2-07-32044/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. 04 2009.a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-32044 Tsiviilasi E R hagi AT-J_ja T J vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E R( ik xxx, eluk xxx) Hageja esindaja: adv Pille Toom Kostjad AT-J_(ik xxx) ja T J (ik xxx), kostjate eluk xxx Kostjate esindaja: adv Mare Lust

Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2009 Kohtuistungil osalesid Hageja E R Hageja esindaja: adv Pille Toom Kostjate esindaja: adv Mare Lust

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Jagada kostjate ühisvara selliselt, et AT-J le ja T J le kuulub kummalegi korteriomandist xxx, registriosa nr. xxx võrdselt 1/2 mõttelist osa. Muuta registriosa nr. xxx II jao kannet ja kanda AT-J_(isikukood xxx) ja T J (isikukood xxx) kinnistusraamatus avatud korteriomandi xxx registriosa nr. xxx II jakku ühisomanikena ½ kaasomandist.

Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate AT-J_ja T J ’le kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Viljandi Maakohtu 29.08.1996.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-428/96 mõisteti AT-J lt välja võlgnevus 90400.- krooni hageja kasuks. Nimetatud kohtuotsuse alusel algatati AT-J_suhtes täitemenetlus. Täitemenetluse käigus on täituril õnnestunud võlgnikult AT-J lt välja nõuda 2166.01 krooni, ülejäänud summa 88 233.99 on AT-J l maksmata. Kohtutäitur K Põltsi kirjast nr. 1162 23 .augustist 2007.a. hagejale nähtub, et täitemenetluse käigus on selgunud, et võlgnikul puudub lahusvara, mille arvel võlanõuet oleks võimalik olnud täita täies mahus. Kostjad abiellusid 31 .detsembril 1999.a. Kostjad on omandanud abielu ajal vallasasjana 2- toaIise korteri Tallinnas, xxx. Ehitusregistrist nähtub, et AT-J_on omandanud vallasasjana korteri aadressil xxxTallinnas ning omandamise alusena on viidatud Korteri müügi-ja omandiõiguse alusel korteri valdaja omandisse üleandmise-vastuvõtmise kohta parandus 04.09.2002. Kinnistusraamatust nähtuvalt on Anita Teras-J kinnistamisavalduse alusel 27.10.2003.a. kantud korteriomandi xxx, registriosa nr. xxx. omanikuks kinnistuskandega 27.10.2003.a. Korteriomand xxx on kostjate kui abikaasade ühisvara vaatamata sellele, et kinnistusraamatusse on sisse kantud omanikuna AT-J . Kuna hageja soovib kohtuotsusega tema kasuks välja mõistetud võlga AT-J lt kätte saada, viimase lahusvarast aga selleks ei piisanud, siis kogu võlgnevuse kättesaamiseks on vaja poolte ühisvarakorteriomand xxx, registriosa nr.-ga xxx-jagada. Kuna abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks ja abikaasale jäävat ühisvara võib kindlaks määrata kaasomandi osana, siis taotlebki hageja, et korteriomand jagatakse selliselt, et kummalegi kostjale (abikaasale) kuuluks 1/2 mõttelist osa korteriomandist. Hageja taotleb: Jagada kostjate ühisvara selliselt, et AT-J le ja T J le kuulub kummalegi korteriomandist xxx, registriosa nr. xxx võrdselt ½ mõttelist osa. Muuta registriosa nr. xxx II jao kannet ja kanda AT-J_(isikukood xxx) ja T J (isikukood xxx) kinnistusraamatus avatud korteriomandi xxx registriosa nr. xxx II jakku ühisomanikena 1/2 kaasomandist.

KOHTUTÄITURI KIRJALIK SEISUKOHT Viljandi Maakohtu 29.08.1996 a otsusega tsiviilasjas nr. 2428/96 mõisteti ATelt (ik. xxx, täitemenetluses võlgnik) välja võlgnevus, summas 90400.- krooni E R "i kasuks. Nimetatud täitedokumendi täitmiseks on avatud täitetoimik nr 025/2004/1126. Täitemenetluse läbiviimise tulemusena on võlgnik tasunud seisuga 23.08.2007 kokku 2166,01 krooni, mistõttu moodustab sissenõudjale tasumata võlasumma jääk veel 88233,99 krooni. Täitemenetluse raames on ilmnenud, et võlgnikul puudub lahusvara, mille arvel võlanõuet oleks võimalik olnud täita täies mahus. Rahvastikuregistri andmebaasist nähtub, et AT-J_on abielus alates xxxT J ga (võlgniku perekonnanimi peale abiellumist on seega AT-J ).

3 Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Ehitusregistrist nähtub, et AT-J_on omandanud vallasasjana korteri aadressil xxxTallinnas ning omandamise alusdokumendina on viidatud Korteri müügi-ja pandileping nr. xxx29.08.2002 Elamuühistu xxx akti osamaksu omandiõiguse alusel korteri valdaja omandisse üleandmise-vastuvõtmise kohta parandus 04.09.2002. Kinnistusraamatust nähtuvalt on AT-J_kantud korteriomandi omanikuks (kinnistu reg.osa nr xxx, asukoht: xxxTallinn) 25.06.2003 kinnistamisavalduse alusel 27.10.2003. Abieluvararegistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad kanded AT-J_kohta. Ülaltoodule tuginedes võib väita, et eeltoodud korteriomand on AT-J_ja T J ühisvaraks. PkS § 181 kohaselt, kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjate vastuväide on, et hagiavaldusele ei ole lisatud jõustunud kohtulahendit, mille alusel hageja taotleb ühisvara jagamist. Avalduses märgitud andmed ei pea paika, sest tegelikult on AT-J_tasunud oma võlast 21 660 krooni. Võlg on võetud enne abiellumist ja selle suuruseks oli 10 000 krooni. Ülejäänud summa moodustavad viivised. Täitmise käigus oli hageja nõus, et kostja tasub igakuuliselt 400 krooni, kuid hiljem sellest loobunud. Kostjad tasuvad igakuuliselt 1000 krooni ja võlgnevuse summa väheneb iga kuuga. Kostjad kasutavad eluruumi oma kahe lapsega ja püüavad teha kõik, et võlgnevus kiiremini kustutada.

KOHTUISTUNG

26.03.2009 toimunud kohtuistungil pooled jäid oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja leidis, et ei ole alust kõrvale kalduda vara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest; palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.

Kostjate esindaja kohtuistungil kinnitas, kostjad kasutavad eluruumi oma kahe lapsega ja püüavad teha kõik, et võlgnevus kiiremini kustutada. Kostjate esindaja taotles jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hageja on esitanud kostjate vastu kostjate ühisvara jagamiseks eesmärgiga pöörata täitemenetluses sissenõue kostja I osale ühisomandis. Hagi rahuldamiseks kohus esmalt analüüsib, kas hageja oli õigustatud kostjate ühisvara jagamise hagi esitama ning seejärel hindama kostjate osade suurust abikaasade ühisvaras.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 181 järgi juhul, kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.

4 3. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja avalduse alusel algatas kohtutäitur K Põlts täitemenetluse Viljandi Maakohtu 29.08.1996.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-428/96 täitmiseks. Nimetatud otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 90 400 krooni võlgnevuse katteks. Kostja I tasus hageja nõutavast summast 26 872.11 krooni ja maksmata on veel 63 527.89 krooni koos viivistega. Kostjate esindaja kinnitusel on tasutud üle 26 000 krooni. Seega makstud summa suuruse osas pooltel vaidlust ei ole. Hageja poolt kohtule esitatud kohtutäituri K. Põltsi 23.08.2007 õiendist nähtuvalt oli seisuga võlgnik tasunud seisuga 23.08.2007 kokku 2166,01 krooni, mistõttu moodustab sissenõudjale tasumata võlasumma jääk veel 88233,99 krooni.

4. Tulenevalt TMS § 23 lg-st 1 kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 23 lg-test 2 ja 3 järeldub, et sissenõudjal on õigus otsustada, millisele võlgniku varale ta soovib sissenõude pöörata. Täitemenetluse seadustik ei sätesta keeldu rahuldada nõue võlgniku kinnisvara arvel, kui võlgnikul on samal ajal regulaarne sissetulek töötasu vms näol. Samuti ei ole kehtestatud kohustuslikku hierarhilist järjekorda varaliikidele selliselt, et alles siis võib nõude pöörata järjekorras tagapool olevale varaliigile, kui järjekorras eespool asuva varaliigi arvel nõuet ei õnnestu täita.

5. Täitemenetluse käigus võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamise hagi esitamise ainus tingimus on, et nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjal I on piisavalt lahusvara, mille arvel hageja nõuet rahuldada. PKS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Eelnevast tulenevalt on abikaasade ühisvaraks korteriomand. Hageja poolt hagile lisatud kohtutäituri õiendi kohaselt, et ehitusregistrist nähtub, et AT-J_on omandanud vallasasjana korteri aadressil xxxTallinnas ning omandamise alusdokumendina on viidatud Korteri müügi-ja pandileping nr. xxx29.08.2002 Elamuühistu xxxakti osamaksu omandiõiguse alusel korteri valdaja omandisse üleandmise-vastuvõtmise kohta parandus 04.09.2002. Kinnistusraamatust nähtuvalt on AT-J_kantud korteriomandi omanikuks (kinnistu reg.osa nr xxx, asukoht:

xxxTallinn) 25.06.2003 kinnistamisavalduse alusel 27.10.2003. Abieluvararegistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad kanded AT-J_kohta. Riigikohus lahendis 3-2-1-14-04on selgitanud, et PerekS § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud kohaldatakse perekonnaseaduse kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara ühisvara. Seega käesolevas asjas tule lähtuda perekonnaseaduse eelpool märgitud sätetest. Asja materjalidest nähtuvalt kostja I kanti 27.10.2003 kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Tol ajal kehtinud AÕS § 118 lg 1 järgi tekkis kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Seega omandati vaidlusalune kinnisasi abielu kestel ja PerekS § 14 lg 1 kohaselt tuleb lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. 6. Lisaks on kostjate väide, et kostja I maksab igakuuliselt võlga 400 krooni, ei ole piisav tõendamaks võlgnevuse vähenemist, kuna on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus ei saa nõustuda kostjate esindaja seisukohaga, et kostja I tasub võlga vastavalt võimalustele. Kohtule on esitamata andmed Kostja I sissetulekute kohta, et kohus saaks võtta seisukoha, kas sissetulek võimaldab tasuda võlgnevuse 63527.89 krooni.

5 7. Eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et tõendatud on, et kostja l puudub lahusvara, millele oleks võimalik hageja sissenõue pöörata ning põhjendatud on hageja soov pöörata sissenõue kostja I osale abikaasade ühisvaras. Sellega on täidetud seaduses sätestatud eeldus kostjate ühisvara jagamise hagi esitamiseks. Kuna kostjad ei ole esitanud hagi aegumise vastuväidet, ei pea kohus vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § -le 143 andma hinnangut TMS § 14 lg 2 teises lauses sätestatud ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaegsusele.

8. Järgnevalt kohus analüüsib kostjate osade suurust abikaasade ühisvaras. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lõige 2 annab suletud loetelu tingimustest, mille esinemise korral kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda. Hageja leiab seega, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed, kuna ei ole esile toonud ühtegi PKS § 19 lg-s 2 nimetatud asjaolu. Riigikohtu otsuse 3-2-1-126-04 kohaselt tuleb perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 1 tõlgendamisel eelkõige arvestada, et mainitud säte annab aluse abikaasadevahelises varalises suhtes kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõtetest ühe4 abikaasa kahjuks,. Kuid kõnesolevas asjas on abikaasade ühisvara jagamise nõude esitanud ühe abikaasa võlausaldaja, so täitemenetluses sissenõudja. Seetõttu tuleb PerekS § 19 lg 2 p 1 sätestatud alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumisel tõlgendada seda sätet kitsendavalt. Sellisel juhul tuleb ühisvara jagamisel teise abikaasa ja laste huvide kõrval arvestada ka võlausaldajate huvidega. Selles asjas laste tähelepanu vääriva huvi, et lastel säiliks võimalus oma kodus edasi elada, ei anna alust kõrvale kalduda PerekS § 19 lg 1 sätestatust. 9. Kohtutäituri õiendi kohaselt kinnistusraamatust nähtuvalt on AT-J_kantud korteriomandi omanikuks (kinnistu reg.osa nr xxx, asukoht: xxxTallinn) 25.06.2003 kinnistamisavalduse alusel 27.10.2003. Abieluvararegistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad kanded AT-J_kohta. Ülaltoodule tuginedes võib väita, et eeltoodud korteriomand on AT-J_ja T J ühisvaraks. PKS § 20 lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Kohus lähtub kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi jagamisel seaduses sätestatud eeldusest, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed. 10. Tulenevalt PKS § 18 lg-st 6 võib jagada ka osa varast. Vastavalt hageja taotlusele kohus jagab üksnes kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi kogu abikaasade ühisvara jagamiseks. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub ühisomandina korteriomand kinnistusraamatust nähtuvalt AT-J_kantud korteriomandi omanikuks (kinnistu reg.osa nr xxx, asukoht: xxxTallinn) 25.06.2003 kinnistamisavalduse alusel 27.10.2003. Abieluvararegistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad kanded AT-J_kohta.

PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Hageja taotleb jagada abikaasade ühisvaraks olev korteriomand järgnevalt: Jagada kostjate ühisvara selliselt, et AT-J le ja T J le kuulub kummalegi korteriomandist xxx, registriosa nr. xxx võrdselt ½ mõttelist osa. Muuta registriosa nr. xxx II jao kannet ja kanda AT-J_(isikukood xxx) ja T J (isikukood xxx) kinnistusraamatus avatud korteriomandi xxx registriosa nr. xxx II jakku ühisomanikena 1/2 kaasomandist.

6 Eeltoodu alusel ning juhindudes PKS § 19 lg -st 1 ja AÕS § -st 71 kohus rahuldab hagi ning jagab Tallinnas, xxx asuva, kostjatele kuuluva korteriomandi, jättes selle võrdsetes osades kostjate kaasomandisse.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg-st 1 vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Lukiina Vismann Kohtunik