2-08-3302/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-3302

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04. 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-3302 Tsiviilasi RLhagiavaldus SL vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R (R) L (ik XXX, XXX) Hageja esindaja: O Sobko Kostja: SL(ik XXX, eluk. XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad 31.03.2009. a

Hageja: R (R) L Hageja esindaja: O Sobko Tõlk: Andrei Muršak RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada R (R) L ja SL abielu, mis registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, kanne nr XXX.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta R (R) L perekonnanimeks pärast abielu lahutamist L. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.

Menetluskulud so riigilõivu jätab hageja enda kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt R (R) L ja SL abielu, mis registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, kanne nr XXX on käesolevaks ajaks lõppenud. Abielulised suhted lõppesid enne 1992 aastat, 1993 aastast pooled ei ela koos. Hagejal ja kostjal on tänaseks päevaks kujunenud oma elu. Hageja on veendunud, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Ühiseid lapsi ei ole. Kostja seisukoht Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. 31.03.2009 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, istungiajast ja kohast teadlik. Kohus lahendab asja sisuliselt TsMS § 410 ja 414. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus Rb otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, Rb kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus kuulanud ära poole seletuse, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest pooled elavad lahus juba 1993 aastast. Hagejal ja kostjal on tänaseks päevaks kujunenud oma elu. Abielu taastada ei soovi. Kostjal vastuväiteid abielulahutusele ei ole. Pärast abielu lahutamist hageja soovib perekonnanime samaks jätta. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest.

PKS § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Vastavalt PKS § 18 lg-le 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara jagamise nõuet hageja ei ole esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulu 1000- krooni jääb hageja ettepanekul hageja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik