2-08-65634/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista B OÜ 26 203,60 (kakskümmend kuus tuhat kakssada kolm krooni 60 Välja mõista B OÜ menetluskulu 1 913 (üks tuhat üheksasada koleist) krooni AS-i E
Legislator headnote
AI generated2-08-65634/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista B OÜ 26 203,60 (kakskümmend kuus tuhat kakssada kolm krooni 60 Välja mõista B OÜ menetluskulu 1 913 (üks tuhat üheksasada koleist) krooni AS-i E
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-65634
Tsiviilasi
AS-i E hagi B OÜ vastu 26 203,60 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
13 102,30 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja M Mandli
Kostja B OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx)
Kostja seaduslik esindaja MR
Menetlustoimingu tegemise
viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista B OÜ 26 203,60 (kakskümmend kuus tuhat kakssada kolm krooni 60
senti) krooni AS E kasuks.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta B OÜ kanda.
2. Välja mõista B OÜ menetluskulu 1 913 (üks tuhat üheksasada koleist) krooni AS-i E
kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku
(kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr
10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-
is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
6.10.2008 esitas AS E hagi B OÜ vastu 26 203,60 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel
23.11.2005 sõlmitud liitumislepingutest, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.
Kohus saatis hagimaterjalid hagis märgitud kostja asukoha aadressil xxx. Hagimaterjalid tagastati
märkega „hoiutähtaja möödumisel“. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse
puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule
esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohus saatis hagimaterjalid kostja
seaduslikule esindajale MR kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur toimetas dokumendid kätte MR
isale aadressil xxx. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata
jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse
dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda
teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
AS-i E ja B OÜ vahel 23.11.2005 sõlmitud liitumislepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS
§ 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks
määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva
kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §
101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse
täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab,
et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse
protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94,
loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik
rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult
kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse
rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja
kasuks väljamõistmisele 26 203,60 krooni.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on
kandnud menetluskulu summas 3 813 krooni järgmiselt: 1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses,
413 krooni kohtutäituri tasu ning õigusabikulu summas 2 400 krooni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas
2 400 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja
nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse
4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt
lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni
puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 13 102,30 krooni. Kohtu
hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 400 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on
hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole
esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude
kandmist summas 2 400 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni
ulatuses.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud
summas 500 krooni, kohtutäituri tasu summas 413 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud
riigilõiv 1 000 krooni, kokku 1 913 krooni.
Viivi Villemson