2-09-9304/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-9304 Tsiviilasi T M hagi O Mvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja O M (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind 19 575 krooni

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista O M T M kasuks elatis tütar V M, sünd xxx, ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuiselt alates 06.03.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta O M kanda.

4. Välja mõista O M T M kasuks menetluskulud 690 (kuussada üheksakümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

2 menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

06.03.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses palub T M mõista O M välja elatis tütar V M ülalpidamiseks 2 175 krooni igakuiselt alates 06.03.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohtule esitatud lapse V M sünnitunnistuse (koostatud 14.06.1995.a Ida- Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis akti nr 288) kohaselt on lapse isaks O M ja emaks T M.

Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud vastavalt TsMS § 322 lg 1. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtu õiguslik põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 2 175 krooni kuus. Vastavalt PKS § 70 lg 2 hageja nõudes võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

3

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud õigusabikulude summas 690 krooni kostjalt väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 690 krooni.

Geete Lahi Kohtunik