2-08-85958/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-85958

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 22. maist 2009. a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-85958 Tsiviilasi L S (isikukood XXX, elukoht XXX) hagi IO `i (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks alates 01.01.2008.a. kuni 31.12.2008.a. summas 30 600 krooni ühekordse maksena ning alates 01.01.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni igakuiselt summas 2 550 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L S ning tema esindaja Vladimir Kuznetsov; Kostja I O . Kohtuistungi toimumise aeg 14.04. 2009.a. RESOLUTSIOON Rahuldada L S hagi IO `i vastu elatusraha saamiseks lapse ülalpidamiseks perioodil 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. summas 30 600 krooni ühekordse maksena ning alates 01.01.2009.a. igakuiselt 2 550 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni.

Mõista välja I O ´ilt L S kasuks elatusraha ühekordse maksena tagasiulatuvalt perioodil 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. summas 30 600 (kolmkümmend tuhat kuussada) krooni lapse ülalpidamiseks.

Mõista välja IO ´ilt L S kasuks elatusraha summas 2 550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni poeg D O ´i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. alates 01.01.2009.a.

Käesolev kohtuotsus on lapsele elatusraha väljamõistmise osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg. 3).

Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta kostja IO `i kanda ning välja mõista temalt välja riigi eelarvesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 22.05.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 15.12.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündis XXX.a. poolte kooselust poeg D O . Kostja on lapse isana kantud sünniakti. Kostja lahkus hageja juurest elama mujale 2004.a., kuid elatist lapse ülalpidamiseks ta hagejale ei maksnud. 2005.a. pooled alustasid taas kooselu ning hageja võttis laenu ning ostis korteri aadressil XXX, Tallinn. Laenu tasub hageja ise. Jaanuaris 2007.a. teatas hageja kostjale, et ta on jälle rase ning seejärel lahkus kostja hageja juurest taas elama mujale. XXX.a. sündis hagejal poeg A, kes kannab hageja perekonnanime. Elatusraha maksmisest kostja keeldus, vaid ostis endale auto. Kontaktid hagejal kostjaga puuduvad. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 1 aasta eest alates 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. kogusummas 30 600 krooni ja edasi 2 550 krooni kuus kuni lapse täisealisuseni. Alates 2008.a. maikuust asus hageja uuesti tööle ja tema töötasu on keskmiselt 3 500 krooni kuus. Hagejat abistab laste ülalpidamisel tema ema, kes annab talle igakuiselt 4 000 krooni. Hageja elab koos lastega. Kulutused poeg D toidule ühes kuus moodustavad hageja arvestuse kohaselt 1 500 krooni, rõivastele, pesule ja jalatsitele kulub 600 krooni, ravimitele, vitamiinidele 300 krooni, eluasemele 2 500 krooni, lasteaia kuludeks 900 krooni, spordiga tegelemisele 200 krooni, inglise keele õppele 250 krooni, kooliks ettevalmistumisele 300 krooni. Kokku moodustavad hageja kulud lapsele 5 000 krooni kuus. Laenumakset tasub hageja keskmiselt 6 200 krooni kuus vanemahüvitise ja peretoetuste arvelt. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks alaealise poja D ülalpidamiseks elatusraha tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. ühekordse maksena 30 600 krooni ja alates 01.01.2009.a. igakuiselt 2 550 krooni kuni lapse täiealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni.

Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt ja pidas võimalikuks maksta oma alaealise poja D ülalpidamiseks elatist 1 000 krooni kuus. Enamaks kostja väidetavalt tema sissetulekut arvestades võimeline ei ole.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse §-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja kui poolte kooselust sündinud poja D O `i seaduslik esindaja on kohustatud vanemana kaitsma oma lapse seadusest tulenevaid õigusi ja huve. Seega on hageja käsitletava hagi esitanud kostja vastu eelkõige poolte alaealise lapse huvides, tagamaks lapsele tema kasvamiseks ja arenguks vajalike rahaliste vahendite olemasolu, kuna hageja väidete kohaselt kostja oma alaealise poja ülalpidamiseks elatist hagejale maksnud ei ole.

Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele, nõude esitanud vanema kasuks. Samas paragrahvis lg. 2 sätestatu kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ning oli nõus maksma oma poja ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus, sest tema sissetulek rohkema elatist maksta ei võimaldavat. Kostja ei ole asjas kohtule ka tõendanud, et ta on vanemana oma kohustust oma alaealist last ülal pidada nõuetekohaselt täitnud. Hageja arvestuste kohaselt kulub poolte ühisele lapsele igakuiselt 5 000 krooni kuus. Poolte ühine laps D O saab käesoleva aasta 7-aastaseks. Kohus leiab, et hageja poolt hagis märgitud kulutused lapsele ühes kuus on üldjoontes põhjendatud ja vajalikud selleealisele lapsele. Pool neist kulutustest jääb hageja kanda, sest mõlemad vanemad on seaduse kohaselt kohustatud osalema lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Seega tuleb kostja kanda jätta antud kulutustest 2 550 krooni ühes kuus alates elatisehagi esitamisest kohtule ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 alusel perioodil 01.01.2008.a – 31.12.2008.a. ühekordse maksena 30 600 krooni. Kohus leiab, et 2 550 krooni ulatuses igakuise elatise maksmine poolte ühisele lapsele ei ole kostja jaoks liialt koormav, kuna kostja poolt asjas esitatud tõendite kohaselt omab kostja kindlat töökohta ja sissetulekut töötasu näol. Hageja aga on kohustatud saadavalt elatiselt kui tulult maksma tulumaksu ning lapsele saab ta lapse vajadusteks kulutada reaalselt vaid 2 014.50 krooni, milline summa ei moodusta 50 % lapsele kantavatest kuludest ühes kuus. Kohus ei saa nõustuda kostja seisukohaga selles, kostja on nõus maksma oma poja ülalpidamiseks vaid 1 000 krooni kuus elatusraha. Kostja on vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele lapse vajadustest lähtudes. Kohus on käesoleva elatise summa määramisel arvestanud kostja reaalset sissetulekut ja ka asjaolu, et kostja on noor ja terve mees ning on võimeline maksma oma alaealise poja ülalpidamiseks lapsele vajalikus ulatuses elatusraha. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks 2 550 krooni elatusraha kuus PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi kohtule esitamisest kuni lapse täisealisuseni XXX.a. ning tagasiulatuvalt ühekordse maksena summas 30 600 krooni perioodil 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. aluseks võttes PkS §-i 70 lg. 2 sätestatut, sest asjas on tõendamist leidnud, et kostja kohustatud isikuna ei ole selle aja vältel täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähimalgi määral. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 sätteid menetluskulude väljamõistmisest ja väljanõudmisest Eesti Vabariigi kasuks.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 22.05.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik