2-05-767/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-05-767/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number 2-05-767 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ülle Jänes, Kaupo Paal Tsiviilasi M. U. hagi M. K. vastu lahusvara ühisvaraks tunnistamiseks ja abielulise ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1 405 090 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.10.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 02.04.2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. U. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX, XXXXXXX XXXXX), esindaja Tiit Vajak; Kostja M. K. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-X, XXXXXXX XXXXX), esindaja Allan Ratso. RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2008 otsus osas, milles maakohus: 1. tunnistas 1/3 mõttelise osas Tallinnas, XXXXXXXXX XX kinnistust M. U. ja M. K. ühisvaraks. 2. jagas ühisvara väärtusega 2 893 180 krooni ja mõistis M. K.lt välja hüvitise enamsaadud ühisvara arvelt 1 405 090 krooni M. U. kasuks. 3. mõistis M. K.lt välja menetluskulu 13 000 krooni ja riigilõivu 5000 krooni M. U. kasuks ning riigilõivu 55 000 krooni riigituludesse.
Jätta Harju Maakohtu 10.10.2008 otsus muutmata osas, milles maakohus jagas poolte ühisvara ja jättis M. U. omandisse vallasvara väärtuses 41 500 krooni ja M. K. omandisse vallasvara väärtuses 91 680 krooni.
Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada kohtuotsuse resolutsioon, arvestades ka otsuse muutmata jäetud osa, järgmiselt: 1. Jätta M. U. hagi M. K. vastu lahusvara ühisvaraks tunnistamise nõudes rahuldamata ja saata asi M. U. nõudes M. K. vastu XXXXXXXXX XX asuva hoone ehitamisega seotud hüvitise saamiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule. 2. Jagada M. U. ja M. K. ühisvara väärtuses 133 180 krooni järgmiselt: 2.1 Jätta M. U. omandisse vallasvara kokku väärtuses 41 500 krooni: kohviautomaat, grillahi, purskkaev, kiiktool, õhuniisuti ja sõiduauto Honda maksumus. 2.2 Jätta M. K. omandisse vallasvara kokku väärtuses 91 680 krooni: kaheinimese voodi, öökapp,
2 riidekapp, antiikne kummut, põrandavaip, make-uplauake peegliga, tugitool, seina praad 6 tk, J.Ristna õlimaal (magamistoas); põrandavaip, seinakapp (külalistenurgas); diivan, tugitool, seina praad 2 tk, põrandavaip, kaminakomplekt, TV-laud, televiisor, video, kummut-kapp (elutoas); voodi, töölaud, riidekapp, tugitool, riiulid, kummut, valgustid, vaip, akvarell (lapse toas); esikukapp, nagikomplekt, peegel seinal, seinakapp, seina paraad 2 tk (fuajees); köögilaud, köögitoolid 4 tk, valgusti, köögikapid, nõudepesumasin, külmik, elektripliit + ventilatsioon (köögis); raamatukapid, töölaud, arvuti, toolid, põrandavaip, valgustid (kabinetis); kappriiul, peegel, Navitrolla graafiline leht (WC-s); kapid 2 tk, peeglid 2 tk, pesumasin, massaaživann (vannitoas); tolmuimeja, aknakatted 13 akent, koridori vaipkate, aiamööbel, muruniiduk jm aiatööriistad, matkavarustus (telk, madratsid, magamiskotid), sõiduauto BMW 520. 3. Välja mõista M. K.lt M. U. kasuks enamsaadud ühisvara arvelt 25 090 (kakskümmend viis tuhat üheksakümmend) krooni. 4. M. K. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 5. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud pärast otsuse avalikult teatavakstegemist. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud, poolte nõudes ja menetluse käik 1. M. U. (hageja) ja M. K. (kostja) abiellusid XX.XX.XXXX ja abielust sündis XX.XX.XXXX tütar H.K., kes elab ema juures.
11.03.2005 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks, elatise väljamõistmiseks, lahusvara ühisvaraks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks.
13.12.2005 esitas kostja vastuhagi lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
19.06.2006 osaotsusega lahutas maakohus poolte abielu ja määras lapse elukoha. 19.06.2006 rahuldas kohus kostja vastuhagi ja määras kindlaks lapsega suhtlemise korra. 19.06 2006 määrusega lõpetas kohus menetluse hageja nõudes elatise saamiseks ja kinnitas poolte kompromissi, mille kohaselt kostja kohustus maksma elatist 2597 krooni lapse ülalpidamiseks.
Maakohus jätkas menetlust lahusvara ühisvaraks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõuetes. 2. 11.03.2005 esitas hageja nõude, milles palus jagada vallasasjad kui ühisvara kokku väärtuses 459 500 krooni ja tunnistada ühisvaraks 1/3 mõttelist osa Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvast kinnistust väärtusega 1 800 000 krooni. Vallasvara nimekirja esitas hageja hagiavalduse lisana (t.lk 9-11).
Hageja väitel panustas ta abielu ajal oma lahusvaraks olnud korteri müügist saadud vahendid ja aega XXXXXXXXX XX maja kolmanda korruse väljaehitamiseks. Seega tuleb väljaehitatud osa arvata ühisvara koosseisu sõltumata sellest, et väljaehitamise ajal olid kinnistu omanikuks kostja tädid, kes võõrandasid 1998.a kinkelepingutega kokku 1/2 mõttelist osa kinnistust kostjale.
Hageja selgituste kohaselt saadi III korruse väljaehitamiseks nõusolek kostja tädidelt, kes lubasid osa kinnistust võõrandada pärast väljaehitamist pooltele. Väljaehitus toimus poolte abielu ajal ja
3 pooled tegutsesid ühiselt kostja tädide poolt seatud eesmärgi täitmiseks. Oma osalust tõendab hageja kulude arvestuse raamatuga aastatest 1997 kuni 2000, pangaväljavõtetega, 04.10.1995 sõlmitud laenulepingu, 1996-1998 poolte poolt ühiselt täidetud tuludeklaratsioonidega, lepinguga, õiendiga. Ühiselt ehitusse panustamist tõendavad ka kostja poolt saadetud kirjad hagejale pärast abielusuhete lõppemist. Vastavalt ekspertiisiaktile on XXXXXXXXX XX III korruse ehitustööde maksumus 1998 aprillikuu hindades 1 243 000 krooni ja käesoleval ajal 2 760 000 krooni, millest hageja palub välja mõista poole.
28.07.2005 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile, milles ta täiendas jagamisele kuuluva ühisvara nimekirja ja palus arvestada, et hageja kasutusse jäi poolte abieluliste suhete lõppemisel ühisvarast lisaks hageja enda poolt märgitule muuhulgas sõiduauto Honda ja kohviautomaat (t. lk 62-72).
Hageja nõustub ekspertiisaktis märgitud vallasasjade hindadega. Kuna ekspertiisi käigus jäid osad vallasasjad hindamata, siis hindab hageja neid asju vara järgmiselt: kohviautomaat – 1000 krooni; sõiduauto Honda 40 000 krooni, mis jäi hageja valdusesse; kostja valduses olev sõiduauto BMW 520 6000 krooni. Sõidukite hindamisel juhindus hageja interneti vastavas portaalis analoogsete autode müügihindadest. Kostja pakutud Honda hind 90 000 krooni ei ole reaalne. Hageja pakutud hind on reaalne, kuna selline hind maksti hagejale Reval Autos, kui ta Honda vahetusautona neile loovutas.
Hageja palub jagada vallasvara 133 180 krooni väärtuses nii, et kostja käes olev vara väärtuses 91 680 krooni jääb kostjale ja hageja käes olev vara väärtuses 41 500 krooni jääb hagejale ning kostjalt mõistetakse välja enamsaadu arvelt hüvitis 25 090 krooni.
Kostjale jääb tema elukohas asuv järgmine vallasvara: magamistuba - kaheinimese voodi, öökapp, riidekapp, antiikne kummut, põrandavaip, make-uplauake peegliga, tugitool, seina praad 6 tk, J.Ristna õlimaal; külalistenurk – põrandavaip, seina praad 2tk, seinakapp; elutuba – diivan, tugitool, seina praad 2 tk, põrandavaip, kaminakomplekt, TV-laud, televiisor, video, kummut-kapp; lapse tuba – voodi, töölaud, riidekapp, tugitool, riiulid, kummut, valgustid, vaip, akvarell; fuajee – esikukapp, nagikomplekt, peegel seinal, seinakapp, seina paraad 2 tk; köök – köögilaud, köögitoolid 4 tk, valgusti, köögikapid, nõudepesumasin, külmik, elektripliit + ventilatsioon; kabinet – raamatukapid, töölaud, arvuti, toolid, põrandavaip, valgustid; WC – kappriiul, peegel, Navitrolla graafiline leht; vannituba – kapid 2 tk, peeglid 2 tk, pesumasin, massaaživann; katlaruum – tolmuimeja; muud varad – aknakatted 13 akent, koridori vaipkate, aiamööbel, muruniiduk jm aiatööriistad, matkavarustus (telk, madratsid, magamiskotid). Eeltoodule lisandub sõiduauto BMW väärtuses 6000 krooni.
Hagejale jääb tema elukohas asuv järgmine vallasvara: sõiduauto Honda, kohviautomaat, grillahi, purskkaev, kiiktool, õhuniisuti.
Kostja vastuväited 3. Kostja on nõus, et ühisvara tuleb jagada. Kostja ei vaidle vastu vallasasjade jagamisele nii, et kostja valduses olevad asjad jäävad kostjale ja hageja valduses olevad asjad jäävad hagejale. Kostja nõustub eksperdi poolt määratud vallasasjade hindadega.
Kostja ei nõustu hageja poolt määratud osa vallasvara hindadega ja leiab, et sõiduki Honda väärtus vastavalt interneti portaalides avaldatule on 90 000 krooni ja kohviautomaadi väärtuseks on 3000 krooni, kiiktooli väärtuseks 400 krooni ja purskkaevu väärtuseks 400 krooni. Esemed on hageja valduses. Seega on hagejal vallasvara 93 500 krooni väärtuses ja kostjal 83 000 krooni väärtuses. Kostja ei soovi hagejalt kompensatsiooni saada.
4
Kostja leiab, et Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuva kinnistu 1/3 mõttelist osa ei kuulu ühisvara hulka, kuna kostja sai selle kingituseks oma tädidelt. Kinnistu mõtteline osa ei ole ehitatud ühisvara arvelt, vaid kostja ehitas selle oma vahenditest. Kostja sai aktsiate müügist raha ja võttis 1997.a eraisikult laenu. Kostja palub selles osas jätta hagi rahuldamata.
Maakohtu otsus ja selle põhjendused 4. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas 1/3 mõttelist osa Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvast kinnistust poolte ühisvaraks. Kohus jagas poolte ühisvara väärtusega 2 893 180 krooni alljärgnevalt: 1. hageja omandisse jäi vallasvara kokku väärtuses 41 500 krooni: sõiduauto Honda, kohviautomaat, grillahi, purskkaev, kiiktool, õhuniisuti. 2. kostja omandisse jäi vallasvara kokku väärtuses 91 680 krooni: kaheinimese voodi, öökapp, riidekapp, antiikne kummut, põrandavaip, make-uplauake peegliga, tugitool, seina praad 6 tk, J.Ristna õlimaal (magamistoas); põrandavaip, seinakapp (külalistenurgas); diivan, tugitool, seina praad 2 tk, põrandavaip, kaminakomplekt, TV-laud, televiisor, video, kummut-kapp (elutoas); voodi, töölaud, riidekapp, tugitool, riiulid, kummut, valgustid, vaip, akvarell (lapse toas); esikukapp, nagikomplekt, peegel seinal, seinakapp, seina paraad 2 tk (fuajees); köögilaud, köögitoolid 4 tk, valgusti, köögikapid, nõudepesumasin, külmik, elektripliit + ventilatsioon (köögis); raamatukapid, töölaud, arvuti, toolid, põrandavaip, valgustid (kabinetis); kappriiul, peegel, Navitrolla graafiline leht (WC-s); kapid 2 tk, peeglid 2 tk, pesumasin, massaaživann (vannitoas); tolmuimeja, aknakatted 13 akent, koridori vaipkate, aiamööbel, muruniiduk jm aiatööriistad, matkavarustus (telk, madratsid, magamiskotid), sõiduauto BMW 520. 3. kostja omandisse jäi 1/3 mõttelist osa kinnistust väärtusega 2 760 000 krooni.
Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise 1 405 090 krooni, menetluskulu 13 000 krooni ja riigilõivu 55 000 krooni riigituludesse.
