2-08-71517/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-71517 Tsiviilasi KÜ hagi OÜ D vastu kahju hüvitamise, leppetrahvi ja viiviste nõudes Hagi hind 723 285 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), Hageja esindaja: I Bušujeva (SAK Fond ), Kostja: OÜ D (registrikood xxx, aadress xxx) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista OÜD võlgnevus 1 012 548,80 EEK (üks miljon kaksteist tuhat viissada neliküm- mend kaheksa krooni ja 80 senti) KÜ kasuks. 3. Välja mõista OÜD KÜ kasuks välja viivis 0,15% põhinõudest (533 160 kroonilt) alates 21.04.2009.a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜD menetluskulu summas 46 012,60 EEK (nelikümmend kuus tuhat kaksteist krooni ja 60 senti) KÜ kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö- dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu- sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi- tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te- gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

2 Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtu- lepingust tuleneva kahju summas 533 160 krooni, leppetrahvi summas 190 125 krooni, lepingu- järgsed viivised summas 54 122,25 krooni, ekspertiisikulud summas 1 180 krooni, viivised kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamise eest 170 515,85 ja viivis 0,07% päevas 533 160 kroonilt kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi 0,15% päevas põhinõudest kuni põhi- nõude täitmiseni ning menetluskulud.

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 318 lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula- tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaot- suse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja- otsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikku- nud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu- da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele ko- haldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täit- miseni. Hageja on arvestanud viivist kahju hüvitamise nõudelt alates 01.08.2007 kuni 01.11.2008 sum- mas 170 515,85 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 0,07% päevas 533 160 kroonilt kuni otsuse tegemiseni kindla summana. Alates 02.11.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni on hagejal õigus kostjalt viivist nõuda 170 päeva eest, mis teeb nimetatud perioodi viivise summaks 63 445,20 krooni.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse alu- seks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 135 lg 1 kohaselt kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas le-

3 pinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud le- pingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole ko- hustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita- tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 60 526,44 krooni järgmiselt: 30 250 krooni riigilõivu hagi esitamisel ning õigusabikulu summas 30 276,44 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid sum- mas 30 276,44 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõis- tab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 30 276,44 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 30 276,44 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigus- abikulud põhjendatud 15 762,44 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena õigusabikulud summas 15 762,44 krooni ning riigilõiv summas 30 250 krooni, kokku 46 012,60 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik