2-08-67022/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Legislator summary
AI generatedaprill 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär aprill 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A. K. ja kostja V. K. RESOLUTSIOON
Legislator headnote
AI generated2-08-67022/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas: HAGEJA NÕUE Hageja abielust kostjaga sündis *.a tütar K. K., kellele isa on pärast lahutust elatist andnud väga harva ja juhuslikult. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning tütar on jõudnud juba neiuikka, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele 2175.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Tütar õpib *koolis * ja vajab nii toitu kui riietust. Raha kulub ka õppevahenditele ja huvialadele. Nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea. Kohtus nõustub hageja ka minimaalse elatisega 1500.- krooni kuus kuna teab, et laste isa on töötu ja kannatab seljahädade käes.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-67022 Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär
Kersti Särgava
Tsiviilasi
A. K. hagi V. K. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
06. aprill 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A. K. ja kostja V. K. RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt V. K.´lt, IK *, elukoht *, hageja A. K. IK * elukoht *, kasuks elatis alates
13. oktoobrist 2008.a arvelduskontole nr *, * sündinud tütar K. K., IK * ülalpidamiseks üks tuhat viissada (1500.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a.
3. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
4. Kohtukulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.
ASJAOLUD Poolte abielust on sündinud *.a tütar K. K., kes elab ema juures. Poolte abielu on 2005. a lahutatud. Isa elab eraldi ja tütre ülalpidamisest osa ei võta. Ema teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi tütart toita ja katta ning hügieenitarvetega varustada, mistõttu soovib ta ka isa osavõttu lapse ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.
HAGEJA NÕUE Hageja abielust kostjaga sündis *.a tütar K. K., kellele isa on pärast lahutust elatist andnud väga harva ja juhuslikult. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning tütar on jõudnud juba neiuikka, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele 2175.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Tütar õpib *koolis * ja vajab nii toitu kui riietust. Raha kulub ka õppevahenditele ja huvialadele. Nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea. Kohtus nõustub hageja ka minimaalse elatisega 1500.- krooni kuus kuna teab, et laste isa on töötu ja kannatab seljahädade käes.
KOSTJA ARVAMUS Kostja nõustub sellega, et on kohustatud oma alaealist tütart ülal pidama ja tütrele kulub rohkem vahendeid kui pojale, kuid leiab, et tal ei ole ka minimaalse elatise tasumiseks vahendeid. Lapsel on hea vanaema, kes aitab tütretütart kasvatada ja ülal pidada, kuid endal tal tööd ja teenistust ei ole. Ta ei ole käesoleval ajal tööd leidnud ja kuna tal on olnud seljaoperatsioon ning käesoleval ajalgi piinavad teda seljaja liigesevalud, ei ole ta võimelinegi pidevalt töötama. Seetõttu leiab ta, et pole kindlasti võimeline elatiseks maksma üle 1000.- krooni kuus. Juhul kui ta aga peaks tõesti rohkem teenima, on ta nõus ka rohkem maksma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, poolte ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega rahuldada hageja poolt palutud minimaalses ulatuses. Poolte abielust on *.a sündinud tütar K. K., kes pärast poolte lahutust elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa juba mitu aastat piisavat elatist andnud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud alla minimaalmäära elatis 1500.- krooni kuus igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei tohi. Sellise elatise peaks välja teenima ka juhutöödega. Tütar vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks ja teismelise neiu vajaduste rahuldamiseks, mistõttu peab isa teda minimaalseltki aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Mingeid vabandatavaid põhjusi alla minimaalmäärase elatise maksmata jätmiseks maakohus ei näe.
Kuna isa jättis oma kohustused unarusse, tuleb kohtukulud panna tema kanda.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi 1500.- krooni ulatuses.
Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik