2-09-5116/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

TKA Ehitus OÜ pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-09-5116

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu; ajutise halduri tasu ja

kulutuste suuruse määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik TKA Ehitus OÜ (rk 11349556; asukoht

Jakobi 19, Tartu)

võlgniku esindajad:

-

juhatuse liige Mait Kuusik

-

juhatuse liige Margo Lõhmus

ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus postiaadress Tael

Halduribüroo

OÜ,

Uus

9/11-33,

Tartu;

e-post

tiia.kalaus@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

31.03.2009

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada TKA Ehitus OÜ (rk 11349556) pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Tiia Kalausel likvideerida TKA Ehitus OÜ kahe kuu jooksul

käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada

ajutine

pankrotihaldur

Tiia

Kalaus

kohustustest

TKA

Ehitus

OÜ

pankrotimenetluses pärast TKA Ehitus OÜ likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Pankrotihaldur Tiia Kalausel anda TKA Ehitus OÜ dokumendid üle Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile. Määrata TKA Ehitus OÜ dokumentide hoidjaks Mait Kuusik,

kellele anda dokumendid üle pärast prokuratuuril vajaduse möödumist.

5. Määrata TKA Ehitus OÜ ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause tasu suuruseks 16 475.-

krooni, millelt maksta ka sotsiaalmaks, ja hüvitada OÜ-le Tael Halduribüroo (rk 10667969,

konto nr XXXXXXXXXX ) kulutused 2360.- krooni TKA Ehitus OÜ arvelt.

6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(TsMS § 29 lg 3).

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1) ja teadmiseks Eesti Töötukassale (postiaadress Lõkke 4, 10122 Tallinn).

2

8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib

esitada

määruskaebuse

pankrotimenetluse

lõpetamise

osas

15

päeva

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.

Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas

(PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

09.02.2009 esitasid võlgniku juhatuse liikmed Mait Kuusik ja Margo Lõhmus kohtule TKA

Ehitus OÜ pankrotiavalduse (tlk 4). 23.02.2009 määrusega algatas kohus TKA Ehitus OÜ

pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause (tlk 11). 31.03.2009

istungil esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande (tlk 14-26, 134).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldandmed

TKA Ehitus OÜ asutati 2007 (esmakanne registris 06.03.2007), ainuosanik (osakapital 40 000

krooni) on Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ (edaspidi Tartu KVA OÜ), kelle pankoti kuulutas

Tartu Maakohus välja 30.12.2008 otsusega. TKA Ehitus OÜ tegevusalaks oli elamute ja

mitteeluhoonete ehitus. Peamiseks tööandjaks oli omanikettevõte, kes tegeles kinnisvara

arendusega. Käesoleval ajal tegevust ei toimu.

Andmed võlgniku vara kohta

26.03.2009 seisuga puudub võlgnikul vara. Nõuded kolmandate isikute vastu ei ole

sissenõutavad.

Kassa kaudu on tehtud suures ulatuses sularahatehinguid. 2008 jaanuaris tasus võlgnik kassast

Tartu KVA OÜ-le arvete alusel kokku 430 000 krooni. 2008 juulis tasus OÜ Vikre Ehitus

võlgniku nõudmisel sularahas arve summas 450 000 krooni. Aruandvatele isikutele on tehtud

sularahas väljamakseid ning samaaegselt on aruandvad isikud tasunud kassasse suuri

summasid. Kassast on sularaha väljamakseid tehtud ainult võlgnikuga seotud isikutele.

Töötajatega arveldati 2007 pangakonto vahendusel, kuid 2008 maksti töötasusid välja kassast.

Pankrotiavalduses kinnitas võlgnik, et tal on nõue Tartu KVA OÜ vastu 1 951 871.89 krooni.

Raamatupidamise kohaselt esitas võlgnik Tartu KVA OÜ-le 25.11.2008 arve summas

2 678 600 krooni. Tartu KVA OÜ ajutise halduri aruande kohaselt puudus TKA Ehitus OÜ-l

04.12.2008 seisuga nõue Tartu KVA OÜ vastu. Seisuga 04.12.2008 esitas Tartu KVA OÜ

ajutisele haldurile andmed, mille kohaselt TKA Ehitus OÜ oli Tartu KVA OÜ-le võlgu

726 690.64 krooni. M. Kuusik ja M. Lõhmus andsid Tartu KVA OÜ pankrotimenetluses

19.01.2009 võlgniku vande, kus TKA Ehitus OÜ vastu nõuet enam ei olnud, kuid TKA Ehitus

OÜ oli lisandunud võlausaldajana Tartu KVA OÜ (pankrotis) hankijate nimekirja summaga

1 952 871.59 krooni. Seisuga 04.12.2008 on TKA Ehitus OÜ võlg Tartu KVA OÜ-le

tasaarveldatud, sellekohase akti esitas võlgnik ajutisele haldurile 26.03.2009. Ajutine haldur

on seisukohal, et võlgnik on viinud sisse parandusi raamatupidamises ning esitanud arve

Tartu KVA OÜ vastu tagasiulatuvalt (arve koostati pärast 04.12.2008 ja enne 19.01.2009).

Arve esitamisega suurendas võlgnik oma käibemaksukohustust 408 600 krooni võrra.

Võlgniku esindajad ei osanud ajutisele haldurile selgitada, milliste tööde eest täpselt ja millise

perioodi eest on Tartu KVA OÜ-le arve esitatud. Puuduvad üleandmis-vastuvõtu aktid ja

teostatud tööde nimekirjad. Raamatupidaja seletuste kohaselt esitati kogu tegevusperioodi

vältel arveid teostatud tööde eest Tartu KVA OÜ-le mitte siis, kui tööd tegelikult teostati, vaid

siis kui vajalikuks peeti või raamatupidaja küsis. Põhjenduseks toodi, et kuna tegemist on ühe

kontserni ettevõtetega, siis pole vajadust nii täpselt tööde seisu ja arvestust kogu aeg teostada.

3

Samuti ei peetud vajalikuks tööde teostamisel ja üleandmisel vastavasisuliste aktide

koostamist. Võlgnik ei ole Tartu KVA OÜ pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud,

nõuete esitamise tähtaeg oli 03.03.2009. Võlgniku esindajad selgitasid nõude esitamata

jätmist sellega, et Tartu KVA OÜ pankrotis on suur I järgu nõue ja halduri väitel II järgu

võlausaldajatele nagunii vahendeid ei jätku. Ajutise halduri arvates ei tule nõue Tartu KVA

OÜ vastu varana arvesse, sest selle laekumine on ebatõenäoline.

Võlgniku andmetel on Tootal Kinnisvara AS-i vastu debitoorne nõue 20 416.95 krooni. Nõuet

ei ole tõenäoliselt võimalik sisse nõuda, sest Tootal Kinnisvara AS võlga ei tunnista ning neil

on vastunõue võlgniku vastu.

Tartu KVA OÜ-le väljastatud laenud summas 39 000 krooni pole võlgniku pankrotistumise

tõttu samuti reaalselt laekuvad.

Andmed võlgniku kohustuste kohta

27.03.2009 seisuga on TKA Ehitus OÜ-l teadaolevaid kohustusi 3 184 735 krooni.

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõue on

05.03.2009 seisuga 870 186 krooni. Ettekirjutus maksuvõlgade tasumiseks on võlgnikule

esitatud juba 29.11.2007, seega esinesid makseraskused juba 2007 lõpus. Käibemaksuvõlg on

616 278 krooni. Võlast 548 916 krooni tekkis 2009 alguses, kui võlgnik esitas

parandusdeklaratsioonid eelnevate perioodide osas. Kinnipeetud tulumaksu osas suurendas

võlgnik nõuet parandusdeklaratsioonide esitamisega 12.02.2009 eelnevate perioodide (2008

veebruari, märtsi, aprilli ja mai) eest summas 32 657 krooni. Samade kuude kohta esitas

võlgnik 2009 veebruaris parandusdeklaratsioonid sotsiaalmaksu osas, mille tõttu suurenes

sotsiaalmaksu nõue. Seega tegi võlgnik oma raamatupidamises paranduskandeid, mille

tulemusena suurendas maksukohustust, kuigi vahendeid maksude tasumiseks ei olnud.

Raamatupidaja väitel ei olnud ta teadlik, et juhatuse liikmed maksid töötajatele töötasu,

millest raamatupidamist ei teavitatud. Enne pankrotiavalduse esitamist anti vastavad andmed

raamatupidajale, kes viis parandused sisse ning koostas kassa väljamineku orderi. Juhatuse

liige M. Lõhmus selgitas, et jooksvalt võis raamatupidamises ebatäpsusi esineda.

Võlad hankijatele on 1 274 128 krooni (Emulo OÜ-le 414 100.35 krooni, Optimera Estonia

AS-ile 82 985 krooni, Rautakesko AS-ile 133 733 krooni, Egneter OÜ-le 86 258 krooni).

Tasumata laenukohustused on Invest 7 OÜ-le 352 750 krooni, ML Varad OÜ-le 222 000

krooni ja Codoron OÜ-le 3000 krooni. Invest 7 OÜ ja ML Varad OÜ on võlgnikuga seotud

samade juhtorgani liikmete kaudu.

Võlg töötajatele on 462 671 krooni. Ajutine haldur on esitanud juhatuse liikmetele nõude

töölepingute lõpetamiseks, sest sisulist ehitustegevust ei ole toimunud alates 2009. Juhatuse

liikmed selgitasid, et töötajaid ei saanud vabastada, sest lõpparvete maksmiseks puudus raha.

Samas pidasid nad töölepingu jätkamist õiguspäraseks, sest iga päev võib tulla tööpakkumisi.

Samuti arvasid juhatuse liikmed, et nende kohustus anda ajutisele haldurile selgitusi ja

koguda andmeid kuulub tasustamisele. 2007 detsembris oli võlgnikul töölepingu alusel tööl

seitse töötajat, kellest kolm on tööl ka käesoleval ajal. 2008 sõlmiti töölepingud viie uue

töötajaga. M. Lõhmus on juhatuse liige, tööleping temaga sõlmiti projektijuhina töötamiseks.

Helje Kõuts on Brokerman Raamatupidamisteenused OÜ juhatuse liige, 2008 jaanuarist võeti

ta tööle võlgniku raamatupidajana kuupalgaga 16 000 krooni. Jääb arusaamatuks, miks

võlgnik võttis tööle raamatupidaja, kelle tasu ületas mitmekordselt eelmisel aastal sama

teenuse eest makstud tasu (Brokerman Raamatupidamisteenused OÜ teostas 2007 võlgnikule

raamatupidamisteenust ca 7000 krooni eest kuus). Samuti on 2008 töötasud oluliselt tõusnud

võrreldes 2007 tasudega. Võlgniku juhtorganid, kes pidid olema teadlikud ühingu halvast

majanduslikust olukorrast pärast 2007 lõppu, sõlmisid uusi töölepinguid suurte töötasudega

ning suurendasid olemasolevate töötajate töötasusid, on käitunud äriühingu ja oma töötajate

4

suhtes vastutustundetult, sest tööd jäi vähemaks ning raha nappuse tõttu ei suudetud täita

töötasu maksmise kohustusi. Võlad töötasu maksmisel olid võlgnikul juba alates 2008 maist.

Maksejõuetuse põhjused

TKA Ehitus OÜ ja Tartu KVA OÜ juhatusse kuuluvad M. Kuusik ja M. Lõhmus. Juhatuse

liikmete seletuste kohaselt loodi TKA Ehitus OÜ Tartu KVA OÜ tütarfirmana, emafirma

tegeles kinnisvara arendusprojektidega ja tütarfirma arendatavatel objektidel ehitustöödega.

2007

majandusaasta

aruande

kohaselt

teostati

Tartu

KVA

OÜ-le

kuuluvate

kinnisvaraobjektide ehitus- ja remonditöid. 2008 oli plaanis pakkuda ehitusteenust ka

kontsernivälistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. TKA Ehitus OÜ oli põhiliselt

peatöövõtjaks, kes tellis alltöövõttu teistelt teenust osutavatelt firmadelt.

2007 ületasid tegevus- ja tööjõukulud ehitusteenuse osutamisest saadudu tulu, kahjum

majandustegevusest oli 389 255 krooni, 2007 lõpuks oli võlgniku omakapital negatiivne

(-349 225 krooni). Bilansi kohaselt puudus võlgnikul materiaalne vara, varana on üleval

lühiajalised laenud summas 665 300 krooni. Tekib küsimus, kas peale ehitustegevuse osutas

võlgnik veel ka finantsteenuseid. 2008 lõpuks suurenes kahjum 886 824 krooni võrra. Käive

ehitusteenuse osutamisest vähenes ca 2 korda, kuid võlgnik suurendas tööjõukulu võrreldes

eelmise perioodiga 2,8 korda.

Pangakonto väljavõtte kohaselt võttis võlgnik 2008 laenu nii seotud isikutelt kui ka

väljastpoolt kontserni. Vähemalt 80% laekunud vahenditest laenati sisse. Võlgnik ei

kasutanud laene oma võlgade tasumiseks ja hankijatega arveldamiseks, vaid tasus sisuliselt

terve aasta jooksul Tartu KVA OÜ eest hankijate arveid, laenu- ja liisingkohustusi.

Raamatupidaja selgituste kohaselt peatus Tartu KVA OÜ tegevus juba 2008 aprillis-mais,

samuti arestiti nende kontod. TKA Ehitus OÜ kontode kaudu tasuti Tartu KVA OÜ arveid.

2007 lõppbilansi alusel oleks juhatuse liikmetel tulnud viia omakapital kooskõlla seadusega

või esitada pankrotiavaldus. Juhatus aga jätkas tegevust, millest olukord ei paranenud. 2008

tegeles võlgnik peaasjalikult laenudena rahaliste vahendite hankimisega selleks, et tasuda

omanikfirma võlgu. Väljapoole kontserni teostas võlgnik töid näiteks Woodcenter OÜ-le. Kui

hankija tasus arve, siis võlgnik andis arve tasunud hankijale välja laenu praktiliselt samas

summas, mis tööde eest oli saadud. Seega ei olnudki võlgnikul võimalik teostatud tööde eest

saadud raha kasutada oma hankijatele arvete tasumiseks, selle asemel laenas võlgnik vahendid

koheselt välja. Juhatuse liikmete selgituste kohaselt olid need nn „käsi peseb kätt“ tehingud.

Maksejõuetuse põhjuseks on 2008 järjest jahenev ehitusturg, samuti emafirma raskustesse

sattumine. Kuna võlgnik teostas praktiliselt kogu oma ehitustegevuse Tartu KVA OÜ

objektidel, siis puudus juhatuse liikmetel tegevuse kestel täpne ülevaade ühe või teise

ettevõtte rahalistest vahenditest. Arveid esitati ja raha teostatud tööde eest tasuti

ebaregulaarselt. Võlgnik pidi oma alltöövõtjatele tasuma arved tähtaegselt ning ühingus olid

pidevad likviidsusprobleemid. Kuna emaettevõttelt ei laekunud raha õigeaegselt või ei

esitatud üldse arveidki, siis tuli raha laenata (põhiliselt võlgnikuga juhtorgani liikmete kaudu

seotud isikutelt (Invest 7 OÜ, TKA Uks ja Aken OÜ, TKA Liimpuit OÜ, ML Varad OÜ)).

Juhatuse liikmete vastutus

Äriühingu majandustegevuse juhtimine näitab juhatuse hoolimatut suhtumist oma ülesannete

täitmisse ettevõtte juhtimisel ja töö korraldamisel. TKA Ehitus OÜ maksejõuetus kujunes

välja juba 2007 lõpuks, kuid juhatus ei võtnud midagi ette olukorra parandamiseks. Ehitustöid

jäi vähemaks, kuid juhatus tõstis tegevuskulusid võrreldes töömahuga mitmekordselt (eriti

töötasusid). Võlgniku jooksev raamatupidamine oli ebakorrektne, mille tulemusena on

võlgnik enne pankrotiavalduse esitamist tagasiulatuvalt esitanud arveid ning parandanud

maksudeklaratsioone, millega suurendas oluliselt maksuvõlga. Makseraskustest ülesaamiseks

kaasas võlgnik laenuvahendeid. Olles pidevates likviidsusprobleemides, laenas võlgnik välja

ka teistele äriühingutele rahalisi vahendeid, mis ei aidanud kuidagi kaasa tema enda

5

majandusliku olukorra parandamisele. Hankijate võlad muutusid sissenõutavaks 2008

I poolaastal, kuid alates 2008 aprillist tasus võlgnik hoopis emaettevõtte arveid.

Juhatus on jätnud seadusest tulenevad kohustused täitmata või ei ole täitnud neid juhtorgani

liikmetele vajaliku hoolsusega. Kohustuste rikkumisega on juhatuse liikmed tekitanud

äriühingule kahju, mis väljendub järgnevas: tagasiulatuvalt Tartu KVA OÜ-le esitatud arve,

mille õigeaegse esitamata jätmise tõttu jäi saamata 1,95 miljonit krooni; tagasiulatuvalt

raamatupidamisandmete esitamisega suurendati maksukohustust üle 600 000 krooni (lisandub

intress); töölepingute lõpetamata jätmine olukorras, kus reaalset tööd pakkuda ei ole ja tulud

puuduvad, kuid on jooksvad kulud kuus 123 000 krooni (jaanuar-märts 369 000 krooni).

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib olla juhatuse liikmete raske juhtimisviga ning kohtul

oleks vajalik esitada avaldus kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Vara tagasivõitmisest

Võlgnik esitas 28.10.2008 Brokerman Raamatupidamisteenused OÜ-le arve summas 300 000

krooni, mis tasaarvestati Brokerman Raamatupidamisteenused OÜ poolt antud laenudega

summas 230 709 krooni (sh intressid) ning ülejäänud summa 69 291 krooni laekus kassasse.

Käesoleval hetkel ei ole võimalik prognoosida, et tasaarvestustehing oleks tühistatav (PankrS

§ 113 lg-st 1 p 2 lähtudes). Seotud isikutele (Invest 7 OÜ-le ) on tagastatud laenu 10 500

krooni. Arvestades võlgasid, ei ole nimetatud summa tagasivõitmiseks märkimisväärne.

Võlgnikul puuduvad ka vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, sh kohtuvaidluseks.

Võlgnikul puudub vara, kuid sissenõutavaid kohustusi on üle 3 miljoni krooni. Võlgnik on

maksejõuetu ning antud situatsioon ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara ja

rahalised

vahendid

pankrotimenetluse

läbiviimiseks.

Võlausaldajad

ei

ole

nõus

pankrotimenetlust finantseerima. Kohtu deposiiti raha tasutud ei ole. Ajutine haldur palub

lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nimetada

dokumentide hoidjaks juhatuse liige M. Kuusik ning mõista enda kasuks välja ajutise halduri

tasu (bruto) 16 475 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5437 krooni, ja OÜ Tael

Halduribüroo kasuks kulutuste katteks 2360 krooni (tlk 110).

KOHTUISTUNG

Juhatuse liige M. Kuusik ei ole nõus sellega, et äriühingut on juhitud ebakompetentselt.

Osaühing oli Tartu KVA OÜ tütarettevõte, kellel juhtimisvigu ei tuvastatud. Tartu KVA OÜ

pankrot mõjutas ka TKA Ehitus OÜ pankrotti. M. Kuusik on nõus hakkama dokumentide

hoidjaks. Juhatuse liige M. Lõhmus seletas, et jaanuari lõpu seisuga on töölepingud, v.a M.

Kuusiku oma, lõpetatud. Plaanis on juhatuse liikmetel esitada avaldus töötukassale.

Raamatupidaja Helje Kõutsi töötasu suurenes seetõttu, et tööde maht kasvas. Raamatupidaja

ei olnud nõus saama raha Brokerman Raamatupidamisteenused OÜ kaudu ning soovis saada

töölepingut. Juhatuse liikmed on nõus halduri tasu suurusega ning nõus tasuma selle katteks

24 912 krooni (tlk 134-135).

KOHTU SEISUKOHT

1. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute

vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2

nimetatud summat. Toimiku materjalidest nähtuvalt on TKA Ehitus OÜ-l 27.03.2009

seisuga kohustusi 3 184 735 krooni, kuid vara puudub. Võib esineda alus

tagasivõitmiseks, kuid selle edukust on raske prognoosida. Vara pankrotimenetluse kulude

6

katteks puudub (tlk 19-21, 24-25). Kohtu deposiiti keegi raha pankrotimenetluse kulude

katteks tasuda ei soovi, suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei pea

pankrotimenetluse kulude katmist otstarbekaks (tlk 25, 113). Eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal, et TKA Ehitus OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Maksejõuetuse põhjuseks on 2008 järjest jahenev ehitusturg, samuti emafirma Tartu

Kinnisvaraarenduse OÜ raskustesse sattumine. Samas esineb võlgniku juhatuse liikmete

Mait Kuusiku ja Margo Lõhmuse tegevuses raskeid juhtimisvigu, samuti kuriteo

tunnused.

2.1. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku

juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib

osaühingut. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku

ettevõtja hoolsusega. Arvestades ajutises pankrotimenetluses kogutud andmeid, leiab

kohus, et juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi vähemalt raske hooletuse tõttu

ning nad võivad olla põhjustanud raskete juhtimisvigadega võlgniku maksejõuetuse

ja/või süvendanud seda.

2.2. TKA Ehitus OÜ juhatuse liikmed on jätnud täitmata pankrotiavalduse õigeaegse

esitamise kohustuse. Ajutise halduri arvates kujunes TKA Ehitus OÜ maksejõuetus

välja juba 2007 lõpuks, kui omakapital ei vastanud seaduse nõuetele (tlk 22). Juhatuse

liikmed on vastuses halduri järelepärimisele leidnud, et maksejõuetus tekkis 2008

suvel (tlk 32). Hoolimata sellest ei võtnud juhatuse liikmed õigeaegselt tarvitusele

vajalikke abinõusid (ÄS § 171 lg 1, 2, § 176) ega esitanud ka pankrotiavaldust (ÄS

§ 180 lg 51). Pankrotiavaldus esitati alles 09.02.2009. 07.12.2004 määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04 oli Riigikohus seisukohal, et ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s

51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada

raske juhtimisveana. Käesoleval juhul on pärast pankrotiavalduse esitamise kohustuse

tekkimist võlgniku kohustused suurenenud- jäeti lõpetamata töölepingud olukorras,

kus tööd pakkuda ei olnud, suurendati raamatupidaja töötasu, esitati tagasiulatuvalt

maksudeklaratsioone, mis suurendas maksukohustusi ca 600 000 krooni, tulud

puudusid, kuid jooksvad kulud kuus oli ca 123 000 krooni, tasuti omanikfirma võlgu

olukorras, kus enda kohustused olid täitmata jms.

2.3. 2008 jäi ehitustöid vähemaks, kuid juhatus tõstis tegevuskulusid võrreldes töömahuga

mitmekordselt, eriti töötasusid. Tööle võeti nt raamatupidaja Helje Kõuts

16 000 krooni suuruse palgaga, kuigi Brokerman Raamatupidamisteenused OÜ, kelle

juhatuse liige Helje Kõuts on, oli osutanud võlgnikule raamatupidamisteenust 2007 ca

7000 krooni eest kuus. 2008 võttis võlgnik laenusid, kuid ei kasutanud saadud raha

võlgade tasumiseks ja hankijatega arveldamiseks. Laenuks saadud raha ning arvete

tasumisest laekunud raha laenati välja, samuti tasus võlgnik alates 2008 aprillist oma

ainuosaniku Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ eest arveid, laenu- ja liisingkohustusi.

Juhatuse liikmed ei lõpetanud töötajatega töölepinguid olukorras, kus reaalset tööd

pakkuda ei olnud ja tulud puudusid (jooksvad kulud kuus 123 000 krooni (jaanuar-

märts 369 000 krooni)). ÄS § 183 näeb ette, et juhatus korraldab osaühingu

raamatupidamist. TKA Ehitus OÜ jooksev raamatupidamine oli ebakorrektne,

juhatuse liikmetel puudus tegevuse kestel täpne ülevaade ettevõtte rahalistest

vahenditest. Arveid esitati ja raha teostatud tööde eest tasuti ebaregulaarselt. Võlgnik

esitas Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-le tagantjärele arve summas 2 678 600 krooni.

Arve õigeaegse esitamata jätmise tõttu jäi saamata 1,95 miljonit krooni, juhatuse

liikmed ei esitanud nõuet ka Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ pankrotimenetluses.

Samuti tehti raamatupidamises 2009 paranduskandeid 2008 veebruari, märtsi, aprilli

7

ja mai töötasude kohta. Tagasiulatuvalt raamatupidamisandmete esitamisega

suurendati maksukohustust.

2.4. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juhatuse liikmete tegudes võivad esineda KarS § 3851

(pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) ja KarS § 384

(maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud kuritegude tunnused, mille kohta tuleb

kohtul esitada kuriteoteade. Ebaõige on M. Kuusiku väide kohtuistungil, et võlgniku

emaettevõtte Tartu KVA OÜ pankrotimenetluses ei tuvastanud kohus juhtimisvigu

maksejõuetuse põhjusena. Tartu KVA OÜ pankrot kuulutati välja Tartu maakohtu 30.

detsembri 2009. a otsusega. Kohus leidis, et otsuse tegemisel hetkel ei ole kohtul veel

võimalik otsustada, mis on maksejõuetuse põhjuseks ja kohustas edaspidise

pankrotimenetluse käigus analüüsima, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla ka

raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Kuna puuduvad vahendid

menetluskulude katteks, siis ei ole ka käesolevas menetluses praeguses

menetlusstaadiumis võimalik teha põhjalikku võlgniku tehingute analüüsi ja

dokumendi revisjoni, et selgitada välja lõplikult võlgniku maksejõuetuse põhjusi.

2.5. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas menetlusstaadiumis on ebaselged ka

asjaolud, mis seonduvad jaanuaris 2009. a sotsiaalmaksudeklaratsioonide muutmisega

2008. a eest st tagantjärele. Deklaratsioonide muutmisega suurendati võlgniku

maksukohustusi. Pankrotimenetluse algatamise ajaks oli võlgnikul lõpetamata

töölepingud 8 töötajaga, sh olid lõpetamata juhatuse liikmete enda töölepingud

projektijuhtidena. Töölepingud lõpetati TLS § 82 alusel ajutise halduri ettepanekul.

Juhatuse liikmed avaldasid kohtuistungil, et nad soovivad ka ise taotleda töötukassast

tööandja pankrotistumisega seotud hüvitisi. Arvestades asjaolu, et võlgnik on

teostanud alles 2009. a jaanuaris st vahetult enne pankrotiavalduse esitamist

maksudeklaratsioonide muutmist, millega on suurendanud tagantjärgi sotsiaalmaksu

kohustust ja on näiteks raamatupidaja H. Kõutsi, kes on juhatuse liikme M.Lõhmuse

õde, töötasu enne pankrotiavalduse oluliselt tõstnud, on kohtul kahtlus, et tegemist

võib olla töölepingutega, mis on sõlmitud või muudetud hilisemal ajal, kui on

näidatud lepingudokumentides. Olukorra, et juhatuse liikmetele on jäänud välja

maksmata nende töötasu töölepingu alusel alates 2008. a oktoobrist, on tekitanud

need samad isikud ise oma tegevusetusega juhatuse liikmetena pankrotiavalduse

õigeaegsel esitamisel. Juhatuse liikmetena oleks M. Kuusik ja M. Lõhmus pidanud

tagama ka töölepingute lõpetamise töö lõppemisel, mitte aga suurendama

töölepingute lõpetamata jätmisega võlgniku kohustusi. Kohus peab vajalikuks

teavitada vastavatest kahtlustest Eesti Töötukassat.

3. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril

Tiia Kalausel likvideerida TKA Ehitus OÜ kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast TKA Ehitus OÜ registrist kustutamist

tuleb Tiia Kalaus vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

4. Arvestades asjaolu, et kohus esitab kuriteoteate, tuleb TKA Ehitus OÜ dokumendid anda

üle Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ TKA Ehitus OÜ

dokumendid pärast prokuratuuril vajaduse möödumist anda hoiule juhatuse liikmele

M. Kuusikule, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks

(tlk 134).

5. Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS §

23 lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise

pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord”

§-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete

mahtu ja keerukust, Tiia Kalause kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise

halduri taotlus tuleb rahuldada. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 16 475 krooni

8

(bruto) ning OÜ-le Tael Halduribüroo tuleb hüvitada kulutused summas 2360 krooni

võlgniku arvelt. Juhatuse liikmed on tasunud võlgniku kassasse 24 912 krooni ja and ei

vaidlusta ajutise halduri tasu ja kulutuste suurust.

Kohtunik