2-09-1574/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-1574

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-1574 Tsiviilasi OÜ Shagi MST OÜ vastu 13 275.00 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ S(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat A Tamm (XXX); Kostja: MST OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); juhatuse liige M Merila (IK XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista MST OÜ (reg kood XXX) võlgnevus summas 13 275 (kolmteist tuhat kakssada seitsekümmend viis) krooni OÜ S(reg kood XXX) kasuks. Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud jätta täies ulatuses MST OÜ kanda. 4. Välja mõista MST OÜ OÜ S kasuks menetluskulud summas 8 310 (kaheksa tuhat kolmsada kümme) krooni. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 14.01.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja tegi kostjale 16.04.2008. a teenustöid: kraanatöid Kuressaares Auriga keskuse ehitustöödel kokku 10 tundi. Hageja esitas kostjale 30.04.2008. a arve nr 5806 summas 13 275 krooni maksetähtajaga 12.05.2008. a. Kostja lubas korduvalt võlgnevust likvideerida, kuid ei teinud seda. Hageja saatis kostjale 23.12.2008. a kirja, milles palus võlgnevuse likvideerida 01.01.2009. a, kostja võlgnevust ei likvideerinud. Hageja palub kostjalt VÕS § 637 alusel välja mõista 13 275 krooni.

Kostja vastus Kohtule 06.03.2009. a esitatud vastuses kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hageja nõuet täies ulatuses. Hageja on tööd teostanud ning tal on õigus saada selle eest tasu. Ometi ei ole kostja pahatahtlikult jätnud oma maksekohustust täitmata ja on ka hagejat sellest teavitanud. Kuressaare kaubanduskeskuse objekti, kus hageja kostjale alltöövõttu teostas, tellija OÜ BTO, on jätnud täitmata kostja ees kohustusi kogusummas 1 920 607.75 krooni. Nimetatust ning muudest tasumata nõuetest tulenevalt tekkisid kostjal maksuvõlad juba 2008. a., mispeale on Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus sundtäitmise korras arestinud kostja arveldusarved. Kuna kostja on hagi esitamisele eelnevalt hagejat teavitanud oma kohustute mittetäitmise põhjendatusest, palub kostja kohtukulud jaotada poolte vahel võrdselt.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista 13 275 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni ning õigusabikulud summas 5 310 krooni. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamine poolte vahel võrdselt. Vaatamata nõude tunnustamisele ei ole kostja kohtuväliselt võlgnevust likvideerima asunud, mistõttu oli hagejapoolne kohtusse pöördumine

3 põhjendatud. Kohtusse pöördumisega kaasnevad kulutused, mille kostja on hagejale oma kohustuse täitmatajätmisega põhjustanud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik