata jätmisele. Kostja on noor töövõimeline mees. Kostja ei esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, mis takistab tal töötada.

Lähtudes eeltoodust ning kuna igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb kostjalt tütre ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 2175 krooni alates 19.10.2007 kuni tütre täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

4. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada. Apellant on kaebuse kohaselt võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist mitte rohkem kui 1000 krooni kuus.

Hageja esitatud dokumendid ei tõenda poolte tütre ülalpidamiskulusid. Hageja üritab petta kostjat ja kohut, et saada tulu lapse arvelt. Kostjale teadaolevalt hageja ei tööta ning elatist tahab hageja kulutada ka enda ülalpidamiseks. Hageja on viinud lapse kostja nõusolekuta elama XXXXX Vabariiki, isal puudub võimalus lapsega suhelda. Hageja esitatud igakuised hügieenikulud 600 krooni on tõendamata. XXXXX hinnatase on Eesti omast madalam ja XXXXX seaduste kohaselt on elatise suurus lapsele kuus 250 XXX (1137 krooni), miinimumelatis sellest 50%, seega 568,75 krooni kuus.

Viimasel töökohal oli kostja brutopalgaks 4492 krooni kuus. Käesoleval ajal on kostja töötu ning tema sissetulek on 1000 krooni kuus. Kostjal on takistused endisest tasuvama töö leidmiseks, kuna kostjat vaevavad kroonilised seljavalud ning haige magu.

Kostjalt elatise väljamõistmise korral maakohtu otsusega kindlaksmääratud ulatuses, jääks kostja võimalik tulevane pere ebaproportsionaalselt halvemasse olukorda. Õiglane oleks, kui kostja saaks tütart kasvatada Eestis.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda käesolevas otsuses maakohtu põhjendusi.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vanematel on PKS § 49 järgi laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üheks vanema kohustuseks on PKS § 60 lg-s 1 sätestatud alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Otsuse kohaselt lähtub kohus elatise väljamõistmisel tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

4(4)

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks apellandi poolt soovitud suuruseni. PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolud puuduvad. Apellandi väide, et hageja ei ole dokumentaalselt lapsele tehtavaid kulutusi tõendanud, ei ole õige. Maakohus on andnud õige hinnangu hageja esitatud tõenditele lapsele tehtavate kulutuste osas. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt esile toodud kulutused ka osas, mis ei ole tõendatud, on mõistliku suurusega ja põhjendatud, kuna laps elab koos hagejaga. Kostja ei ole tõendanud, et ta annab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist või osaleb lapse kasvatamises.

PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohus leiab, et arvestada tuleb ka seda, et kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid ning et laps elab hageja juures, mille tõttu hageja peab igapäevaselt tegema lapsega seotud kulutusi, tagamaks lapse normaalse arengu ja vajaduste rahuldamise.

U.Loonurm I.Nõmm K.Paal