Pooltel oli vaidlus sõiduauto Honda ja kohviautomaadi hinna üle, kuna ekspert neid ei hinnanud. Kohus asus seisukohale, et ühisvara maksumuse määramisel tuleb aluseks võtta hageja esitatud hinnad. Seega sõiduauto hinnaks jääb 40 000 krooni ja kohviautomaadi hinnaks jääb 1000 krooni. Kohus leidis, et ei ole võimalik sõidukit hinnata väärtuslikumaks kui on selle faktiline müügihind, millega Reval Auto sõiduki ostis. Kohus on veendunud, et vaidlusaluse sõiduki hind määrati eelneva põhjaliku ülevaatuse põhjal, mida ei kajasta kostja poolt DELFI portaalist olev müügipakkumine DELFI portaalis pakutava sõiduki osas puudub teave tehnilise seisukorra kohta. Kohviautomaadi kohta ei ole esitatud tõendeid, mis veenaks kohut, et tegemist on erilise kohvimasinaga, mille maksumus võiks olla kordi suurem kui nõudepesumasinal või külmikul.
Poolte vahel on vaidlus selles, kas XXXXXXXXX XX 1/3 mõttelist osa kinnistust s.o III korrus ehitati poolte ühisvara arvelt või mitte ja kas see on kostja lahusvara või mitte. Eelmärgitud kinnistu omanikuks on kostja, kes omandas kinnistu kinkelepingu teel oma tädilt. Poolte vande alla antud seletustega leidis tõendamist, et pooled leppisid kostja tädiga kokku, et nad ehitavad XXXXXXXXX XX kinnistul olevale kahekordse elamu pööningule eluruumid s.t III korruse, kuhu asuvad elama hageja ja kostja. Poolte seletuste, esitatud tõenditega ja tunnistaja E. P. ütlustega leidis tõendamist, et pooled osalesid III korruse väljaehitamisel. Tõendatud on, pooled paigutasid III korruse väljaehitamisse rahalisi vahendeid. Kohus asus seisukohale, et XXXXXXXXX XX III korruse ehitustöödele tehtud kulutused on mahus, mis võimaldab XXXXXXXXX XX 1/3 kinnistut tunnistada abikaasade ühisvaraks. Vastavalt ekspertiisiaktile on XXXXXXXXX XX III korruse ehitustööde maksumuseks aprillikuus 1998 1 243 000 krooni, käesoleval ajal on 2 760 000 krooni, millest ½ osa kummalegi on 1 380 000 krooni, mille välja mõistmine hageja kasuks kostjalt on õigustatud, kuna kinnistu omanikuks on kostja. Kuna hagejale jääv ühisvara osa on väiksem kui
5 kostjale jääv osa, tuleb kostjalt välja mõista hüvitis enamsaadu arvelt 1 405 090 krooni.
Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 57 lg 2 ja samal ajal kehtinud RLS § 39 vabastas kohus hageja hagi esitamisel osaliselt riigilõivu tasumisest. Hageja tasus 3000 krooni hagi esitamiseks lahusvara ühisvaraks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks. Esitatud nõuete alusel hindas kohus 23.05.2005 riigilõivu suuruseks 75 960 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis juhinduvalt TsMS § 48 lg 1 p 3 ja RLS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmisele riigilõiv 55 000 krooni. Eeltoodu riigilõivu suuruse määramisel on arvestatud tegelikku vara hinda vastavalt ekspertiisiaktile ja sellest vaidlustatud osa. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 hagi rahuldamise korral tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv s.o 3000 krooni, ehitustehnilise ekspertiisi kulud summas 10 000 krooni.
Apellatsioonkaebuse põhjendused 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palub kohtuotsuse tühistada osas, milles kohus tunnistas 1/3 Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvast kinnistust poolte ühisvaraks ja jätta hagi selles osas rahuldamata. Samuti palub kostja muuta otsust ülejäänud ühisvara jagamise osas ja jagada poolte ühisvara väärtusega 185 180 krooni järgmiselt: jätta hageja omandisse vallasvara kokku väärtuses 93 500 krooni ja kostja omandisse vallasvara kohtuotsuses toodud koosseisus väärtuses kokku 91 680 krooni. Kostja palub tühistada otsus temalt rahalise hüvitise väljamõistmise osas ja jätta rahaline hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt välja mõistmata.
Kostja vaidlustab kohtu poolt vallasvarana jagatud kahe eseme s.o sõiduauto ja kohviautomaadi maksumuse. Sõiduauto ja kohviautomaadi väärtuse määranud ebaõigesti ja sellest lähtuvalt on ebaõige hüvitise suurus 25090 krooni. Kohus pidanuks lähtuma sõiduki reaalsest turuhinnast, mitte vastustaja poolt öeldust. Hageja on auto võimalikust madalast väärtusest otseselt huvitatud. DELFI portaali väljavõte peegeldab sõltumatult ja objektiivselt auto tegelikku väärtust.
Kostja ei nõustu kohviautomaadi maksumuse vähendamisega. Selle väärtuse määramine on kohtu poolt olnud meelevaldne. Kohviautomaadi müügihind oli ostmisel 15 000 krooni. Ekspertarvamuse kohaselt on kodumasinad säilinud ca 50% ulatuses soetamismaksumusest ja kohviautomaadi maksumus 1000 krooni on selgelt alahinnatud. Kostja poolt määratud hind 3000 krooni ei ole meelevaldne ja tegelikku väärtust ületav.
Kostja seisukoht on vara jagamisel endine, et lähtudes vallasvara hindamisel läbiviidud ekspertiisi tulemustest ning väärtustades sõiduautot Honda õiglase turuväärtusega omandi kaotamisel 90 000 krooni ning kohviautomaati tegeliku väärtusega 3000 krooni, jätta poolte valduses olev ühisvara nende valdusesse rahalist kompensatsiooni välja mõistmata.
Kostja ei nõustu Tallinnas, XXXXXXXXX XX elamu 1/3 mõttelise osa tunnistamisega poolte ühisvaraks. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei ole arvestatud kostja vastuväidetega. Kohtuotsusest ei nähtu, millist seadust kohus kolmandate isikute elamu osa arvamisel ühisvara hulka kohaldas ja miks on jäetud kinnisomandi tekkimist käsitlevate asjaõigusseaduse sätetega arvestamata. Kohtuotsuse motiveerimata jätmine on protsessinormide rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.
XXXXXXXXX XX elamus läbiviidud ehitustööde teostamise ajal ei olnud kumbki abikaasa selle elamu omanikuks ja ehitustöid tehti kolmandatele isikutele kuuluval elamul. Kohtuotsusega ei ole tuvastatud, et peale kinkelepingu sõlmimist 29.04.1998 oleks XXXXXXXXX XX väärtuse suurendamiseks tehtud abikaasade poolt töid või rahalisi kulutusi, mille tulemuses vara väärtus oleks oluliselt suurenenud.
6
Kohus ei ole arvestuste tegemisel arvestanud maa, vundamendi ega katuse maksumusega, millistele elamu osadele ei saanud abikaasad kulutusi ega parendusi abielu ajal teha. Kohtuotsusest ei nähtu, millist seadust kohus kohaldas ja millisele tõendile tugines, kui kostjalt välja mõistis kompensatsiooni perioodil 1997 - 24.03.1998 tehtud III korruse väljaehitamise eest. Kinkelepingu teel omandatud varale ei ole tehtud peale selle omandamist ühe abikaasa poolt mittemingisuguseid parendusi ühisvara arvelt ning vara on täies ulatuses kostja lahusvara. Juhul, kui eeldada, et kohtul oleks olnud seaduslik võimalus arvata III korruse väljaehitamine ühisvara hulka, pidanuks kohus tuvastama ehitustöödeks kasutatud rahaliste vahendite päritolu ning nende tekkimise aja ja sellest lähtudes andma arvamuse vara kuulumise kohta ühisvara hulka.
Kohus on jätnud täielikult hindamata kostja poolt tehtud rahalise panuse oma lahusvara arvelt (aktsiate müük) ja kolmandate isikute poolt tehtud maksed ning miks kohus nende asjaoludega ei arvestanud. Kohus ei ole võrrelnud tegelikke kulutusi ja tegelikke laekumisi rahastamisallikatena kaasomanike ja kostja lahusvara müügi arvelt. Kohus ei viidanud tõenditele, mis kinnitaksid ja tõendaksid poolte ühisvaraliste vahendite paigutamist ehitusse. Juhul, kui selliseid makseid tehti, peab olema võimalik ka tõendada ja näidata, millal ja mille eest ehituse käigus ühisvara arvelt maksti. Taoliste kulutuste tegemist ei ole hageja tõendanud.
Kostja palub tühistada menetluskulude jaotuse osaliselt ja välja mõista kostjalt ½ osa ehitustehnilise ekspertiisi ekspertiisitasust 5000 krooni. Muus osas palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda.
Vastus apellatsioonkaebusele 6. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 7. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha osaliselt uus otsus hagi osalise rahuldamise kohta ja saata asi osas, milles M. U. palus välja mõista hüvitis M. K.lt seoses Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvale elamule pööninguruumide väljaehitamisega, uueks läbivaatamiseks maakohtule. Sellest tulenevalt tuleb tühistada otsus ka menetluskulude väljamõistmise osas.
Esiteks käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust osas, milles ta vaidlustab vallasvarana jagatud kahe eseme, s.o sõiduauto ja kohviautomaadi maksumuse. Ringkonnakohus kaebuse väidetega ei nõustu ja leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks nende esemete maksumuse osas ei ole alust, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi sõiduautot käsitlevas osas.
11.03.2005 esitatud hagiavalduses palus hageja jagada poolte vallasasjad (loetelu hagi lisas, t.lk 9- 12). Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud vara maksumusega ja leidis, et hageja on jätnud osa esemeid nimetamata. Kostja palus arvestada ühisvara hulka muuhulgas sõiduauto Honda ja kohviautomaadi (t.lk 69-72). Pooltel ei olnud hiljem menetluses vaidlust ühisvaraks oleva vallasvara hulga osas ja selles, kummale pooltest milline osa varast ühisvara jagamise tulemusena jääb. Pooled nõustusid ühisvara osas eksperdi poolt määratud hindadega. Nimekirjas olevast vallasvarast on ekspert hinnanud kõik peale kohviautomaadi ja sõiduauto Honda (t.lk 258-271).
Pooled vaidlesid maakohtus sõiduauto ja kohviautomaadi väärtuse üle ja maakohus võttis aluseks hageja esitatud hinnad: kohviautomaadi hind 1000 krooni ja sõiduauto hind 40 000 krooni.
7 Mõlema eseme arvamist ühisvara hulka taotles kostja, kes pidi TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama vara maksumuse. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole hagi selles osas tõendanud ja maakohus on õigesti nimetatud esemete maksumuse arvestamisel lähtunud hageja poolt omaksvõetud hindadest. Kostja on jätnud oma väited vara kõrgemast maksumusest, kui hageja avaldas, tõendamata. Hageja on hinnanud sõiduauto Honda maksumuseks 40 000 krooni, milline summa väidetavalt hagejale maksti, kui ta auto võõrandas (t.lk 300). Kostja ei ole tõendanud, et eelnimetatud vara väärtus oleks suurem, kuigi tõendamiskohustus lasus selle auto väärtuse kindlakstegemise osas temal. Kostja leidis ekslikult, et DELFI portaalis avaldatud sõiduki müügihind kajastab vara maksumust.
PKS § 18 lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Maakohus on eksinud selle sätte vastu, kui jättis sõiduauto Honda hageja omandisse, kuigi ühisvara jagamise ajaks oli hageja selle võõrandanud. Kuna sõiduauto jäi poolte kooselu lõppemisel hageja omandisse, tuli kohtul ühisvara jagamisel arvestada sõiduauto võõrandamisest saaduga. Rahalise hüvitise määramise osas ei muuda see asjaolu otsust.
Teiseks käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid otsuse kohta osas, milles maakohus tunnistas Tallinnas, XXXXXXXXX XX 1/3 mõttelise osa kinnistust poolte ühisvaraks ja jagas ühisvara ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise.
PKS § 14 lg-le 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 14 lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.
Vaidlust ei ole selles, et kostja on omandanud kinkelepingutega Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvast kinnistust 29.04.1998 1/3 mõttelist osa ja 03.07.1998 lisaks 1/6 mõttelist osa. Seega omandas kostja kinkelepinguga S. K. ja R. M. kokku 1/2 mõttelist osa eelnimetatud kinnistust. Hageja palus tunnistada kostjale kuuluv 1/3 mõttelist osa kinnistust poolte ühisvaraks, väites, et nimetatud osa väärtus on poolte abielu kestel oluliselt suurenenud abikaasade töö, rahaliste kulutuste ja hageja lahusvara arvelt.
Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas ei leidnud tõendamist, et kostja poolt lahusvarana omandatud mõtteline osa kinnistust oleks poolte abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Hageja poolt esitatud majapidamiskulude arvestus seda ei kinnita (t.lk 100-154). 29.04.1998 sõlmitud kinkeleping ja kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta ja lepingu lisaks olev plaan kinnitavad, et kinkimise hetkeks oli elamu III korrus välja ehitatud ning elamu III korrus anti kaasomanike vahelise kasutuskorraga kostja kasutusse (t.lk 25- 36). Hageja on kinnitanud menetluse kestel, et pööningukorruse põhiosa oli märtsiks 1998 valmis ehitatud ja et tütre kaheaastaseks saamise sünnipäevapidu peeti märtsis 1998 III korruse ruumides. Vaidlust ei olnud selles, et pooled panustasid XXXXXXXXX XX elamu III korruse väljaehitamisse, kuid sellel ajal ei kuulunud elamu kostjale. Seega puudus maakohtul seaduslik alus tunnistada eelnimetatud vara poolte ühisvaraks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus luges 1/3 Tallinnas, XXXXXXXXX XX elamu mõttelise osa poolte ühisvara hulka kuuluvaks ja mõistis kostjalt välja selle osa kostja omandisse jäämisel hüvitise. Selles osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
8 Lisaks eeltoodule analüüsib ringkonnakohus nõuet sisuliselt. Eelmises lõigus sisalduv küll välistab nõude rahuldamise esitatud kujul, kuid samas on pooled esile toonud asjaolud, milliseid on võimalik maakohtul hinnata. Maakohus peab kontrollima, kas poolte vahel võis olla ühise tegutsemise leping, mille eesmärgiks võis olla kostja tädide S. K. ja R. M. poolt seatud eesmärkide täitmine (näiteks pööningu väljaehitamine, mis oli kinkijate poolt seatud kinkelepingu sõlmimise eelduseks). Hageja on eelnimetatud asjaolud esile toonud ja panuste tegemist tõendanud. Sellise ühise tegutsemise eesmärgi täitmiseks tegid pooled panuseid. Asjaolu, et pooled olid abielus, ei välista nende vahel ühise tegutsemise lepingu sõlmimist. Juhul, kui ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks ei olnud kinnisasja osa omandamine, siis ei pidanud see olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Samuti pidi olema notariaalselt tõestatud ka vallasasjast elamu mõttelise osa kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Vaidlust ei ole selles, et sellist lepingut sõlmitud ei ole. Ühise tegutsemise lepingule ei ole tsiviilkoodeksis esitatud vorminõudeid. Poolte seletustel oli ühise tegutsemise eesmärgiks pööningu väljaehitamine, s.t kostja tädide S. K. ja R. M. poolt seatud kinkelepingu sõlmimise eelduse täitmine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjalt hüvitise saamiseks seoses Tallinnas, XXXXXXXXX XX elamu pööninguruumide väljaehitamisega saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on poolte vallasvara kogumaksumuseks tuvastanud 133 180 krooni, millest kostja valduses on ühisvara 91 680 krooni väärtuses ja hageja valduses oleva vara ja vara võõrandamisest saadud raha kokku moodustab 41 500 krooni. Enamsaadud ühisvara arvelt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis 25 090 krooni.
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus osas, milles kohus tunnistas 1/3 mõttelist osa Tallinnas, XXXXXXXXX XX kinnistust poolte ühisvaraks ja jagas selle, tuleb tühistada ja asi saata hüvitise väljamõistmise nõudes lahendamiseks maakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude väljamõistmise osas. Kuna asi saadetakse osaliselt uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tuleb menetluskulude jaotus lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
Ulvi Loonurm Ülle Jänes Kaupo Paal
Jõustunud Riigikohtu 09 12 2009 lahendis nr 3-2-1-117-09 toodud muudatustega
RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2- 05-767 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. 2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.