2-09-5291/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Tsiviilasi nr 2-09-5291

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-5291 Tsiviilasi Kxxx Uxxxxxxhagi Kxxxx Uxxxxxxvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxx Uxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Kxxxx Uxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimimise aeg 15.04.2009.a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja KxxxxUxxxxx ja kostja Kxxxx Uxxxxx vahel 15.04.2009.a. kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Kxxxx Uxxxx kohustub maksma Kxxx Uxxxxxxx elatist alates 01.05.2009.a 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus. Kxxxx Uxxxxxkohustub elatise maksma iga kuu 14. kuupäevaks Kxxx Uxxxxx pangaarvele nr 221036855215 AS-is Swedbank.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-5291 menetlus Kxxx Uxxxxxxhagis Kxxxx Uxxxxx vastu elatise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Kxxx Uxxxx esitas 10.02.2009.a. kohtule hagiavalduse Kxxxx Uxxxxx vastu elatise nõudes. Kxxxxxxxxx palus kohtul Kxxxx Uxxxxxxx, oma isalt, välja mõista elatis seaduse ette nähtud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.01.2009.a.

2 (2)

Kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kxxxx Uxxxx teatas 13.03.2009.a. kirjalikus vastuses, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja teatel on ta majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline maksma elatist 1200 krooni kuus. Kostja teatas, et on töövõimetupensionär.

Kohus arutas poolte osavõtul asja 15.04.2009.a. kohtuistungil. Kohtuistungil sõlmisid pooled elatise maksmiseks kompromissi. Kompromiss protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtuistungil pooled võtsid omaks, et kostja on tasunud 2009.a aastal hagejale elatist veebruaris 2000 krooni, märtsis 2300 krooni ja aprillis 2100 krooni.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära pooled, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on tasunud hagejale elatise hagi esitamist kuni aprillikuuni (k.a) ja hageja märkis, et ta ei nõua elatist tagasiulatuvalt. Seega tuleb elatis välja mõista alates 2009.a maikuust. Kohus selgitab ka, et vastavalt Perekonnaseaduse § 60 lg 2 peab vanem ülal pidama last, kes jätkab täiskasvanuks saades õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Seega on kostjal elatise maksmise kohustus hagejal ühes nimetatud õppeasutuses õppimise ajal.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik